NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni otsustas tänasel istungil algatada seaduseelnõu, mis seab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetele kohustuse esitada vastavad dokumendid julgeolekukontrolli läbimiseks ning juurdepääsuõiguse saamiseks salastatud välisteabele hiljemalt kahe kuu jooksul alates komisjoni liikmeks määramisest.
Komisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et seadusest tulenevalt peab riigikaitsekomisjoni liige igal juhul läbima julgeolekukontrolli ning selle tähendus on laiem kui ainult salastatud välisteabele juurdepääsuõigus.
„Kehtiva Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi määratakse uus riigikaitsekomisjoni liige määratud liikme asemele üksnes juhul kui isik ei läbinud julgeolekukontrolli,“ rääkis Metsoja. „Algatatud eelnõuga täiendame senist sõnastust kahekuulise piiranguga dokumentide esitamise tähataja osas.“
Eelnõu näeb ette, et kui riigikaitsekomisjoni liige ei esita kahe kuu jooksul riigikaitsekomisjoni liikmeks määramisest arvates riigisaladusele juurdepääsu loa ankeeti või ei läbi julgeolekukontrolli, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige.
Metsoja juhtis tähelepanu, et tänaseks on kõik riigikaitsekomisjoni praegused liikmed julgeolekukontrolli läbimise eelduseks olevad dokumendid esitanud ja seetõttu puudutab kavandatav muudatus vaid tulevikus komisjoni määratavaid Riigikogu liikmeid.
Komisjoni liige Madis Milling meenutas, et eelmise Riigikogu koosseisu ajal ei esitanud ettenähtud dokumente kaks uut komisjoni liiget ning kolmas uus riigikaitsekomisjoni liige, kes jättis dokumendid esitamata, määrati seitsme kuu pärast teise alatisse komisjoni.
Millingu sõnul on eelnõus määratud julgeolekukontrolli läbiviimise tähtajaks tavapärase kolme kuu asemel lühem kaks kuud põhjusel, et see võimaldab riigikaitsekomisjonil Riigikogu uues koosseisu alguses operatiivsemalt tööle asuda.
Riigikogu praeguse koosseisu ajal esitasid kaks riigikaitsekomisjoni liiget julgeolekukontrolli eeltingimuseks vajalikud dokumendid alles selle aasta novembris. Komisjoni esimehe sõnul tõi selline asjaolu kaasa olukorra, kus osad komisjoni liikmed olid erinevas inforuumis. „Neil puudus võimalus saada tööks vajalikku informatsiooni salastatud välisteabe näol, külastada teatud Kaitseväe struktuuriüksusi, Kaitseväe osalusega NATO missioonide piirkondi ja NATO struktuure,“ loetles Metsoja. Ta lisas, et Riigikogu pädevuses on anda Kaitseväele mandaat välismissioonidel osalemiseks. Vastav otsus tehakse mitmekülgse informatsiooni alusel, mida peaksid teadma kõik juhtivkomisjoni ehk riigikaitsekomisjoni liikmed.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Allikas: Eesti Riigikogu
