NordenBladet —Soome president Sauli Niinistö avaldas täna presidendi veebiküljel arvamust Süürias al-Holi laagris olevate soome naiste ja laste teemal. Presidendi seisukoht on, et lapsi peaks aitama, aga emasid tingimata mitte. Varem president sel teemal sõna võtnud pole ja lasknud valitsusel endal otsustada. Nüüd aga sekkus president ise aktiivselt diskussiooni. President avaldas arvamust enne, kui oma seisukoha kujundab Soome valitsus.
Niinistö väitel on tema seisukoht selge: lapsed peaks igal juhul Soome aitama. See on Soome riigi moraalne kohustus. Sama kohustus aga ei kehti emade kohta, kuigi neil on Soome kodanikena õigus saada konsulaarteenuseid.
Ühtlasi rõhutas Niinistö, et julgeoleku küsimused tuleb põhjalikult selgeks teha. Soome ei saa end presidendi väitel panna olukorda, kus julgeoleku küsimust vaadatakse lõdvemalt kui teistes riikides.
NordenBladet —Soomes on madala palgaga inimeste maksud väiksemad kui mitmetes teistes Euroopa riikides, aga kõrge palgaga inimesi maksustatakse rohkem kui mujal Euroopas. Soome maksumaksjate liidu poolt tehtud uuring näitab, et madala palga puhul ehk kuni 28 600 euro suuruse aastapalga juures on Soome maksukoormus veel Euroopa keskmine. Keskmist palka ehk kuni 44 000 eurot aastas teenivate inimeste maksud on aga Soomes 2,5 protsendipunkti võrra kõrgemad kui Euroopas keskmiselt, vahendab Yle.
Mida kõrgem palk, seda kõrgemad on Soomes maksud. 67 700 euro suuruse aastapalga juures on Soome maksukoormus 4 protsendipunkti kõrgem ja 143 000 euro suuruse aastapalga juures ligi 7 protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopas keskmiselt.
Teised riigid nagu Belgia, Saksa, Itaalia ja Taani maksustavad keskmise palgaga lastetuid palgasaajaid oluliselt enam kui Soome. Uuringus oli võrreldud Soomet 14 Euroopa riigiga, mille hulgas olid Belgia, Suurbritannia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Austria, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveits, Taani ja Eesti.
NordenBladet — Soomes kasvas eelmisel, 2018. aastal narko- ja alkoholijoobe tagajärjel surmade arv. Kokku kasvas narkosurmade arv üle 20 protsendi ja moodustas 261. Narkootikumide manustamise tagajärjel hukkus Soomes eelmisel aastal 261 inimest ehk rohkem kui kunagi varem. Narkosurmasid oli 61 võrra enam kui eelneval aastal, edastas Statistikakeskus.
Narkosurmade arv on Soomes kasvanud kolm aastat järjest. Kõige enam lisandusid 20-29-aastaste surmad. Enamus surmadest saabus mitme aine kasutamise tagajärjel, kus narkoaine mõju oli otsustav. Tavalisem on ravimite ja narkoainete koosmõju.
Kolm neljast surmast saabus opioidide kasutamise tagajärjel. Peamiselt põhjustasid surma sünteetilised opioidid.
Alkoholisurmad kasvasid samuti eelmisel aastal, aga jäävad maha tippaastatest 2007-2009. Siis suri alkoholi tagajärjel üle 2000 inimese aastas. Alkoholiga seotud haigustesse ja alkoholimürgitusse suri eelmisel aastal 1 683 inimest, neist mehi oli 1 269 ja naisi 414. Võrreldes üle-eelmise aastaga suri alkoholi tagajärjel rohkem üle 100 inimese. Kolm neljast alkoholi tagajärjel surnust olid üle 55-aastased.
Kõige sagedasemad surma põhjused olid eelmisel aastal veresoonkonna haigused, kasvajad ja demetsus ning Alzheimer. Viimase 10 aastaga on dementsuse ja Alzheimeri surmade arv kasvanud 47 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 5 protsenti.
NordenBladet —Riigikogu majanduskomisjon kuulas tänasel istungil Elektrilevi juhtide ülevaadet võrguteenuse töökindlusest ja efektiivsusest, samuti räägiti valmisolekust kriisideks.
