NordenBladet – MTÜ Kodukant Läänemaa strateegia 2023-2027 koostamise raames toimuvatele seminaridele on oodatud kohalikud ettevõtjad, vabaühenduste esindajad ja kõik oma kodukoha arendamisest huvitatud inimesed. Seminaride eesmärgiks on välja selgitada, milliseid tegevusi peaks uuel perioodil Kodukant Läänemaa LEADER meetmest toetama.
Seminarid toimuvad Lääne-Nigula vallas:
24.08. kell 12.30 Kullamaal Goldenbecki majas
31.08. kell 12.30 Linnamäel, LASi majas
Kullamaal teevad ettekanded teevad väikeettevõtja ja rohemajanduse edendaja Eike Lepmets (Karu talu) ja kogukonna eestvedaja ning maaturismi guru Anneli Kana (MTÜ Metsanurme).
Linnamäel räägib Iglucrafti näitel brändi loomisest ja “oma loo” jutustamisest, lauda nurgas nokitsemisest 10 miljoni käibega ettevõtteks jõudmiseni Priit Kallas. Arukatest küladest Setomaa näitel räägib Margus Timmo.
SEMINARIDE PÄEVAKAVA:
12.30 lõuna (eelregistreerimisel)
13.00 strateegia koostamise ajakava ja eelmise perioodi mõju-uuringu tutvustus
13.30-14.45 inspireerivad edulood ettevõtlusest ja kogukondade arendamisest
15.00-17.00 ideekorje
Tule anna sisend on kodukoha arendamisse!
Oma osalemisest palume teavitada: https://forms.gle/DjYdAe7dyKaVfhf79
NordenBladet – 2020. aastal ilmnes, et Loone linnusele viiv jalakäijate sild tuli kiiremas korras lammutada, kuna ekspertide hinnangul oli see muutunud kasutajatele ohtlikuks. Silla lammutamiseks saadi toetust 14 688 eurot Kredexist.
„Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse” meetmest. 2021. aastal koostati uue silla ehitusprojekt. Projekteerimise käigus pakuti välja kaks varianti, mille hulgast valiti miljöösse sobilikum. Kohila vallavalitsus taotles ja sai toetust projekti „Loone linnuse jalakäijate silla ehitamine” jaoks 110 000 eurot siseriiklikust „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest”, mida korraldavad Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Ülejäänud osa silla ehitamisest, projekteerimisest ja omanikujärelevalvest tasuti Kohila valla eelarvest, kokku läks kogu rajatis maksma 212 000 eurot. Silla projekteeris Nordpont OÜ ning ehitustöid teostas GRK Infra AS. Omanikujärelevalve teenust osutas PP Ehitusjärelevalve OÜ.
Allar Haljasorg: „Uus valminud sild sümboliseerib ühendust mineviku ja oleviku vahel andes inspiratsiooni tulevikuks”. Sild on muuhulgas ühenduslüli Eestit läbival RMK matkateel Penijõe – Aegviidu – Kauksi liikujatele.
Lohu Jaanilinn on muistse Harjumaa üks võimsamaid muinaslinnu. Henriku Liivimaa kroonika järgi (13. saj.) castrum Lone. Linnuse hästi planeeritud kindlustused rajati Keila jõe käärus olevale seljandikule. 8000 m2 suurust linnuseõue ümbritseb kunstlik vall. Praegu õuepinnast 4–5 m ja välisjalamilt kuni 10 m kõrguse valli peal oli palkidest kaitserinnatis. Muistne tee ja sissekäik paiknesid linnuse kaguosas.
NordenBladet – Juunist oktoobrini külastavad mammograafiabussid Rapla maakonda. Tervisekassa kutsub sihtrühma naisi agaralt võimalust kasutama, kuna sõeluuringul osalemine on tasuta ja sellega on võimalik haigus avastada enne, kui see jõuab kaebuste näol endast märku anda. Käesoleval aastal on Rapla maakonnas kutsutud rinnavähi sõeluuringule 2068 naist.
Igal aastal saab keskmiselt ligi 1000 Eesti naist rinnavähi diagnoosi. Rohkem kui neljandik naistest saab oma diagnoosist teada tänu sõeluuringule. Väga oluline on oma rindu regulaarselt kontrollida, sest mida varem rinnavähk avastada, seda edukam on ravi ning suureneb haigusest jagu saamise tõenäosus.
„Rinnavähi sõeluuringul osalemine on muudetud naiste jaoks võimalikult mugavaks. Rinnauuringuid korraldavad kõik suuremad Eesti haiglad. Lisaks sõidavad ringi mammograafiabussid, mis külastavad aasta lõpuni erinevaid Eesti piirkondi, peatudes nii suuremates linnades kui ka väiksemates kohtades,” ütles Tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna spetsialist Ave Jüriöö.
