NordenBladet — Oulu linnavalitsuse otsusega lõpetati varjupaiga taotlejatele mõeldud külaskäigud lasteaedadesse ja koolidesse, mida on aastaid korraldatud. Tegemist on külaskäikude ajutise lõpetamisega, aga pagulastega tegelevad organisatsioonid peavad seda valeks signaaliks ja rassistlikuks otsuseks, vahendab Yle.

Ettepanek selliste pagulastele mõeldud külaskäikude lõpetamiseks tuli lapsevanematelt. Inimesed on hakanud lapsevägistamise massiliste juhtumite taustal uurima, kas sellised külaskäigud kujutavad endast turvariski.

Politsei info kohaselt sellised külaskäigud teadaolevalt riski ei kujuta.
Soome asjatundjad peavad sellist otsust lühinägelikuks, mis võib olukorda veelgi halvendada, kui varjupaiga taotlejaid hakatakse tõrjuma.

Eri organisatsioonid nagu Punane Rist ja teised on selliseid pagulaste külaskäike koolidesse ja lasteaedadesse korraldanud juba aastaid. Külastuste ajal on kohal lasteaedade ja koolide töötajad.

Tampere ettevõtja ja endine varjupaiga taotleja Rajkumar Sabanadesan peab sellist otsust rumalaks. Tema väitel on seni räägitud, et probleemide lahendamiseks tuleks migrandid ja varjupaiga taotlejad sulandada ühiskonda. See aitab tulijatel tööd leida ja kohaliku elanikkonnaga tuttavaks saada. Uus otsus aga viib asjad hoopis teise suunda.

Sabanadesan ütles, et selle otsusega karistatakse kõiki pagulasi, aga kõik ei pane toime kuritegusid. Selline pagulaste kollektiivne karistamine on tema väitel väär.

Oulu linnavalitsuse väitel on tegemist ajutise otsusega. Lapsevanematega on kavas nüüd kõik asjaolud läbi arutada.

NordenBladet — Soomes on viimasel ajal tõusnud tähelepanu alla hooldekodude olukord. Hooldekodud teenivad megakasumeid ning klientidelt kasseeritakse müstilisi summasid, aga hoolduse tase on allpool igasugust arvestust. Nüüd on tulnud välja info, et hooldekodus maksab kliendi palvel tualetis wc-rulli vahetus 15 eurot.

Tegemist on mäluhäiretega inimeste hooldekoduga Saga Care, mis kuulub Esperi Care ketti, vahendab Seura.

Kliendilt kasseeritakse 15 eurot, kui klient ise unustab kapi otsast uut rulli võtta ja seda wc-paberi hoidjasse panna. Asjast andis teada hooldekodu kliendi sugulane, kes märkis, et hooldekoduga seoses on tulnud välja asju, mille peale ei oska tullagi või millega ei tea arvestada.

Asi tuli välja siis, kui selgus, et mäluhäiretega inimesed unustavad wc-s paberirulli vahetada ja pühivad paberi puudumisel peput ajalehega. Kui personalile selle kohta räägiti, siis öeldi, et kui tahetakse lasta paberirulli personalil vahetada, tuleb selle eest täiendavalt maksta 15 eurot iga rulli kohta.

Mäluhäiretega inimese elamine hooldekodus maksab 2500 eurot kuus. Selle sees on voodikoht pluss koristamine, toitlustamine ja ravimite manustamine. Lisaks tuleb maksta eriteenuste eest nagu wc-paberi rulli vahetus. Lisaks tuleb maksta ka kliendi pesu pesemise eest.

NordenBladet — Stockmanni omanikud otsustasid vahetada välja kolm juhatuse liiget ja värbasid juhatuse esimeheks Soome tuntuima kriisijuhi, 72-aastase Lauri Ratia.

Ratia on elukutselt insener ja tööstusvaldkonna nõustaja ning saanud tuntuks kui elu ja surma piiril kõikuvate ettevõtete päästja. Teda on varem palgatud päästma Turu laevatehast ja lahendama endise Talvivaara kaevanduse probleeme. Ratio on seni töötanud Talvivaara kaevanduse omanikfirma Terrafame juhatuse esimehena.

Stockmanni aktsia on pooleteise aasta jooksul kukkunud 75 protsenti. Suurim probleem on olnud ettevõtte põhitegevuse ehk kabamaja teenuse kahjum. Ratialt oodatakse ka Stockmanni kriisist välja toomist, selleks sõlmivad Stockmanni neli suuremat osanikku temaga eraldi lepingu „nõuandeteenuste osas, mis aitavad Stockmanni väärtust tõsta”.

Juhtkonna palgad jäävad samaks, mille kohaselt makstakse juhatuse esimehele palka 80 000 eurot aastas.

Kevadel toimuval aktsionäride koosolekul vahetuvad kaheksast juhatuse liikmest kolm. Juhatuse liikmed Kaj-Gustaf Bergh, Jukka Hienonen ja Michael Rosenlew on teatanud, et juhatuse liikmetena enam ei jätka. Hienonen on ettevõtte praegune juhatuse esimees.

Omanikud on teinud ettepaneku valida 21. märtsil toimuval aktsinäride koosolekul uuteks juhatuse liikmeteks Ratia, Stefan Björkman ja Peter Therman.

Björkman on insener ja rootsikeelset kultuuri toetava ühenduse Konstsamfundet esimees. Konstsamfundet on Stockmanni oluline aktsiönär.

Therman töötab nõustajana konsultatsioonifirmas MPS ja juhatuse aseesimehena investeerimisfirmas Hartwall Capital.

Stockmanni juhatuse aseesimeheks saab Leena Niemistö, kes on praeguse juhatuse liige. Lisaks temale jätkavad juhatuses veel Niemistön lisäksi Eva Hamilton, Esa Lager, Tracy Stone ja Dag Wallgren.

NordenBladet — Soomes on suurenenud ulatusliku migratsiooni oht, selgub siseministeeriumi avalikustatud riiklikust ohuhinnangust. Migratsiooni oht kujutab endast peamiselt kurjategijate, luurajate ja eriüksuste liikmete varjatud Soome imbumist. Ulatuslik migratsioon tähendab seda, et tulijate hulk on pidev, et tulijate hulk on suurem kui lahkujate oma ning et kõiki tulijaid ei suudeta piiri peal korralikult kontrollida.

Ulatusliku migratsiooni mõju Soome ühiskonnale võib olla see, et inimesed lakkavad uskumast, et valitsus suudab olukorda kontrollida. Sellise ohu mõju peetakse Soome kaitsevõimele ja majandusele praegu väikeseks, aga oht on suurenemas. Ohtude seas on suurenenud infomõjutuse oht. See tähendab järjekindlat avaliku diskussiooni häirimist ning tõe ja vale vahelise piiri hägustumist. Infomõjutuse ohtu suurendab eri meediakanalite, kaasa arvatud sotsiaalmeedia kanalite arvu ja mõju kasv. Lisaks kasutavad infomõjutust ära teatud riigid oma mõjuvõimu suurendamiseks. Infomõjutamise ohu ulatust Soome elutähtsatele tegevustele peetakse küllalt suureks.

Lisaks on kasvanud poliitilise, majandusliku ja sõjalise mõjutuse oht. Seeläbi püütakse mõjutada teist riiki tegema midagi sellist, mida muidu ei tehtaks. Mõjutuse eesmärk on muu hulgas näidata riigi juhtkonda võimetuna ning süvendada ebakindlust.

Soomele võivad avaldada poliitilist ja majanduslikku mõju Euroopa Liidu suhtes vaenulikult meelestatud jõud.
Poliitilise, majandusliku ja sõjalise mõjutamise ohtu peetakse küllalt suureks. Majanduse, infrastruktuuri ja varustuskindluse koha pealt on oht väga suur.

Infovõrkude ja -teenuste tõsiste häirete ohtu peetakse eriti suureks. Selline oht mõjutab laiemalt terve ühiskonna toimimist. Häirete põhjustajateks võivad olla infosüsteemide vead ja elektrikatkestused. Küberohtusid ja infosüsteemide häireid võivad põhjustada nii kurjategijad, terroristid kui välisriigid.

Ravimiresistentsete bakterite levik on samuti üks ohtudest, aga seda peetakse väikeseks.

Väikseks ohuks peetakse ka kiire levikuga tõsist loomade haigust.

Veevarustuse häireid peetakse väikseks ohuks, aga selle mõju majanduse, infrastruktuuri ja varustuskindluse koha pealt peetakse suureks.

Merel toimunud suure õnnetuse oht on suurenenud seoses nafta ja kemikaalide veo suurenemisega Läänemerel. Meretranspordi osakaal Soome lahel kasvab tulevikus.

Merre võib sattuda reostavaid aineid ka maapinnalt. Õnnetus toob endaga kaasa ulatusliku mõju ökosüsteemile. Õnnetustel on nii lühi- kui pikemaajalised mõjud. Õnnetuse mõju Soome elutähtsatele tegevustele peetakse siseturvalisuse seisukohalt suureks.

Kõige suuremat mõju Soomele avaldaks aga otsene sõjaline tegevus, ent sellise võimaluse oht püsib 2015. aasta tasemel.

Elektrivarustuse suure häire oht pole samuti kasvanud. Selle mõju aga peetakse jätkuvalt väga suureks.

Gripi ja muude epideemiate oht pole suurenenud, aga selle mõju peetakse suureks.

Suureks peetakse ka tuumaelektrijaama õnnetuse mõju Soomele, ent sellise õnnetuse toimumise oht pole suurenenud.

Soome riiklik ohuhinnang koostati nüüd teist korda ja saadeti Euroopa Komisjonile detsembrikuus. Eelmine ohuhinnang koostati 2015. aastal.

NordenBladet — Soomes on hüppeliselt kasvanud poiste ümberlõikamiste arv meditsiiniliste näidustuste tõttu. Aastal 2016 tehti Soomes kokku ligi 2700 poiste ümberlõikamist ja see number on kiiresti kasvanud mõne viimase aastaga. Veel 2010. aastal tehti neid ainult 2000, vahendab Yle.

Ümberlõikamiste kasvu põhjused pole teada. Lastekliiniku lastekirurgia eriarst Seppo Taskinen märgib, et ümberlõikamiste arv peaks olema pigem languses.

Ümberlõikamise põhjuseks võib olla eesnaha kitsus või põletik. Mõlema vaevuse jaoks on praegu muid raviviise.

Veel paar aastakümmet tagasi arvati, et poisil on midagi viga, kui tal kooliminekuks polnud eesnahk välja arenenud. Nüüd on paar aastakümmet õpetatud, et enne peaks murdeea ära ootama, kui midagi lõikama hakata.

Ümberlõikamiste arvu suurenemist ei saa seletada ka usuliste põhjustega, kuna need ravikindlustuse alla ei kuulu.

Üks soome mees, kel tehti aastakümneid tagasi noorelt ümberlõikamine tunnistab, et pärast seda on peenis tuim ja armid tekitavad valu. Iseenesest mõistetavalt mõjutab see tema intiimelu.

Ümberlõikamiste puhul ongi tavaline, et tundlikkus väheneb. Paljastunud suguti otsa kasvab paksem nahk, nii nagu peopesadel või jalataldadel. Lõikuse käigus eemaldatakse ka mitmed närvilõpmed.

Ühendriikides, kus ümberlõikusi tehakse rohkem kui Euroopas, põhjendatakse seda väiksema põletiku riskiga. Soome oludes pole see aga aktuaalne, kuna igaühel on olemas dušš ja seal saab kõik puhtaks pesta.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO soovitab teha ümberlõikusi Aafrikas, kuna see takistab HIV-i levikut. Ümberlõikamine vähendab mingil määral meestel HIV-i nakatumise riski heterosuhetes HIV-positiivsega.