NordenBladet —Helsingi politsei andis teada, et oli sunnitud 28. jaanuaril magama panema üle 30 koeravabrikus kasvanud huntkoera, keda oli hoitud väga kehvades tingimustes. Helsingi politsei loomakuritegude uurimisgrupp on tegelenud alates aasta algusest raske loomakaitsekuriteoga, milles kahtlustatakse üht huntkoerte kasvatajat.
Uurimise käigus on selgunud, et kahtlusalune kasvatas huntkoeri ning pidas üleval koertehoidu. Politsei korraldas 9. jaanuaril koeravabrikuks kasutatud talus läbiotsimise, kust leiti 64 koerlast ja lisaks muid loomi. Loomade elutingimused ei vastanud nõuetele.
Reedel käis koeravabrikut vaatamas loomaarst, kes tõdes, et alles oli veel 36 looma, samas kui 30 looma oli viidud minema. Minema olid viidud loomad, kelle puhul suudeti tuvastada omanik ja kes olid toodud hoiule.
Politsei konfiskeeris 25. jaanuaril ülejäänud talus olnud loomad. Seaduse järgi võib konfiskeeritud looma panna magama, müüa või muul moel loovutada. Politsei hinnangul aga olid loomad sellises olukorras, et neid polnud võimalik loovutada. Huntkoerad võivad olla ettearvamatud ja isegi ohtlikud.
Politsei ei saanud võtta riski, et loomad antakse kiiresti uutesse kodudesse, kus nad võivad ohtu kujutada. Helsingi politsei otsustas esmaspäeval, 28. jaanuaril üle 30 koerlase magama panna.
Mingeid muid võimalusi politsei hinnangul ei olnud. See on väga kurb juhtum ja politsei ülesanne on avalikku korra ja turvalisuse tagamine. Loomaarsti abil püütakse leida uus kodu talus olnud kahele koerale ja kanadele.
Uurimise käigus on selgunud, et huntkoerte kasvatamise ajal elas talus peamise kahtlusaluse 3-aastane laps. Uurimise käigus selgitatakse välja ka lapse elutingimused.
NordenBladet —Linn on saatnud mitmele eralasteaiale kirja, et ebaseaduslik asutus tuleb kinni panna. Lauttasaaris asuv Ankkalampi lasteaed pannakse kinni sel neljapäeval ning veel seitset lasteaeda ähvardab sulgemine. Helsingis tegutseb mitmeid lasteaedu, mille puhul pole vastavat ehitusluba. Ankkalampi on tegelenud lastehoiuga aastaid ilma, et selleks oleks täidetud kõik tingimused, vahendab Helsingin Sanomat.
Linna ehitusjärelvalve selgitab praegu kaheksa ebaseadusliku lasteaia tegevust. Asi sai alguse Lauttasaarist, kus ebaseaduslik tegevus tuli välja jaanuari keskel. Uurimise käigus on selgunud, et mõni lasteaed on ebaseaduslikult tegutsenud kümmekond aastat. Ettevõttel Ankkalampi on Helsingis kokku 15 lasteaeda.
Linna ehitusjärelvalve on ebaseaduslikult tegutsevatele lasteaedadele saatnud välja kirjad, milles nõutakse trahvi ähvardusel lubamatu tegevuse lõpetamist. Lõpliku otsuse sulgemise kohta teeb linna keskkonnakomisjon.
Ankkalampi on edukas ettevõte, firma käive on aastatel 2014-2017 kasvanud miljonist eurost viie miljonini. Firma kasum on kasvanud 35 000 eurost 229 000 euroni. Ettevõtte juht Heidi Ruhala on ka selle omanik. Ta ei soovinud teemat kommenteerida.
Lasteaia sulgemise otsus tuli üllatusena lapsevanemetale, kes ei tea nüüd, kuhu oma laps panna.
Ebaseaduslikud lasteaiad tegutsevad ruumides, millel pole vastavat ehitusluba. Seetõttu pole kindel, et need vastavad lasteaedadele kehtestatud turvanõuetele. Ankkalampi lasteaed Lauttasaaris näiteks tegutseb endistes laoruumides ja selle puhul pole kindel, kas sinna pole jäänud asbesti või muude kahjulike ainete jääke.
Muud Ankkalampi lasteaiad tegutsevad endistes äri- ja bürooruumides. On võimalik, et seal pole ventilatsioon piisav. Samuti ei pruugi seal olla piisavalt varuväljapääse.
Helsingi linn tunnistab ka ise puudust, et pole varem lasteaedade puhul ehituslubade olemasolu kontrollinud. Loodeti selle peale, et teenusepakkuja vastutab ise, et kõik oleks korras.
