Kolmapäev, detsember 24, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2018

12 vaatamisväärsust, mis on Euroopas ja Skandinaavias vähemtuntud + FOTOD!

NordenBladet — Kas sul hakkab tekkima tunne, et oled juba kõik Euroopa vaatamisväärsused ära näinud? Sooviksid siiski külastada kohti, kus enamus pole veel oma jalga tõstnud? Places To See In Your Lifetime kogus sinu jaoks kokku 12 sihtkohta ning selleks ei pea isegi mitte Eroopast väljuma.

Euroopa lausa õitseb imeliste aladega, kuhu suured turismimassid pole veel jõudnud. Need vaatamisväärsused ja paigad on piisavalt kompaktsed, et rutiinsest elust nädalavahetuseks eemale pääseda.

1. Durdle Door, Inglismaa

https://www.instagram.com/p/BeTLeZCnSX8/?tagged=durdledoor

https://www.instagram.com/p/BeY7g_hAi8d/?tagged=durdledoor

2. Bregenzerwald, Austria

https://www.instagram.com/p/Ba_oXftBpiu/?tagged=bregenzerwald

https://www.instagram.com/p/BeYXfyVl438/?tagged=bregenzerwald

3. Trotternish, Šotimaa

https://www.instagram.com/p/Bd97mi4Dxrt/?tagged=trotternish

4. Hallgrímskirkja, Reykjavik, Island

https://www.instagram.com/p/BeZBauQhNug/?tagged=hallgr%C3%ADmskirkja

5. Toscana, Itaalia

https://www.instagram.com/p/BeZ9EfnlQ5n/?tagged=toscana

6. Faroe saared, Taani

https://www.instagram.com/p/BeYMglolHDE/?tagged=faroeislands

7. Meteora, Kreeka

https://www.instagram.com/p/BeXhrV_lxRm/?tagged=meteora

8. Plitvice rahvuspark, Horvaatia

https://www.instagram.com/p/BbJxWcCh24Q/?tagged=plitvicenationalpark

9. Dresden, Saksamaa

https://www.instagram.com/p/BeZ4vOOhDbl/?tagged=dresden

10. Étretat, Prantsusmaa

https://www.instagram.com/p/BeWGgZnhvGg/?tagged=etretat

11. Hohenzollern´i kindlus, Saksamaa

https://www.instagram.com/p/Bc9wZwDhBgI/?tagged=hohenzollerncastle

12. The Swallow’s Nest, Ukraina

https://www.instagram.com/p/BI99fkcBbE_/?tagged=theswallowsnest

Avafoto: Faroe Islands (Instagram/ @my_world_version)

 

Kas tead, mida tehakse tuhandete esemetega, mis lennujaama turvakontrolli käigus eemaldatakse?

NordenBladet — Vastavalt ametiasutuste korraldustele kontrollitakse kogu maailma lennujaamades läbi kõik käsipagasid ja kohvrid. Keelatud esemeid leitakse iga päev, vahendab Iltalehti.

Keelatud esemed eemaldatakse kotist enne, kui need viiakse õhusõidukisse. Turvakontrollis eemaldatud esemed ei lenda aga kohe prügikasti, vaid säilitatakse esialgu kuu aega lennujaama ruumides. Selle aja vältel võib oma asju käia tagasi nõudmas või leppida kokku mõni saatmismeetod. Soome lennufirma Finavia sõnul kasutavad toote tagasi saamise võimalust aga väga vähesed. Asju muudkui koguneb.

Näiteks Helsinki-Vantaa lennujaamas võetakse reisijatelt igapäevasel ära ligi 1000 keelatud asja. Asjad, millele ei saabu keegi järele, rändavad omakorda ohtlike jäätmete tehasesse hävitamisele. Nüüd aga on otsustatud osa asjadest annetada Soome Punasele Ristile, kes omakorda jagab tulu laiali oma kui ka välisriigi abivajajatele. Punasele Ristile annetatakse kõige hulgas ka tööriistu, teravaid esemeid, spordivahendeid, sigarisüütajaid ja varuakusid. Kindlasti ei anta edasi relvasid, alkoholi, toitu, mälupulkasid või muid asju, mis sisaldavad personaalset infot.

