NordenBladet – Norra põhjapõdrakasvatusnõukogu (Reindriftsstyret) on vastu võtnud otsuse, mille kohaselt tuleb Lääne-Finnmargi piirkonnas järgmise kolme aasta jooksul tappa üle 8200 põhjapõdra.
Ametnike hinnangul on loomade arvukus tõusnud tasemeni, mis ei ole karjamaade seisukohalt jätkusuutlik. Riik soovib viia karjade suuruse tagasi 15 aasta tagusele tasemele, et vältida ülekarjatamist ja tagada piirkonna ökoloogiline tasakaal.
Otsus on tekitanud põhjapõdrakasvatajate seas tugevat pahameelt ja meeleheidet, kuna paljude jaoks tähendab see elatise kaotust. Eriti rängalt tabab nõue neid kasvatajaid, kellele põhjapõdrad on ainus sissetulekuallikas. Kriitikute sõnul ei kata väiksem karja suurus enam ära kõrgeid tegevuskulusid, nagu kütusehinnad ja varustus, muutes traditsioonilise eluviisiga jätkamise majanduslikult võimatuks. Samuti muretsetakse, et loomade arvu piiramine takistab traditsioonide edasiandmist järglastele, kellele on ajalooliselt kogutud oma nimele kuuluv kari juba varases nooruses.
Vaidluse keskmes on ka meetod, kuidas loomade arvu vähendatakse. Kuna mitmed piirkonnad ei suutnud ise kärpimisplaanis kokku leppida, rakendas riik seadust, mis nõuab kõigilt osapooltelt võrdset loomade arvu. Saami esindajad ja osa nõukogu liikmeid on sellele vastu, märkides, et selline mehhaaniline jagamine eirab saami kultuuripärandit ja traditsioonilisi teadmisi. Samas rõhutab nõukogu esimees Inge Ryan, et kärpimine toimub järk-järgult kolme aasta jooksul ning on vajalik samm põhjapõdrakasvatuse pikaajaliseks ellujäämiseks, vahendab NRK.
Kohalikud kasvatajad kaaluvad nüüd õigusabi otsimist, et vaidlustada riiklik otsus, mida nad peavad inimõiguste riiveks ja katastroofiks kogu valdkonnale. Samal ajal kui ametkond rõhutab seadusepärast ja kokkulepitud protsessi, tunnevad põlisrahva esindajad, et nende tegelikku argipäeva ja ellujäämisvõimalusi ei mõisteta piisavalt.
Vaata ka:
Droonid ja tehisintellekt: Skandinaavia põhjapõdrakasvatuse tulevik on kohal