Lauttasaari lasteaed on endises tööstushoones tegutsenud pool aastat. Selle puhul selgus, et ruumid pole piisavalt tuleohutud. Ventilatsioon on ehitatud 1975. aastal lao tarbeks.
Helsingis käib eralasteaedades ligi 3500 last ja linna lasteaedades ligi 25 000 last.
NordenBladet —Interpoli ja Europoli tagaotsitumate kurjategijate Most Wanted nimekirjas olnud 33-aastane soomlane Mike Soldier saadi kätte Albaaniast. Mike Soldier, endise nimega Mertsi Allan Isberg hoidis kõrvale ligi 4 aasta pikkusest vanglakaristusest. Ta saadi teadaolevalt kätte eelmisel reedel, 25. jaanuaril, vahendab Iltalehti.
Mees saadi kätte Albaanias Interpoli tagaotsimiskuulutuse alusel. Kuritegeliku rühmituse United Brotherhood liige Soldier oli ühtlasi Europoli 25 tagaotsituma kurjategija hulgas. Mike Soldieri ootab ees kandmata jäänud 3 aasta ja 8 kuu pikkune vanglakaristus. See karistus mõisteti narko- ja tulirelvakuritegude eest.
Soldieri auto pagasiruumist leiti ligi 2500 ecstasy tabletti arvutikarbi sisse viide kilekotti pakituna. Varem on Soldier mõistetud süüdi ühe Seinäjoki mehe peksmise ja piinamise eest 2004. aastal. Tegemist oli narkovõlgade sisse nõudmisega. Ohvrit piinati muu hulgas elektrilöökidega. Samuti põletati meest aerosoolipudeli leegiga. Piinamine kestis tunde ja lõpuks ohver suri.
Kohus mõistis piinajad mõrva eest eluks ajaks vangi. Ringkonnakohus aga leidis, et tegemist oli peksmise tagajärjel saabunud surmaga ja lühendas karistust 10 aastani.
Aastal 2013 mõisteti Soldier 3 aastaks vangi seoses Helsingis Roihupeltos toimunud grupeeringute omavahelise tulistamisega.
Kuigi Mike Soldier oli pikka aega kadunud, oli ta aktiivne sotsiaalmeedias. Tema viimane sissekanne Facebookis oli reedel, samal päeval kui ta kinni võeti. Kaks päeva pärast kinnivõtmist kirjutas tema tüdruksõber sotsiaalmeedias, et „jama lugu”.
Mike Soldieri kinnipidamise kohta täpsemat teavet pole. Soomes on juba alustatud protseduure tema kodumaale toomiseks. Europol on Soldieri tagaotsitavate nimekirjast eemaldanud. Interpoli küljel olid teisipäeval veel andmed üleval.
Lisaks vanadele kuritegudele on Soldieril soolas juba uued. Soldieri kohta on tehtud taotlus vahi alla võtmiseks seoses väljapressimise katsega.
NordenBladet —Viimastel nädalatel on tulnud avalikuks karm reaalsus Soome hooldekodude kohta, mis kujutavad endast vanurite hoidlaid. Kui tulevad kontrollid, siis vuntsitakse kõik üles ja tehakse nägu, et kõik on korras.
Viimased 10 aastat Lõuna-Soomes vanurite hooldekodudes töötanud Anne räägib, et kõik on õige, mis viimasel ajal on Soomes hooldeasutuste kohta välja öeldud. Ta on töötanud hooldekodudes alates 2009. aastast, sealhulgas suurtes ettevõtetes nagu Esperi, Attendo ja Mehiläinen, vahendab Yle.
Anne tunnistab, et tegemist pole hooldekodude, vaid hoidlatega, kus inimesed on ära unustatud. Hoolduse tase on viimastel aastatel langenud. Kõik hooldekodud on kasumi peal väljas ning inimene ei maksa enam midagi.
Hooldekodude töötajad on üritanud olukorda muuta ning kirjutanud kaebusei järelvalve asutustele, aga midagi pole muutunud. Lõpuks otsustas naine vahetada eriala, sest nägi, et hooldesüsteemis on asi läbi ja lõhki mäda. Ta tahab kõik avalikustada, et ühiskonna silmad avaneksid, mis hooldekodudes tegelikult toimub.
Naine räägib, kuidas hooldekodude elanike peal tarvitatakse vägivalda, nii et inimestel on sinised vorbid. Lisaks ravimite valesti annustamine ja oskamatus ravimeid manustada. Kõigele lisaks nõrk juhtimine ja probleemsed töökollektiivid.