“Pagasitest kõrvaldatud esemete loetelu tipus on viimasel ajal palju nutitelefonide või sülearvutite akupankasid. Süütetundlikkuse tõttu eemaldatakse Helsinki-Vantaa lennujaama pagasitest iga kuu umbes 500 akupanka. Vooluallikaid tohib transportida ainult käsipagasis,” ütleb Finavian´i riskijuhtimise direktor Juha-Pekka Pystynen. Finavia ja Punase Risti koostöö toimib Soomes praegu ainult Helsinki-Vantaa lennujaama vahel.


Avafoto: NordenBladet

 

Üle saja aasta ehitatud Caserta palees on 1200 tuba + VAATA fotosid Euroopa suurimast kuninglikust eramust!

NordenBladet — Bourbon´i soost Napoli kuningad ehitasid imekauni Caserta palee samanimelisesse linna. Tegemist on Euroopa suurima kuningliku elamuga, mis ehitatud 1700-ndatel.

Tegelikult algasid ehitustööd lihtsalt 1752. aastal ja jätkusid üle saja aasta vältel 1800-ndatesse. Tegemist on maailma suurima mahutavusega palee – 2 miljonit kuupmeetrit. Pindala on umbes 235 000 ruutmeetrit. Tohutu suures hoones on 1200 tuba ja viis korrust.

https://www.instagram.com/p/Bc40eiYFerx/?tagged=reggiadicaserta

Prantsusmaa kuulus Versailles oli üks hoonetest, millelt malli võeti ja see on Casertas üsna äratuntav. Kui Napoli kuningriik ühendati alguses Sitsiiliaga ja sai hiljem osaks Itaalia kuningriigist, polnud ehitist tarvis. 1920-1940.aastatel tegutses hoone Itaalia õhujõudude koolitusasutusena ja teise maailmasõja lõpus Vahemeremaade peamaja ning sõdurite taastumis- ja vaba aja veetmise kohana. Suurt paleed ümbritsev park kuulub Unesco maailmapärandi nimekirja ning on avatud turistidele aastaringselt.

https://www.instagram.com/p/BcfTXoyHbEl/?tagged=casertapalace

https://www.instagram.com/p/BWsZ_FtFKAa/?tagged=casertapalace

https://www.instagram.com/p/Bc7q14DBGnw/?tagged=reggiadicaserta

https://www.instagram.com/p/BcwqPLQBfwX/?tagged=reggiadicaserta

Avafoto: Caserta palee (Instagram/ @brasilminhafoto)

 

Soome president Sauli Niinistö: Soome uurib, kas Euroopa Liidult saab sõjalist abi

NordenBladet — Soome uurib, kas Euroopa Liidult on võimalik saada kahepoolset sõjalist abi, ütles teiseks ametiajaks kandideeriv Soome president Sauli Niinistö. Niinistö sõnul on Euroopa Liidu alusleppe ehk Lissaboni lepingu turvalisust puudutav artikkel 42.7 „ilusti sõnastatud”, aga põhiküsimuse on selles, kuidas Euroopa Liidu riigid seda tõlgendavad. Niinistö sõnul tasuks Soomel nüüd seda küsimust puudutada, vahendab Yle.

„Olen seda püüdnud juba mitme aasta jooksul selgitada,” ütles Niinistö, „rääkinud sellest riikide juhtidega, et kuidas nemad sellest aru saavad. Selgeid vastuseid saab harva.”

Niinistö tunnistas, et turvalisust puudutav artikkel on mõjukalt kirja pandud ning nüüd on küsimus, kas see on samal moel ka jõus. Juristina soovib president selles osas selgust.

Niinistö täpsustas, et Lissaboni lepingu turvalisusartikkel ei tee Euroopa Liidust sõjalist liitu. Ehk teisisõnu: see ei puuduta mitte Euroopa Liitu, vaid Euroopa Liidu liikmesriike. Sõjaline toetamine saab toimuda liikmesriikide vahel. Seetõttu ei saa rääkida sõjalisest liidust.

