Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Läheneb spordistipendiumite esimese poolaasta taotluste esitamise tähtpäev

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Kultuuriministeerium ootab spordialaliitudelt ja maakondade spordiliitudelt taotlusi spordistipendiumite määramiseks. Taotluste esitamise tähtpäev on 15. märts 2020.  Riiklikke spordistipendiume määratakse sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks ja stipendium määratakse füüsilisele isikule. Stipendiumite määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse.

Taotlusi saab Kultuuriministeeriumile esitada kaks korda aastas, esimese taotlusvooru tähtpäev on igal aastal 15. märtsil ja teise vooru tähtpäev 15. septembril.

Stipendiumi ei määrata:
• EOK A- ja B-taseme toetust saavatele sportlastele;
• Audentese päevases õppes õppivatele sportlastele;
• Kaitseväe palgal olevatele sportlastele;
• Sportlasele, kellel puudub üle-euroopalise tasemega võistluselt tulemus eelmise aasta jooksul.

Taotlusi saab esitada läbi Eesti spordiregistri spordiosakonna toetuste elektroonilise keskkonna www.spordiregister.ee/toetused.

Täpsemalt spordistipendiumite määramise kohta saab lugeda siit.

 

Allikas: Eesti Kultuuriministeerium

 

Eesti: Kindralmajor Indrek Sirel: Defender Europe 20 ühendab liitlas- ja partnerriikide õppusi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel kohtus eelmise nädala lõpus Saksamaal Wiesbadenis USA Euroopa vägede peakorteris NATO riikide maaväejuhtidega, kellega arutas USA juhitava õppuse Defender Europe 20 korraldust.

„Defender testib Euroopa riikide ja taristu võimekust liitlasvägesid vastu võtta, teisalt ühendab Defender liitlas- ja partnerriikide õppusi, võimaldades ühtlustada väljaõppeprotseduure ning üksteiselt õppida,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel.

Eestist korraldatavatest õppustest kuuluvad Defenderi raamistikku Kevadtorm ja USA juhitud Sabre Strike. Poola õppus Anakonda toob Eestisse rannikukaitse raketiüksuse, Ämari lennuvälja kasutavad õppusel Sabre Strike osalevad USA ründelennukid A-10 ja tankurlennukid. Samuti osaleb Eesti Defenderi arvutipõhisel kaardiõppusel nii põhijuhtimispunkti kui ka NATO Põhjadiviisi koosseisus.

NATO ja partnerriikide maavägede juhid arutasid kohtumisel maavägede rolli ja strateegilise valmisolekuga seonduvaid teemasid, samuti liitlasvägede vastuvõtu, liikumise ja paigutamise korraldust Defenderi käigus, koostöövõime ja ühisõppuste korraldamist ning investeerimist maavägede taristusse.

Maavägede juhid käsitlesid ka viiruse COVID-19 leviku vastu ette võetavaid meetmeid relvajõududes, et vältida viiruse levikut õppuste ajal.

Defender Europe 20 on viimaste aastakümnete suurim USA juhitud siirmisõppus, mille raames saadab USA Euroopa liitlasriikidesse üle 20 000 kaitseväelase ja 20 000 ühiku tehnikat, Defender Europe 20 hõlmab mitmeid Euroopa riikide õppusi, mis võimaldab harjutada õppustel koostööd eri riikide üksuste vahel ning liitlasvägede vastuvõtmist.

Maavägede juhtide kohtumisel osalesid NATO, Euroopa Liidu, Belgia, Hollandi, Kanada, Tšehhi Vabariigi, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Gruusia, Ühendkuningriigi, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Hispaania, Rumeenia ja Ameerika Ühendriikide maaväejuhid.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Mullu veeti maanteedel ja raudteedel sõitjaid rohkem kui aasta varem

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maanteetransporti kasutas 7% rohkem sõitjaid kui aasta varem. Peamiselt liigeldi bussiga, kokku 203,3 miljonit sõitjat, neist enamik linnas (sh trammi ja trolliga). Eelneva aastaga võrreldes oli linnaliinidel sõitjaid 2% rohkem (167,7 miljonit), maakonna- ja vallaliinidel aga 42% enam (24,7 miljonit). Riigisisestel kaugliinidel oli 3,9 miljonit ja rahvusvahelistel liinidel 1,6 miljonit sõitjat, sõitjakäive oli üle 3,2 miljardi sõitjakilomeetri.

Mereveoettevõtted teenindasid üle 9,5 miljoni sõitja. Sarnaselt varasemate aastatega sõideti enamasti rahvusvahelistel liinidel, riigisiseselt oli reisijaid 2,6 miljonit, sõitjakäive oli 1,3 miljardit sõitjakilomeetrit, sellest 98% rahvusvahelised veod.