Kõige kurvem kogemus oli ühe Kotkas asuva mäluhäiretega inimeste hooldekoduga, kus 14 elanikust vaid 4 suutsid omal jalal kõndida. Hooldajaid oli vahetuses ainult kaks. Tegemist oli konveieritööga, kus toitlustamine toimus vähem kui veerand tunni jooksul, kuna köögil oli oma graafik. Elanikud pandi toidu manustamiseks eelnevalt valmis. See oli kole vaatepilt.
Naine räägib, et hooldekodude kontrollimised olid teada mitu nädalat ette. Siis anti töötajatele juhised, kuidas tegutseda. Kõik tehti siis korda, aknad pesti ära ja elanikele tehti soengud pähe. Nendel kontrollipäevadel suurendati hooldajate hulka.
Tööandja rääkis ette, mida kontrollijatele tuleb rääkida. Probleemidest rääkimine polnud keelatud, aga tuletati meelde vaikimiskohustust ja selle rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Lisaks utsitati töötajaid rääkima headest asjadest.
Noortele hooldajatele tehti enne kontrollide tulekut ajupesu, et vaikimiskohustus puudutab ka ametkondlikke kontrollreide. Inimesed hirmutati vaikima ja siis pandi ette valmistatud show käima. Kõik naeratasid ja rääkisid, kui hea ja ilus kõik on ning et vanurid saavad elada nagu tahavad. Samal ajal teadsid kõik, et see ei vasta tõele.
Korra tuli kontroll kohale siis, kui oli kohal liiga vähe töötajaid. Naisel on kahju, et ei avanud siis oma suud. Tema naeratas, et kõik on korras. Inimestele tehtud ajupesu oli nagu massipsühhoos, millega kõik kaasa läksid. Oleks pidanud rääkima, et see kõik on võlts.
Hooldekodudes töötanud naist paneb imestama, miks ei tehta kunagi ootamatuid kontrollkäike, siis kui on näha tegelikku olukorda. Ta märgib, et näiteks hügieeni eest ei saa hoolitseda liiga väikse arvu hooldajate puhul. Samade pesemata kätega antakse süüa, vahetatakse mähkmeid ja antakse ravimeid. Piltlikult öeldes on käed küünarnukkideni pasa sees ja siis minnakse putru serveerima või vereproovi võtma. Sõltub igaühe ametieetikast, kas enne seda käsi desinfitseeritakse või mitte. Ainult kinnaste kasutamisest abi ei ole.
Yle on varem kirjutanud hooldusettevõtte Attendo hooldajate seas tehtud küsitlusest, kust tuli välja, et vanurid jäetakse üksi surema, kuna hooldajatest on puudus. Paljudel juhtudel surevad inimesed täiesti hüljatuna oma voodis.
Hooldekodude probleemidest on Soomes juttu olnud juba kümmekond aastat, aga midagi pole muutunud. Ettevõtted laulavad kogu aeg sama laulu: et pole raha töötajate värbamiseks. Selline jutt tundub kummaline, kui arvestada, et hooldekodusid pidavad ettevõtted teenivad miljonitesse ulatuvaid kasumeid ning lähedased maksavad hoolduse eest tuhandeid eurosid.
Yle kirjutas esmaspäeval, kuidas hooldekodusid pidav ettevõte Esperi Care pööritab aktsionäride tulu kasumi maksimeerimiseks Luksemburgi kaudu. Varem on ka Attendot süüdistatud maksuparadiiside kasutamises, aga nüüd makstakse maksud Soomes.
Hooldekodudes töötanud naine ei usu, et midagi muutub, sest probleemid on olnud teada aastakümneid, aga huvi nende lahendamiseks puudub.
Ta tunnistab, et on näinud, kuidas hooldekodude kliendid kannatavad lausa igapäevaselt.
Inimese tuju rikkumiseks piisab, kui tema suhtes on tehtud kõvemat häält või viidud ta vägisi duši alla. See rikub tuju terveks päevaks. Samas kui hea tunne hommikul kestab terve päeva.
NordenBladet — Soome siseministeerium kinnitas, et Soome võtab 2019. aastal vastu süüria kvoodipagulased Türgist ja kongo pagulased Sambiast. Türgis on praegu ligi 3,6 miljonit süüria pagulast, kes on lahkunud kodumaalt Süüriast jätkuvate konfliktide ja humanitaarse kriisi eest, edastas siseministeerium.
Üle 800 000 kongolase on põgenenud pikka aega kestnud vägivalla eest teistesse Aafrika maadesse. ÜRO pagulasorganisatsiooni UNHCR andmetel elas Sambias 2018. aasta lõpus 76 000 kongo pagulast.
Siseministeeriumi andmetel on kvoodipagulaste vastuvõtmine kõige efektiivsem viis tegelike abivajajate abistamiseks, kuna tulijate vajadused tehakse kindlaks juba enne Soome saabumist.
