NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas arutas eile õhtul telekonverentsil Euroopa Liidu riigijuhtide ning ülemkogu eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga koroonaviiruse (COVID-19) leviku piiramist.
Riigipead ja valitsusjuhid vahetasid infot viiruse tõkestamiseks seni rakendatud meetmetest ning jätkavad riikide koostööd ja pingutusi koroonaviiruse levikule piiri panemiseks. Liikmesriikide tervishoiuga tegelevad ministrid vahetavad igapäevaselt infot arengutest.
Peaminister Ratas rõhutas koostöö olulisust ning kiitis Euroopa Komisjoni kiiret tegutsemist ja tuge, et tulla piiriülese terviseohuga ühiselt toime. „On äärmiselt oluline, et liikmesriigid töötaksid oma elanike tervise kaitsmisel koos. Samuti on vaja parandada isikukaitsevahendite kättesaadavust ja selle ühist koordinatsiooni,“ sõnas peaminister Ratas.
Ratas pidas oluliseks, et riikide meditsiinisüsteemidel oleks piisavalt ressursse ning tõi seejuures esile Euroopa Komisjoni kiirkorras algatatud kaitsevahendite ühishanke, kus osaleb lisaks Eestile veel 19 liikmesriiki.
ELi riikide liidrid arutasid ka koroonaviiruse leviku mõju Euroopa majandusele. „Kõigil liikmesriikidel tuleb tegutseda targalt ja kiiresti, et majandusolukord püsiks stabiilne ning meie töötajad ja ettevõtjad oleksid kaitstud,” sõnas peaminister Ratas. Eestil on rahandusministeeriumi juhtimisel valmimas analüüs, mille tulemusel valmivad ettepanekud koroonaviiruse majandusmõju leevendamiseks.
„Oluline on, et ajutisest kriisist ei saaks laiaulatuslikku surutist. Selleks on tähtis, et viirusest tugevalt mõjutatud piirkonnad saaksid vajadusel majandust turgutada ja paindlikult reageerida,” ütles Ratas. „Euroopa Liit on valmis tegema kõik võimaliku, et viiruse mõju majandusele oleks võimalikult väike,” sõnas peaminister. Telekonverentsil räägiti ka võimalusest arvata koroonaviirusega võitlemise kulud välja riigieelarve struktuurse tasakaalu arvestusest. Ettepanekut arutavad edasi rahandusministrid.
Euroopa Komisjon lõi 2. märtsil kriisireageerimise meeskonna, kuhu kuuluvad viis volinikku, kes tegelevad tervise, kriisireageerimise, transpordi, piirihalduse ja makromajanduse küsimustega.
Avafoto: Videokonverents Euroopa liidritega (10.03.2020), Stenbocki maja
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Riigikogu kunstisaalis avatakse täna kell 11.30 loomingulise ühenduse Studio 22 näitus „Taevasmaa, võred ja välgud“, kus on välja pandud 13 kunstniku tööd.
Riigikogu aseesimehe Siim Kallase sõnul on taoline ühine väljapanek pärl Toompea lossi näituste sarjas. „Tunnustust väärib näituse mitmepalgeline ja rikas sisu nii paljudelt kunstnikelt korraga,“ ütles Kallas.
Näituse sisu on kunstnikud mõtestanud emotsionaalselt: „Sähvatus läbistab taevavõlvi ning vabastab vetevood. Vihmasadu toob taevasse tekkinud pinge maa peale ning peseb maailma taas puhtaks. Taevas selgineb ning õhus on tunda värskust, avardumist ja uut algust“.
Studio 22 rühmitusse kuuluvad kunstnikud on erinevatel aegadel osalenud Tõnis Vindi kodus toimunud vabas vormis loengutel. Juba pool sajandit tegutsenud Studio 22 oli üheaegselt nii kunstnike loominguline ühendus kui ka õppestuudio, millega liitusid aasta-aastalt üha uued huvilised ning kus peamiseks õppemetoodikaks oli traditsioonilisest erineva vaatenurga avamine kultuuripärandile.
Kriitikud on iseloomustanud Tõnis Vindi koolkonna Studio 22 geomeetrilist kunsti taotlusena luua mõtestatud ilu, mis esitab vaatajale väljakutse suunduda enda sisse, pealispanna taha. Iga kunstniku teekond selles rühmituses on olnud oma kujundite maailma avastamise ja isikliku märgikeele loomise protsess, mida on toetatud tervikut rikastav stiililine omanäolisus. Kuna Studio 22 on rühmitus, kus kunsti tegemist on peetud vahendiks vaimse avanemise ja tõe otsimise teekonnal, on rühmituse jaoks oluline ka eetikale rajatud suhe indiviidi ja kunstiloomingu vahel.
Näitusel osalevad kunstnikud Siim-Tanel Annus, Jaak Johanson, Ingrid Järv, Rainer Kurm, Raini Laide, Riina Grethiel Leppoja, Angela Orgusaar, Jaak Saks, Sven-Erik Stamberg, Aune Taamal, Ralf Tamm, Marge Viirg ja Martin Vällik.
Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Näitus on avatud kuni 27. aprillini.
NordenBladet – Koroonaviiruse Covid-19 plahvatuslik levik on toonud Euroopa kohale sünged murepilved. Viiruse tõkestamiseks on mitmed Euroopa riigid kas osaliselt või täielikult otsustanud sulgeda lasteaiad, koolid ja ülikoolid. Sama soovitab Rootsil teha Giacomo Grasselli, kes on Milaano Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi professor, vahendab Dagens Nyheter.
Itaallasest professori sõnul tuleb astuda tõsiseid samme, kuna vastasel korral ei õnnestu katastroofi ära hoida: kontrollimatu nakatumise vältimiseks tuleb viiruse levik saada kontrolli alla. Selleks peavad inimesed pesema käsi, vältima rahvakogunemisi ja vajadusel töötama kodust. Koolid tuleks kinni panna ja vältima peaks suurüritustel osalemist.
Itaalias on välja kuulutatud kogu riiki hõlmav karantiin, et agressiivset viirust ohjata. Selles Lõuna-Euroopa riigis on seni Euroopa riikide seas kõige rohkem nakatunuid: 10. märtsi seisuga ligi 10 149 inimest. Võrreldes 9. märtsiga lisandus peaaegu tuhat uut nakkusjuhtumit.
Kui Rootsis oli 9. märtsi seisuga worldometers.info andmetel viirusesse nakatunute arv veel kahesaja ringis, siis järgmise päeva õhtuks oli lisandunud 91 uut haigestunut, tõstes nakatunute arvu juba 351 inimesele. Olukorra tõsidust lisab asjaolu, et Rootsis on nüüdseks teada ka esimesed riigisisesed nakkusjuhtumid.
Koroonaviirus Covid-19 sai alguse 2019. aasta lõpus Hiina Hubei provintsist, kust see on nüüdseks jõudsalt levinud üle kogu maailma.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Eestit külastava Montenegro presidendi Milo Djukanovićiga, et arutada riikidevahelist koostööd ning avaldada toetust Montenegro ja Lääne-Balkani Euroopa Liidu püüdlustele.
„Eesti loodab, et Montenegro liitumine Euroopa Liiduga toimub võimalikult kiiresti ja oleme vajadusel valmis igakülgselt oma reformikogemust jagama,“ kinnitas peaminister Jüri Ratas kohtumisel. „Lisaks toetame selgelt liitumisläbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. Loodetavasti saab Lääne-Balkan Euroopa Liidult positiivseid sõnumeid juba peagi, Horvaatia eesistumise ajal.“
„Montenegro käekäik on meile oluline, sest Eesti oli esimene riik, kes nendega 2006. aasta taasiseseisvumise järel diplomaatilised suhted sõlmis,” sõnas Ratas. Ta lisas, et praegu on Eesti ja Montenegro suhetes kõige suuremad arenguvõimalused koostöö edendamisel majanduses, hariduses, digivaldkonnas ja küberkaitses. „Oleme ehitanud oma e-riiki üle 20 aasta ja see on efektiivne ning läbipaistev süsteem, mis säästab aega ning aitab edendada majandust ja võidelda ka korruptsiooniga,“ ütles Ratas. „Samuti on meil ette näidata head tulemused OECD PISA testides ja küberkaitse arendamisel. Loomulikult tahame alati õppida ka teiste kogemustest ja seepärast on tihedamad suhted Montenegroga väga teretulnud.“
Ratas ja Djukanović rääkisid ka liitlassuhtest ning peaminister tänas Ratas tänas Montenegrot otsuse eest liituda Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega. Aastal 2008 asutatud keskuses osaleb 22 NATO riiki ja 3 partnerriiki. Lisaks panustab Montenegro meie piirkonna julgeolekusse Lätis NATO lahingugrupis alliansi suurendatud kohaloleku (Enhanced Forward Presence) raames.
NordenBladet – Hoolikas kätehügieen aitab nakkushaigusi eemal hoida, seepärast tasub just viirushaiguste leviku ajal puhastada käsi põhjalikult. Vähene käte hügieenile tähelepanu pööramine on kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus. Nakkushaiguste vältimiseks on tark hoida käed puhtad nii kodus, koolis, tööl, restoranis kui ka kõikjal mujal.
Mõni aasta tagasi Suurbritannias läbi viidud, kolm aastat kestnud ja 20 000 täiskasvanut hõlmanud uuring tõestas, et kui pesta käsi regulaarselt ja õigesti, on võimalik vähendada viirushaigustesse haigestumist koguni 15–20 protsendi võrra. Käsi tuleb põhjalikult pesta tööpäeva alguses või juhul, kui käed on nähtavalt mustad. Kui pesta käsi seebi ja veega 15 sekundit, väheneb neil võõra mikrofloora hulk 10 korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda. Sellegipoolest tuleb käsi pesta mõistlikkuse piires, sest ülemäärane pesemine võib naha kaitsebarjääri lõhkuda, samuti võivad mõningate bakterite tüved seebilahuses paljuneda. Igapäevase kätehügieeni juures, eriti viirushaiguste leviku kõrgajal, on kätepesu kõrval olulised ka käte antiseptika ja nahahooldus.
