NordenBladet — Kodutööde jagamine on igaviku kestev arutelu, ometi on ka neid, kelle peres on kõik tasakaalus. Uuring aitas välja selgitada, mis on mõjutajaks kodutööde jagamisel paari vahel, kirjutab Ohmygossip.ee.
Work, Employment and Society väljaandes ilmunud brittide uuring paljastas, et kodutööde jagamine paari vahel võib sõltuda sellest, kui palju mees teenib. Uuringu tarbeks koguti kokku 36 naist, 12 meest, kes kõik olid paarisuhtes. Osalejatelt sooviti teada, kes hoolitseb erinevate kodutööde eest nagu koristamine, toidu valmistamine ja laste eest hoolitsemine. Osalejatelt küsiti ka, millist palka ta ise ja kaaslane parajasti teenivad.
Kõik uuringus osalenud naised (ka uuringus osalenud meeste naised) töötasid nädalas vähemalt 30 tundi. Saadud tulemuste analüüsist tuli välja, et kui naine teenib enam ja/või teeb nädalas rohkem töötunde, kui mees, teeb mees rohkem koduseid töid. Kui mees teeb pikemaid tööpäevi, siis kodutöödes ta abiks pole. Nendest tulemustest hoolimata teevad naised kodutöid siiski rohkem, hoolimata sellest, palju nad ise või mees palka teenib.
Avafoto on illustreeriv: NordenBladet
Allikas: Ohmygossip.ee
NordenBladet – See imearmas nukumaja, mida teile täna tutvustame asub Canadas, British Volumbias, Vancouveri saarel. Maja on ehitatud looduslikest materjalidest kohalike töömeeste poolt. Kuna elamispind on väikene, toetab see igati säätstlikku ning kokkuhoidlikku ellusuhtumist. Majast avanevad imelised vaated metsale ning ookeanile. Majakene sobiks oma olemuselt suurepäraselt kokku Põhjamaa paksude müstikat täis kuusemetsade ning arvukate kaunite saartega. Tõeline pärl omapära ja loodust armastavale inimesele! Nõiduslikult võluv!
NordenBladet – Reisisõpru on erinevaid, on need, kes soovivad klassikalist luksust ning neid keda köidavad seiklused ning erinevate kohtade eripära. Õnneks on maailm suur ning hotellitube ning hotellielamusi võib leida just selliseid nagu otsite. NordenBladet leidis põneva video, kus on välja toodud kümme maailma põnevaimaks peetavat hotellituba.
NordenBladet — Kui oled harjunud sööma suuri toiduportse, ei pruugi aru saada, millal kõht päriselt täis on. Jaapanlased ei ole ülekaalulised ning neil on välja kujunenud süüa seni, kuni kõht on 80% ulatuses täis.
Miks inimkond üldse rasvub? Eks ikka seetõttu, kuna sööb liiga palju ja liigub vähe – seda on alati teatud. Küll on põhjuseks peetud suhkrut, süsivesikuid, rasva ja kes teab, mida veel. Probleemiks ei ole kunagi olnud konkreetne toitaine, vaid kogu tervik. Sama infot kinnitab ka soomlasest terviseteadlane ja apteeker Timo Kettunen. Kettunen´i sõnul ei ole asi ainult teadmatuses ja hooletusse jätmises, sest toidu- ja spordikultuur on muutunud koos tööstuse, automatiseerimise ja tervisealase teadlikkuse kasvuga. “Igapäevase liikumise konseptsioon on huvitav, kuna see, mida tänapäeval lahterdatakse kasulikuks liikumiseks, oli 50 aastat tagasi igapäevane ja täiesti normaalne elu osa,” ütleb Kettunen Iltalehti´le.
Kettunen´i sõnul saaks lausa 80% elanikkonna haigustest ära jääda, kui inimesed mõistaksid, et ülekaalulisus ja liikumatus on seotud metaboolsete probleemide ennetamise ja ravimisega. Kehakaalu üle ei saa hetkega kontrolli saavutada ning tuleks vähemalt kaks aastat olla järjepidevalt aktiivne, et õnnestunud muutustest rääkida. Mõne kuu või poole aasta jooksul toimunud kehakaalumuutus ei pruugi meile ennustada seda, mis 2-3 aasta pärast on. Kettunen tuletab meelde, et mida enam stressi toit valmistab ja mida suurem nälg muutuse protsessis tekib, seda ebatõenäolisem on õnnestumine. Ka kehakaalu pärast häbenemine, süütunne ja ranged piirangud ei loo muutuseid. Õnnestunud kaalulangust toetavad stabiilne söömisharjumus, hommikusöök, paindlikkus, stressiga toimetulek, hea enesetunne ja sisemine motivatsioon. Normaalsed positiivsed omadused ja lõdvestunud elurütm võimaldavad edukaid sooritusi. “Mis iganes toiduvaliku kasuks otsustatakse, sellest peab saama püsiv uus normaalsus, sest muul juhul on tulemused lühiajalised ja viivad jo-jo efektini.”
Jaapanlastel on ütlus hara hachi bu, mis tähendab, et söö, kuni su kõht on 80% täis. “Loomulikult peab toiduvalik olema tervislik, aga järgides seda põhimõtet, on raske saada piisavalt energiat. Probleem on selles, kuidas aru saada, millal kõht 80% täis on,” arvab Kettunen. “Kui oled harjunud sööma suuri portsjone, ei pruugi aru saada, kui kõht täis. Praktikas toimib hara hachi bu nii, kui tuntakse kõhus esimest korda survetunnet.” Kettunen soovitab seda katsetada. “Võib minna kuni paarkümend toidukorda, enne, kui õpid märkama ja tundma tulemust. Tegemist on lihasmäluga, niiet pole tarvis ette muretseda.”
NordenBladet — Väga paljudele on see küsimus tuttav, kui koduuksest paar sammu kaugemale astutud. Mitmed lähevad tagasi ukse juurde veenduma, et uks ikka sai lukku, vahendab Medical News Today.
Lisaks ukse lukku panemise murele on populaarne ka triikraua või pliidi sisse unustamise kahtlus.
Kanadalaste Concord´i ülikoolis tehtud uuringu kohaselt võib tegu olla obsessiiv-kompulsiivse häirega. See on üks ärevushäire tüüpidest, mida iseloomustab kontrollivajadus ja korduvad, hirmutavad mõtted, mida kõike võib juhtuda. Uurijad olid üllatunud, et ükski uuritavatest polnud oma häirest teadlik. Teadlaste sõnul on see märk sellest, et kontrolli kadumine on paljude ärevushäirete keskmes. Uurijad loodavad, et uued avastused võimaldavad leida paremaid viise tegelemaks kesknärvisüsteemi ja muude ärevushäiretega.
“Kui tegeleme obsessiiv-kompulsiivse häirega, võime vähendada uskumusi kontrolli kaotamise suhtes,” ütleb uurija Adam Radomsky.
