Norra kalalaeva ja keskkonnaaktivistide kokkupõrge Antarktikas

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Antarktika vetes leidis aset tõsine vahejuhtum, kus tuntud keskkonnaaktivisti Paul Watsoniga seotud alus sõitis tahtlikult otsa Norra ettevõttele Aker QRILL kuuluvale krillipüügilaevale Antarctic Sea.

Kuigi kokkupõrkes keegi vigastada ei saanud, tekitas rünnak ohtliku olukorra. Aker QRILL-i tegevjuhi Webjørn Barstadi sõnul toimus kokkupõrge kütusepaagi vahetus läheduses, mis oleks võinud halvimal juhul põhjustada ulatusliku kütuselekke ökoloogiliselt tundlikus piirkonnas.

Enne kokkupõrget üritasid aktivistid püügitegevust saboteerida, heites terasankruid ettevõtte teise laeva, Antarctic Endurance’i traalidesse. Aktivistide rühmituse Captain Paul Watson Foundation eesmärk oli blokeerida krillipüük*, mida nad peavad otseseks ohuks Antarktika elustikule, sealhulgas vaaladele, hüljestele ja pingviinidele. Aktivistid on lubanud sarnaste operatsioonidega jätkata, et kaitsta piirkonna toiduahelat kommertsiaalse ülepüügi eest.

Keskkonnaaktivist Paul Watson kinnitas meediale, et rünnak oli sihilik, kuid rõhutas, et tegemist oli “agressiivse vägivallatusega”. Watsoni sõnul oli kokkupõrge kerge ja tekitas laevale vaid värvikahjustusi, seadmata ohtu inimelusid või laeva konstruktsiooni. Watson, kes on varemgi sarnaste taktikate tõttu rahvusvahelise tähelepanu ja kriitika alla sattunud, väidab, et tema 50-aastase tegevuse jooksul pole keegi tema operatsioonide käigus tõsiselt vigastada saanud.

Norra välisministeerium ja saatkonnad on asunud Aker QRILL-i nõustama ning ettevõte kaalub juhtunu tõttu kohtuhagi esitamist. Samuti on abi palutud Tšiili rannikuvalvelt**. Konflikti keskmes on krillipüügi eetilised ja keskkonnalased küsimused: kui aktivistid näevad selles ohtu ökosüsteemile, siis Aker QRILL kinnitab, et nende tegevus on jätkusuutlik ja vastutustundlik. Püütud krilli kasutatakse peamiselt lõhesööda, lemmikloomatoidu ja omega-3 toidulisandite tootmiseks.

___________________________

* Krill ehk antarktika hiigelvähk (Euphausia superba). Kuigi nimi “hiigelvähk” võib jätta mulje millestki suurest, on krillid tegelikult üsna pisikesed (umbes 6 cm pikad). Nimi tuleneb pigem nende tohutust massist ja tähtsusest ökosüsteemis, mitte üksiku isendi mõõtmetest. Hiigelvähid on Antarktika toiduahela vundament. Nad on peamiseks toiduks vaaladele, hüljestele ja pingviinidele.

** Antarktika ei kuulu ühelegi riigile, kuid merel toimuvate õnnetuste ja päästetööde (ingl k Search and Rescue ehk SAR) haldamiseks on piirkond jaotatud lähimate riikide vahel. Tšiili on üks viiest riigist (koos Argentina, Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga), kes vastutab Antarktika vete turvalisuse eest. Kokkupõrge toimus Antarktika poolsaare lähedal, mis jääb just Tšiili hallatavasse otsingu- ja päästepiirkonda.

Tšiili lõunatipp (eriti Punta Arenase linn) on üks peamisi väravaid Antarktikasse. See on lähim koht, kust on võimalik kiiresti saata mereväe- või rannikuvalvealuseid appi, kui piirkonnas tekib hädaolukord, reostusoht või vajadus õigusliku sekkumise järele.