Hügieeniline ja kirurgiline käte pesemine Käte pesemise eesmärgiks on mustuse, mikroorganismide ja eoste mehaaniline eemaldamine.
Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–60 sekundit.
Hügieeniline kätepesu teostatakse:
– kui käed on nähtavalt määrdunud või kokku puutunud vere või teiste kehavedelikega
– kui käed on kokku puutunud eoseid moodustavate mikroorganismidega
– enne töövahetuse algust ja pärast töövahetuse lõppu
– enne söömist
– enne patsientide/klientide söötmist
– pärast jäätmete käitlemist
– pärast tualettruumi kasutamist või mähkmete vahetamist
– pärast nina nuuskamist, köhimist või aevastamist.
Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Kirurgilisele kätepesule järgneb alati kirurgiline käte antiseptika.
Kirurgiline kätepesu teostatakse:
– enne kirurgilisi protseduure (operatsioonid ja invasiivsed protseduurid).
Käsi hõõrutakse mehaaniliselt kätepesuainega, millele järgneb käte loputamine ja kuivatamine. Olulise tähtsusega on käte kuivatamine, sest mikroobide hulk niisketel kätel on suurem kui kuivadel ja märgadele kätele antiseptikumi kandmine vähendab vahendi toimet.
Kuidas on õige käsi pesta?
1. Niisuta käed ja randmed ning kata seebiga.
2. Aseta parem peopesa vasaku käe peale, hõõru käsi ja vaheta käte asetus.
3. Aseta peopesad vastamisi, sõrmed vaheliti ja hõõru.
4. Hõõru ringjate liigutustega sõrmi, mis on nagu suletud peopessa.
5. Ringsed liigutused vasaku käega ümber parema pöidla ja kätevahetus.
6. Vasakus peopesas keeravad liigutused, et pesta parema käe sõrmede tipud ja vastupidi.
Korda kätepesu kuni 6 korda seniks kui käed puhtad. Loputa ja kuivata.
Milliseid vigu käsi pestes tehakse?
Kõige sagedamini unustatakse hõõruda seepi pöidlapealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele. Korralikult tuleks pesta ka sõrmuste alla jäävat nahka, sest muidu hakkavad seal niiskuses bakterid paljunema. Seep tuleks voolava vee all maha loputada sõrmedest küünarnukkideni.
Millega käsi pesta? Kõige levinum ja tuntuim kätepesuvahend on seep. Seebi efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Tänapäeval on palju allergiaid, õhusaastet ning reostust, mistõttu hindavad inimesed aina enam kvaliteetseid hooldustooteid , sest pole midagi tähtsamat kui enda ja lähedaste tervis ning heaolu.
Milliseid seepe kasutada? Kõige kvaliteetsemad on muidugi käsitööseebid – need on valmistatud väikestes kogustes, mistõttu on pidev kontroll kvaliteedi üle. Ent mitte kõik käsitööseebid ei vasta kosmeetikatoodete standarditele (kas ei ole õige pH tasemega, sisaldavad allergeene või on sellelks ajaks kui te kasutama hakkate juba halvaks läinud). Seetõttu päris põlve otsas tehtud kosmeetikatooteid silmad kinni usaldada ei maksaks.
Millist seepi võiks kasutada tundliku nahaga inimene?
Elisheva & Shoshana tooted on spetsiaalselt välja töötatud tundliku nahaga põhjamaalastele. Kõik E&S tooted läbivad range kvaliteedikontrolli ja igat partiid testitakse NordenApothecary laboris, et garanteerida tippkvaliteet ja nõuetele vastavus. Kui partii kontrolli ei läbi, siis tooteid turlue ei lasta. Kõik E&S tooted on arvel ja heaks kiidetud Euroopa kosmeetikatoodete teavitusportaali (CPNP) poolt. E&S tooted on nahasõbralikud ja tõhusad ning sobilikud ka rasedatele ja väikelastele.
Elisheva & Shoshana (E&S) käsitsi valmistatud “Võilille ja kitsepiima seep” on õrn, lõhnatu, toitva koostise ning nahka puhastavate ja kaitsvate omadustega pesuvahend nii kätele kui kehale. Eestimaa puhastelt põldudelt kogutud võilille õied lisavad seebile kauneid kollakaid ja rohekaid looduslikke värvilaike, tehes igast seebist justkui pisikese kunstiteose. Võilille (Taraxacum officinale) peetakse üheks võimsaimaks Põhjamaiseks ravimtaimeks. Kitsepiim on aga tuntud kui looduse eliksiir, mis sisaldab rohkelt A, B6, B12 ja E vitamiine, millel on oluline roll naharakkude uuenemisel ning proteiine, mis aitavad nahalt eemaldada aknet tekitavaid baktereid. E&S´i luksuslik “Võilille ja kitsepiima seep” on nahasõbralik, tõhus ja kestab kaua. Sobib hästi ka õrnale ja tundlikule nahale.