Ka raudteel suurenes möödunud aastal sõitjate arv, mis jõudis ligi 8,4 miljonini. Eestis sõitis rongiga peaaegu 8,3 miljonit inimest ja rahvusvahelistel liinidel 112 000 reisijat, sõitjakäive oli 391,7 miljonit sõitjakilomeetrit.

Eesti õhutranspordiettevõtete poolt teenindatud lendude vähenemise tõttu oli lennureisijaid möödunud aastal 41% vähem. Sõitjate arv regulaarlendudel vähenes aastaga 58%, tellimuslendudel aga 12%, sõitjakäive vähenes aastaga 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini.

Sõitjatevedu, 2018 ja 2019
Transpordiliik Sõitjate arv, mljonit Sõitjakäive, miljonit sõitjakilomeetrit
2018 2019 2018 2019
Maanteetransport 190,5 203,3 2924,1 3240,0
Meretransport 9,4 9,5 1322,5 1299,2
Raudteetransport 7,8 8,4 416,8 391,7
Õhutransport 1,1 0,6 1548,3 1267,8

Eesti veondusettevõtete andmed on kogutud ja avaldatud ettevõtte põhitegevusala järgi. Maanteetranspordi sõitjatevedu sisaldab vedu bussi-, trolli- ja trammiga. Vedu linnaliinidel sisaldab sõitjatevedu busside, trammide ja trollibussidega. Sõitjakäive on sõitjateveo töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites (skm). Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

Statistikaamet kogub ja analüüsib sõitjateveo statistikatööde jaoks andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Aruanne „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“: Eestis on vaiksem kui mujal Euroopa Liidus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Keskkonnaameti  5. märtsil avaldatud aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhjal on Eesti kõige vaiksema keskkonnaga Euroopa Liidu riik. Aruandest selgub, et Eesti linnapiirkondades elab ligi 23% elanikest aladel, kus aastaringselt on teeliiklusest põhjustatud müratase üle 55 dB, millega oleme EL riikide seas keskmisel tasemel. Seevastu väljaspool tiheasustusalasid elab üle 55 dB aladel vaid 0,5% elanikest, millega oleme EL riikide seas kõige vaiksema keskkonnaga riik.

Uuringu andmed ja järeldused põhinevad 2017. aastal valminud strateegilistel mürakaartidel, mis koostati suuremate linnastute, põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade ja sadamate kohta.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul mõjutab pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu tervikuna. „Keskkonnamüra on Euroopas laialt levinud probleem – vähemalt üks inimene viiest puutub kokku tervisele kahjuliku müratasemega,“ lausus Pruul.

Aruande alusel põhjustab kogu Euroopa Liidus pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga 12 000 enneaegset surma ja 48 000 uut südame isheemiatõve juhtu aastas. Hinnanguliselt on mürast häiritud 22 miljonit inimest ja 6,5 miljonit inimest kannatab krooniliste unehäirete all.

Euroopa Keskkonnaameti aruandes esitatakse hinnang elanike keskkonnamüraga  kokkupuute ja selle mõju kohta, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni  uutel keskkonnamüra suunistel Euroopa regioonis. Aruandes kirjeldatakse ka müra mõju bioloogilisele mitmekesisusele, mis on seni vähe tähelepanu saanud. Müra põhjustab maa- ja mereelustikul paljunemisprobleeme, suurenenud suremusriski ja ebanormaalne rännet, mille tulemuseks on asustustiheduse vähenemine.

Euroopa Keskkonnaamet 5.märtsil avaldatud aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ tekst on aadressil https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe/

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Finnair lubab koroonaviiruse puhangu tõttu lennuaega tasuta muuta reisidele kuni 30. novembrini

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome lennufirma Finnair muutis reegleid ja lubab nüüd koroonaviiruse tõttu ilma lisatasuta lennuaega muuta reisidele kuni 30. novembrini. Tingimused puudutavad broneeringuid, mis on tehtud lendudele enne 30. aprilli. Lennuaja muutmise eelduseks on, et lennukis on ruumi, vahendab MTV.

Finnair jätab ära ka Rooma lennud 12. märtsist kuni 7. aprillini. Varem teatas Finnair Milaano lendude ärajätmisest kuni 7. aprillini.

Finnair on valmis leidma asenduslennud neile, kes ei soovi lendu edasi lükata ega piletit tagasi müüa. Finnairi otsus põhineb Soome välisministeeriumi reisisoovitustel. Eile uuendatud info kohaselt ei soovitata reisida Itaaliasse.

1...242526...39Page 25 of 39