NordenBladet —Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles parlamendis, et eile heaks kiidetud Äriseadustiku muudatustega saavad Eesti ettevõtjad lihtsamini kaasata väliskapitali ja nii paraneb meie konkurentsivõime.
„Kõik maailma riigid võistlevad omavahel kapitali pärast. Tegemist on osa võõrandamise vorminõuete leevendamisega, kus notariaalne vorminõue pole teatud juhtudel enam kohustuslik. Just seni kehtinud ranged vorminõuded on iduettevõtjate sõnutsi probleemiks kapitali kaasamisel,” ütles Kivimägi Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneledes.
Kivimägi sõnul kaasavad Eestis tegutsevad iduettevõtjad aastas väliskapitali ligi 300 miljonit eurot, mis meie kapitalituru suurust silmas pidades on igati arvestatav summa.
“Tänase seadusemuudatusega oleme loonud olulise eelduse, et iduettevõtjad ei pea kapitali kaasamise keerukuse tõttu kolima oma ettevõtteid naaberriikidesse. Viimane oleks oluline kahju Eesti kapitaliturule, majandusele tervikuna, aga ka riigieelarvele,” märkis Kivimägi.
Ta lisas, et vorminõuete leevenemisega kaasnevat mõningast riski õiguskindlusele leevendab eelnõu säte, et täna kehtivast notariaalsest vorminõudest saab osaühing loobuda üksnes siis, kui eranditult kõik osaühingu osanikud on sellega nõus. Lisaks on kehtestatud osakapitali miinimumnõue, mis on kümme tuhat eurot.
“Usun, et vastuvõetud seadusest saab üks nominente aasta ettevõtjasõbralikuma seaduse tiitli väljaselgitamisel,” lõpetas Kivimägi.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon asus eilsel istungil ette valmistama eelnõu, millega nimetatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse uued tunnustatud asjatundjatest liikmed.
Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on lähiajal lõppenud ja lõppemas nõukogu kahe asjatundjast liikme volitused, seega alustatakse ettevalmistustega uute ekspertide leidmiseks. „Lähtume Rahvusringhäälingu nõukogu esitatud ootusest, et uuteks liikmeteks võiksid olla finantsmajandusliku kogemusega meediavaldkonna asjatundja ning meedia ühiskondlikku rolli uurinud või käsitlenud meediavaldkonda laiemalt tundev ekspert, kes omab ühiskonnas laialdast autoriteeti ja on soovitavalt akadeemilise taustaga“ rääkis Must.
Nõukogu liikme Agu Uudelepa volitused lõppesid 4. veebruaril. Uue meedia valdkonna eksperdi Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused lõppevad 26. mail.
Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige ei või olla Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor, meediateenuse osutaja juhtorgani liige, füüsilisest isikust ettevõtja meediateenuse osutaja tähenduses, lepingulistes suhetes mis tahes meediateenuse osutajaga, meediateenuse osutaja osanik, aktsionär või liige ega Vabariigi Valitsuse liige.
Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Komisjon ootab liikmekandidaatide dokumente 31. märtsiks ning langetab otsuse aprilli alguses. Eelnõud arutatakse ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.
NordenBladet —Terviseamet on tõstnud tervisesüsteemi valmisoleku tasemele nr 1, et olla valmis koroonaviiruse võimalikuks laiemaks levikuks. Valmisoleku taseme tõstmine tähendab, et kiirabi ja haiglad on asunud täiendama varusid ja laiendama koroonaviiruse testimise võimekust.
„Terviseameti laboris on praeguseks tehtud enam kui 350 COVID-19 testi ja tuvastatud 13 haigusjuhtu. Kuigi seni on leidnud kinnitust vaid üksikud Eestisse sissetoodud haigusjuhud, peame olema valmis haiguse laiemaks levikuks elanikkonnas,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Oleme viimastel nädalatel tõstnud veelgi tervisesüsteemi ja ametkondade valmisolekut. Tunnustame kõiki inimesi, kes on vastutustundlikult järginud terviseameti antud soovitusi ja sellega hoidnud nii enda kui teiste tervist. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma haigestununa nende külastamisest.“
Tervishoiu valmisoleku esimesest tasemest lähtuvalt on aktiveeritud vähendatud koosseisuga kiirabi lisabrigaadid, et teenindada väljakutseid seoses COVID-19 kahtlusega ning antud kiirabipidajatele ja haiglatele korraldus võtta kasutusele olemasolevad isikukaitsevahendite varud.
„Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistatud kõikide haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, oleme sõlminud Eesti tootjaga hankelepingu respiraatorite varu täiendamiseks, samuti osaleme Euroopa Liidu liikmesriikide isikukaitsevahendite ühishankes,“ ütles terviseameti peadirektor Merike Jürilo. „Lisaks terviseameti laborile on praegu neli Eesti haiglat loomas COVID-19 testimise võimekust, et vähendada testimise koormust ja avastada uusi juhte võimalikult kiiresti.“
COVID-19 testimise võimekust laiendatakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, Ida-Viru keskhaiglasse, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Pärnu haiglasse. Praegu on Eestis COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti ja SYNLABi laborites.
„Oleme hinnanud voodikohtade, sh intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel piisavaks, et toime tulla ka koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada,“ lisas Merike Jürilo.
Lisaks on saanud ravimiamet ülesande kaardistada koostöös terviseameti ja Eesti Haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate ravimivarude loomiseks.
Tervisesüsteemi valmisoleku tasemete määruse kohaselt on tervishoiul kolm valmisoleku taset:
tase 1 tähendab, et on reaalne oht kriisi tekkimiseks;
tase 2 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate raviasutuste tavapärase abi osutamise võimekuse;
tase 3 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte raviasutuste abi osutamise võimekuse.
Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal.
Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Lisainfo: www.koroonaviirus.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Taanis kasvas viimase ööpäevaga plahvatuslikult koroonaviirusse nakatunute arv. Juurde tuli tervelt 172 nakatumist, mis tähendab, et nakatunute arv enam kui kui kahekordistus 262 peale. Taanis surmajuhtumeid pole, samuti pole ühtegi nakatunut intensiivis. Taani valitsus soovitab inimestel vältida igasuguseid välisreise, et hoida ära nakkuse levikut. Taanis on 1101 inimest karantiinis, vahendab Ekstra Bladet.
Taani võimud on keelanud ära kõik üle 1000 osavõtjaga üritused. Valitsus on ühtlasi andnud ettevõtetele võimaluse maksta käibemaksu ja muid makse hiljem 125 miljardi Taani krooni ulatuses (17 miljardit eurot). Äris on koroonaviirus eriti raskelt mõjutanud transporti, hotelli- ja restoraniäri ning turismitööstust. Samuti kannatavad ürituste korraldajad, kellel on võimalik taotleda riigilt kompensatsiooni.
Valitsus soovitab nakatumiste ärahoidmiseks vältida tipptunnil rongide, busside ja metrooga sõitmist.
NordenBladet —Venemaa president Vladimir Putin andis teada, et toetab seadusemuudatust, mille kohaselt võib ta jääda ametisse veel kaheks ametiajaks, kuni aastani 2036. Praegu 67-aastane president saab seadusemuudatuse kohaselt osaleda presidendivalimistel 2024. aastal, kui seadusest võetakse välja säte, et president saab olla ametis kaks ametiaega järjest, vahendab AP.
Vladimir Vladimirovitš Putin, sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi), on Venemaa poliitik. Putin on Venemaa president neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). Putini teine 6-aastane ametiaeg lõppeb aastal 2024.
Putin on endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse välisluure ohvitser (alampolkovnik).
1997. aastast on ta Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik.
Vladimir Putin oli 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 Venemaa peaminister. 2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail.
7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees.
2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri.
Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja.
Leningradi ülikoolis õppides astus ta NLKP-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi. Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele.
Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik.
Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades.
Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida.
Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda, kuid oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti.