 

Avafoto: Sauli Niinistö (NordenBladet)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Apple’i asutaja Steve Wozniak Nordic Business Forum´il: Olin keskkoolis ja ülikoolis asotsiaalne erak

NordenBladet — Wozniak asutas praegu maailma juhtivaks tehnoloogiaettevõtteks kasvanud firma Apple koos oma sõbra Steve Jobsiga 1976. aastal. Kolmapäeval rääkis ta oma noorusest ja firma asutamisest Stockholmis soomlaste poolt korraldatud üritusel Nordic Business Forum. Wozniak tunnistas, et nohiklikkus toob edu, aga raha ei saa kunagi muutuda tähtsamaks kui lõbu ja kirg, vahendab Helsingin Sanomat.

Wozniak tunnistas, et oli täielik asotsiaalne erak nii keskkoolis kui ülikoolis enne Apple’i asutamist. Ta oli arg ja kartis inimestega rääkida. Tal oli vaid tema elektroonika.

Wozniak huvitus arvutitest siis, kui kellelgi polnud veel aimu, et sellest saab igapäevane tarbekaup. Kui ta ütles isale, et tahab omale arvutit, vastas isa, et see maksab samapalju kui nende maja.

Üks mõte, mis Wozniaki esinemisest välja tuli, oli see, et tehnoloogiamaailm on ettearvamatu. Seetõttu on täna väga raske ennustada, millist haridust tuleviku populaarsete seadmete leiutajad ja valmistajad vajavad. Näiteks Wozniak sai ülikoolis tihti oma õppejõudude poolt pragada, kuna nende arvates olid tema arvutite ideed liiga kulukad.

Wozniak ise ei osanud toona samuti arvata, et tema välja mõeldud asjadel võiks kunagi olla mingi väärtus. Isegi selle peale ei mõeldud, et arvutiinsener võiks kunagi olla mingi elukutse. Insenerid tegelesid toona telerite ja muu taolisega. Raha pole olnud kunagi see, mis meest on motiveerinud.

Läbimurre tuli siis, kui Wozniak mõtles välja, kuidas ühtede ja nullide jada muutub arvuti ekraanil värvilisteks kujunditeks. Ta kutsus sõbra Steve Jobsi enda poole vaatama ja mõlemad said aru, et see tähendas midagi suurt. Nad värisesid üle keha.

Wozniaki sõnul motiveeris teda see, mis oleks lahe, ja isegi mitte tingimata kasulik. Ta oli alati armastanud mänge mängida. Ta tajus juba siis, et inimesed ei osta omale koju arvuteid selleks, et raamatupidamise aruandeid täita.

Praegu tuntakse Apple’it põhiliselt iPhone’ide järgi, mis viisid kümmekond aastat tagasi Nokia langusse. Apple’i telefonid said kohe populaarseks kui äärmiselt kasutajasõbralikud. Just see – kasutajasõbralikkus on olnud Apple’i põhiline soov algusest peale.

Wozniak ütles, et nad panid ühte ruumi arvuti ja inimese, kes ei teadnud arvutitest midagi. Ning siis hakkasid vaatama, mis saama hakkab. Näiteks testiti, kumb on hiire puhul parem: kas üks või kaks nuppu. Üks nupp võitis.

Praeguse aja kohta ütleb Wozniak, et ta uppub õnne ja ainus asi, mis teda ärritab, on seadmed, mida on raske kasutada. Näiteks iPhone X-i kohta ütles ta, et Apple’i seadmetel on alati üks nupp tähendanud mingit funktsiooni, aga nüüd on ühele nupule antud mitu funktsiooni.

Nordic Business Forumi asutasid soomlastest sõbrad Jyri Lindén ja Hans-Peter Siefen 2009. aastal Jyväskylä ülikoolis ja esimesel korral osales üritusel 80 inimest. Nüüd on sellest saanud üks Euroopa suurimaid majanduskonverentse.

 

 

Avafoto: Steve Wozniak (väljavõte Youtube´ist)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT