NordenBladet — Euroopa Liit lisas Soome 2025. aasta detsembris sotsiaalse arengu jälgimisnimekirja, tuues põhjuseks kasvava ebavõrdsuse ja tööpuuduse. Samas nimekirjas on ka Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia. Värske hinnangu järgi ei ole Soomel lootust sealt lähiajal väljuda.
Sotsiaal- ja tervishoiuorganisatsioonide katusorganisatsiooni Soste eriekspert Anna Järvinen ütles Yle vahendusel, et olukord on murettekitav ega parane kiiresti. „See näeb sünge välja ja olukord ei muutu kiiresti paremuse poole,” sõnas Järvinen.
Soste: Soome on vaesuse vähendamise eesmärgis läbi kukkunud
Soste hiljutise aruande kohaselt ei ole Soome suutnud liikuda vaesuse vähendamise eesmärgi suunas. Vastupidi, madala sissetulekuga inimeste arv võib järgmise paari aasta jooksul suureneda veel umbes 26 000 inimese võrra, kui olukorra parandamiseks täiendavaid samme ei astuta.
Järvineni sõnul on mitmed viimaste aastate näitajad selgelt halvenenud.
Tema sõnul on kasvanud nii madala sissetulekuga inimeste arv kui ka nende inimeste hulk, kellel on raskusi igapäevaste kulude katmisega. Samal ajal on tööpuudus tõusnud rekordtasemele ning taas on suurenema hakanud ka kodutus.
Soome vaesuse vähendamise eesmärk liigub vastassuunas
Soome riiklik eesmärk on vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 100 000 võrra aastaks 2030. Võrdlusaluseks on 2019. aasta, mil sellises ohus oli 838 000 inimest.
Viimased andmed näitavad aga vastupidist arengut. 2024. aastal oli Soomes vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus juba 958 000 inimest.
Järvineni hinnangul ei ole välistatud, et lähiajal ületatakse ka miljoni inimese piir.
„Ma ei pea miljoni piiri ületamist võimatuks. See võib juba praegu täis olla,” ütles ta.
Mida tähendab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht?
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaks loetakse inimest näiteks siis, kui tal ei ole võimalik tasuda üüri, eluasemelaenu makseid või arveid õigel ajal. Samuti kuuluvad sellesse rühma inimesed, kes ei suuda oma kodu piisavalt soojana hoida või kelle majanduslik toimetulek on muul viisil tõsiselt ohustatud.
Soste hinnangul süvendavad olukorda sotsiaalkärped
Soste sõnul on olukorra halvenemise taga muu hulgas valitsuse suured sotsiaalkindlustuse kärped aastatel 2024–2025. Mitmel korral on vähendatud töötutoetust ja eluasemetoetust. Kärpeid on tehtud ka haigushüvitistes.
Ka 2026. aastal jätkuvad toetuste vähendamised. Kärbitud on toimetulekutoetust ning samal ajal on toetustega seotud kohustusi ja sanktsioone karmistatud.
Järvineni sõnul mõjutavad sellised otsused kõige rohkem just neid inimesi ja peresid, kes on juba praegu majanduslikult haavatavas olukorras.
Ekspert: järgmisel parlamendiperioodil tuleb toetusi korrigeerida
Anna Järvinen leiab, et olukorra parandamiseks tuleks järgmisel parlamendiperioodil taastada sotsiaaltoetuste tavapärased indeksikorrektsioonid. Lisaks tuleks üldisele toetusele lisada lastega peredele mõeldud lisatoetus, mis arvestaks ülalpidamiskohustustega.
Tema hinnangul on see vajalik, et pidurdada vaesuse kasvu ning vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski Soomes.
Avafoto: NordenBladet