NordenBladet — Kroonlinna mereväebaasi luureinfo näitab, et sadamast on lahkunud Ropucha-klassi dessantlaev Aleksandr Šablin, mis on varem transportinud tuumarakette Iskander. Võimalik, et Kaliningradi viiakse midagi veel lisaks.

Vahetult pärast teadet tuumaleppest lahtiütlemise kohta lahkus seni pikalt sadamas seisnud laev laev 2. veebruaril Kroonlinnast ja arvatav sihtkoht on Kaliningrad.

Lahkunud laeva kohale on liigutatud õppelaev Smolnõi, ilmselt selleks, et sadamas olevate laevade arvu muutumine kahtlust ei ärataks.

Petri Mäkelä on Twitter

The USA pulled out of the #INFtreaty the #Russian #BalticFleet Ropucha-class landing ship Aleksandr Shabalin set sail from #Kronstadt. It has deployed #Iskander units before. First pictures show the Ropucha (Pennant nr. 110) at its pier where she has spent most of the winter.

NordenBladet — Enamus soomlasi arvab, et pagulaste seksuaalkuritegude põhjuseks on erinev kultuur ja usk. Küsitluse andmetel leiab nii 65 protsenti soomlastest. Soome väljaanne Helsingin Sanomat tellis vastava küsitluse pärast seda, kui Oulus ja Helsingis olid tulnud päevavalgele pagulaste poolt toime pandud seksuaalkuriteod. Välismaalt varjupaiga taotlejatena Soome tulnud mehed panid eriti palju toime lastevastaseid seksuaalkuritegusid ja nüüd otsitakse põhjuseid, miks see nii on.

Pärast juhtumeid asusid Soome võimuliit ja opositsioon koos kiiresti karmistama karistusi seksuaalkuritegude eest. Soome ühiskond on jagatud pärast seksuaalkuritegusid kahte leeri. Üks leer, keda esindab põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho leiab, et põhjus on islamimaadest tulnud noortes meestes. Teised leiavad, et usul pole tähtsust ning soomlased panevad samamoodi toime seksuaalkuritegusid. Soomlastest peavad seksuaalkuritegude põhjuseks usku ja kultuuri peamiselt põlissoomlaste toetajad, samas kui roheliste ja vasakpoolsete toetajad leiavad, et see nii ei ole.

Põlissoomlaste toetajad on ka kõige rahulolematumad praeguse valitsuse reageerimisega seksulaakuritegudele.

Kõige suurem osa, 26 protsenti soomlastest leiab, et seksuaalkuritegude tõrjumiseks tuleks karistusi karmistada.

Uuringu järgi pole seksuaalkuriteod pannud inimesi negatiivsemalt pagulastesse suhtuma, vähemalt mitte võrreldes kolme aasta taguse ajaga. Uuringu järgi peab pool soomlastest pagulasi ja varjupaiga taotlejaid küllalt suureks ohuks Soomele ja soomlastele, nii ei arva 44 protsenti soomlastest. 2016. aastal vastas 65 protsenti soomlastest, et pagulased ja varjupaiga taotlejad kujutavad küllalt suurt ohtu Soomele ja soomlastele.

Küsitlus viidi läbi 22-27. jaanuaril ja selle teostas Kantar TNS Oy.

NordenBladet — Soome terviseamet tahab kõik ametinimetused muuta sooneutraalseks. See tähendab, et kaotatakse metinimetused, mis sisaldavad sõna -mees. Nimetuse vahetus puudutaks ka pritsumehi (soome keeles: palomies). Selle asemele soovitatakse sõna: päästja. Soome pritsumehed aga tahavad jääda pritsumeesteks, vahendab Ilta-Sanomat.

Pritsumeeste väitel aga võidakse päästjad segi ajada Päästearmeega, mille töötajaid nõnda kutsutakse. Pritsumehed ise mõtlesid omale välja termini „tuletehnika spetsialist” või „ kustutus- ja päästeolukordade spetsialist”. Pakuti välja ka „tulesõdur”, mis paljudele meeldis.
 

NordenBladet — Soome mees Matti kolis 2016. aastal perega Hispaaniasse, põhjendades seda Soome külma kliima ja valitsuse pagulaspoliitikaga. Nüüd on 37-aastane mees Soomes tagasi ja räägib, et uuel kodumaal oli palju bürokraatiat. Hispaania majaost läks samuti vett vedama.

Soomega hüvasti jätnud Matti oli Soomes tagasi pärast seda, kui oli vaid mõned kuud Hispaanias elanud. Mees pani enne seda müüki oma palkmaja Tampere ligidal Ylöjärvis, puhkekorteri Ikaalineni spaas, mitu autot, ATV ja 12 aasta vanuse ettevõtte, kirjutab Iltalehti.

Nüüd, mitu aastat hiljem tervitab mees külalisi taas endises kodukohas Ylöjärvis, otse järve ääres asuva palkmaja juures. See on tema praegune kodu.

Mis siis Hispaanias juhtus?

Matti sõitis perega Hispaaniasse juba 2016. aasta detsembris, enne kui Soomes vara müüdud sai.

Nad läksid mereäärsesse linna Alicantesse. Nad olid ostmas neljatoalist ridamaja, aga siis selgus, et majal polnud veel kasutuslubagi.

Nad olid maksnud sisse juba käsiraha. Lahkudes Soomet kirunud Matti tunnistab, et ega Hispaaniagi ole mingi õnnemaa.

Mehe väitel osutus Hispaania väga bürokraatlikuks. Soome vara müümine läks samuti väga aeglaselt. Mees pani oma vara müügihinnaks 230 000 eurot. Müüdud sai vaid vana elamise.

Soome naasmise soov tekkis siis, kui abikaasa Heidi jäi 2017. aastal lapseootele. Nõnda tuldi tagasi juba 2017. aasta märtsikuus.

Tagasi tuldi märtsikuus, poeg sündis augustikuus. Heidi tunnistab, et ka temale ei meeldi Soomes pimedus ja külm ilm ja on valmis uuesti lahkuma, aga praegu on pere otsustanud elada Soomes. Soomes pole perel häda midagi.

Nende uues kodus Näsijärvi ääres on ruumi 130 ruutmeetrit, lisaks järveäärne saun. Aknast avaneb kaunis vaade järvele ja köögipliiti köetakse puudega. Pere värske liige on nüüd juba 1,5-aastane Damien.

Pere ema ja isa on seotud pere taksoäriga, mis tegutseb Tampere ümbruses ja millel on kokku 14 autot. Perele meeldib nende töö, aga nad kritiseerivad uut taksoseadust, mis annab eelise vahendajatele.

Kuigi pere on kõige suhtes hästi kriitiline, nad poliitikas kaasa ei löö. Pereisa on varem olnud Ylöjärvi volikogu liige ja linna usaldusmees.

Viimasest ametist lasti ta aga lahti seoses kriitilise veebikirjutusega. Politsei leidis, et mehe kirjutis õhutas viha teatud rahvusgrupi vastu. Kohus andis aga mehele õiguse.

Mõne aasta tagune Soomest lahkumine peret ei heiduta ja minekut nad kõigele vaatamata ei kahetse.