Rapla maakonnas osales möödunud aastal rinnavähi sõeluuringul 63% naistest, Eesti keskmine hõlmatus oli 60%. Kuigi aastate jooksul on rinnavähi sõeluuringutel osalemisprotsent kasvanud, on naiste tervisekäitumises veel vajalikud olulised muutused.
Sõeluuringule on oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised vanuses 50─69. 2022. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972.
„Tuletame meelde, et alates 50. eluaastast oodatakse naisi sõeluuringule iga kahe aasta järel. Sõeluuringust on oluline osa võtta ka siis, kui kaebused puuduvad. Sel aastal saadame esmakordselt naistele ka SMS-teavituse bussi jõudmisest tema elukoha piirkonda. Soovitame uuringule registreerida aegsasti, et leida endale sobiv aeg ja aidata ära hoida järjekordade teket,” rääkis Jüriöö.
NordenBladet – Kose-Uuemõisa Arendamise Selts kutsub inimesi Leaderi arukate külade (Smart Villages) raames liituma kogukonna pilootprojektiga, mille eesmärk on luua Kose-Uuemõisal innovaatiline turisminduse edendamiseks mõeldud külastuskaart.
Kose-Uuemõisa alevikuvanem Reinar Tõrukese sõnul soovivad seltsi liikmed piirkonna arengus kasutada tulevikus võimalikult palju kaasavaid meetodeid. „Arvame, et kaasavad meetodid on siiani meie kogukonnas alakasutatud ala. Soovime kasutada oma aleviku siiani kasutamata potentsiaali enda piirkonna arendamiseks,” ütles Tõruke, kelle sõnul on külastuskaardi pilootprojekti meeskonnaga oodatud liituma iga elanik, kes ettevõtmisele kuidagi kasulik olla. „Kas oled tõlk, kujundaja, ilusa lauluhäälega või IT-mees – anna endast märku.”
Mis on ARUKAD KÜLAD?
Euroopa Komisjoni käsitluse kohaselt on ARUKAD KÜLAD (Smart Villages) maapiirkondade kogukonnad, mis kasutavad uuenduslikke lahendusi oma jätkusuutlikkuse parandamiseks, tuginedes kohalikele tugevustele ja võimalustele. Strateegia koostamine ja elluviimine põhineb kogukonna aktiivsel osalusel, üheskoos keskendutakse majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonna väljakutsetega toimetulemisele kaasates tehnoloogilisi ja digitaalseid lahendusi. Kose-Uuemõisa on oma pilootprojektiga juba sisenenud programmi. Nüüd ootame pikisilmi kohalike initsiatiivi ulatada abikäsi ja tulla meeskonda appi. Esimeseks pilootprojektiks on meie kodukoha KÜLASTUSKAART, mis on innovaatiline ning samas ka atraktiivseks turisminduse edendajaks.
Kust ja kellelt saada lisainfot?
Parema info liikumiseks ja „asjas sees” olemiseks – tule astu ka Kose-Uuemõisa Arendamise Seltsi: võta ühendust, postkast: kuarendamiseselts@gmail.com
Samuti saad infot ka Kose-Uuemõisa külakeskusest, Raamatukogust ja alevikuvanem Reinar Tõrukeselt, postkast: ku.alevikuvanem@gmail.com
NordenBladet – Maal Elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida omale sobivat elupaika maal. Sel aastal ootavad omavalitsused teid külla ja tutvustavad külastajale oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Lisaks pakutakse infot vabade elukohtade kohta ning räägitakse võimalustest ise endale töökohta luua.
Maal Elamise päeva programmi loovad osalevad vallad koos kogukondadega üle Eesti. Programmi tabel aitab leida info selle kohta, mis sind kus ees ootab. Võta pere ühes ja veendu, et maal elatakse päriselt! Valiku tegemisel on võimalk tutvuda lugudega inimestelt, kes hiljaaegu linnast maale kolinud. Jooksvaid uudiseid Maal Elamise päevast avaldame siin. Küsimuste korral võta ühendust Maal Elamise päeva korraldajatega.
Maal Elamise päeva programmid toimuvad üle Eesti juba neljandat korda. Peamiselt on tegevused ja sündmused koondunud paikkondade seltsimajadesse ja külakeskustesse, kuhu oodatakse külalisi ning ollakse valmis pakkuma koostegemisi, maitseelamusi ning inspiratsiooniampse maal elamiseks ja ettevõtluseks.
Oma paikkonna edulugusid külalistele tutvustades kasvab kindlasti igas kogukonnaliikmes tunne, et maal on hea elada ning see on oma paikkonna pidupäev!