Komisjoni esimees Sven Sester märkis, et Eesti suurimal võrguteenuse pakkujal tuleb võrgu töökindluse tõstmise nimel teha jätkuvalt pingutusi. „Oli rõõm kuulda, et rikete arv aastas on 2010. aastaga võrreldes vähenenud peaaegu kolm korda. Siiski näitas Lõuna-Eesti sügistorm kätte nõrgad kohad, kus klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud,“ ütles Sester. Ta lisas, et suurtarbijate võrgutasud on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kallimad ja nende alandamine võiks olla edaspidi mõttekoht.
Komisjoni liige Kalvi Kõva tõdes, et hajaasustusega piirkondade elektrivarustuse muret aitaksid vähendada üksiklahendused. „Seetõttu võiks Elektrilevi võrk olla vastuvõtlik kõikidele kodutarbijatest päikesepaneelide paigaldajatele kohe, kui nad selleks soovi avaldavad,“ ütles Kõva. Tema sõnul tuleks sügistormi järel analüüsida, kuidas parandada infovahetust koostööpartnerite vahel ja kuidas elanikke kriisi korral kiiremini teavitada.
Komisjoni istungil osalesid Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ja juhatuse liige Priit Treial, kelle sõnul on ettevõtte eesmärk tasakaal võrguteenuse mõistliku kvaliteedi ja hinna vahel. Tulevikuks prognoosib ettevõte elektritarbimise kasvu elektritranspordi ja ka näiteks teiste kütteliikide soojuspumpade vastu vahetamise arvelt. Elektrivõrgust elektri tarbimine langeb aga säästliku LED-valgustuse ja päikesepaneelide kasutuselevõtu arvelt.
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ülevaate põhjustest, miks on viimasel ajal olnud Eestis probleeme ravimite kättesaadavusega. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et ravimite tarneraskuste põhjuseid on mitu ja enamus neist piiriülesed, kuid nüüd realiseerus mitu halba kokkusattumust korraga. „Inimlikult on need põhjused mõistetavad, kuid lubamatu on olukord, et me nii ootamatult ravimite nappusega silmitsi seisime,“ märkis ta.
Mölder sõnas, et probleeme aitab ennetada hea planeerimine ja Eesti turu tundmine. „Kuid kõige olulisem on eri ametkondade ja osapoolte vahelise infoliikumise paranemine. Ehkki Ravimiametit peab võimalikest tarneraskustest kaks kuud ette teatama ja amet peab raskustest veebis teada andma, on info siiski kusagile toppama jäänud ja näiteks müügiloa hoidjad tunnistavad, et info võimalikest probleemidest laekub neile viivitusega. Seega peab tarneinfo hakkama lähemas tulevikus jõudma ravimiregistrisse adekvaatsel moel,“ rääkis Mölder.
Mölder ütles, et Ravimiametil tuleb järjepidevalt uuendada nn elutähtsate ravimite nimekirja, eriti silmas pidades ravimeid, millele ei ole alternatiivi ning hulgimüüjad peavad tagama just nende ravimite jäägi ladudes. Eestis on 6613 müügiloaga ravimit, millest püsivalt turustatakse umbes 3000. Tarneraskusega on 284 ravimit, millest 77 juhul sama toimeainega või asenduseks sobivas ravimvormis ravimit pole. „Aga neist kuuele ravimile on antud võõrkeelsete pakendite turustamiseks luba, 20 on asendatavad teise toimeainega ja 15 puhul on tehtud taotlus müügiloata ravimi toomiseks,“ lisas Mölder.
Ka sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus nentis, et korrektse infoga on probleeme. „Müügiloa hoidjatel ja tootjatel peab olema võimalus jooksvalt või kuu ulatuses jälgida ravimite laoseisu. Infot on vaja ka patsientidele, et nad saaksid üle leti apteegist ravimi kättesaadavuse kohta tõest teavet ja ringlema ei läheks kuulujutud,“ sõnas Everaus.
Ta ütles, et ka erialaseltsidelt tuleb paluda hädavajalike ravimite nimekirja. „Sealt põlema hakkav ohutuli peaks aitama probleeme ennetada,“ märkis Everaus. „Hea oli kuulda ka seda, et Sotsiaalministeerium kutsub uue aasta esimestel nädalatel kokku töörühma, mis hakkab tarneraskuste probleemile lahendusvariante otsima,“ lisas Everaus.
Komisjoni istungil osalesid sotsiaalminister Tanel Kiik, Ravimiameti, Haigekassa, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, MTÜ Ravimitootjate Liidu ja MTÜ Eesti Apteekide Ühendus esindajad.
