UUENDUSED SOOME piletisüsteemis: Helsingi ümbruses käivitub aprillis vööndisüsteem

Soomes süveneb vaesus

NordenBladet – Helsingis ja selle ümbruses käivitub alates aprillist täiesti uus piletisüsteem, mis muudab liikumise Espoos ja Vantaal osaliselt palju odavamaks. Uus piletisüsteem võetakse kasutusele 27. aprillil kell 4.30. See on pärast lihavõtteid ja enne 1. maid. Kehtestatakse vööndisüsteem, kus pileti maksumus sõltub kaugusest Helsingi keskusest, vahendab Helsingin Sanomat.

See on suurim muudatus alates 1986. aastast, mil võeti kasutusele piirkondlikud piletid. Uues süsteemis on kasutusel vööndid A, B, C ja D. Ligi 100 miljonit eurot maksma läinud uuendust on ette valmistatud kaua aega, see käivitub neli aastat planeeritust hiljem.

Uuendusest osa reisijaid võidab, osal jäävad hinnad samaks ja osa kaotab. Enim võitjaid on B-vööndis, kus senise pileti asemel saab kasutada ligi 40 protsenti odavamat AB või BC piletit.

Näiteks täiskasvanute 30 päeva kuupilet Espoo Leppävaarast Helsingi Pitäjänmäkini maksab pärast uuendust 59,70 eurot, kui praegu maksab pilet 107,50 eurot. Samalaadne odavnemine on neil, kes sõidavad Vantaa Myyrmäki ja Helsingi kesklinna vahel.

Neile praeguste piletite kasutajatele, kes edaspidi kasutavad kolme vööndi ABC piletit, kallineb kuupilet 1 euro võrra. Helsingi Östersundomi elanikele on hinnatõus suurem, sest nad hakkavad Helsingi-sisese pileti asemel kasutama ABC piletit.

Reoveeuuring näitab, et amfetamiini tarvitamine on Soomes plahvatuslikult kasvanud

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes läbi viidud suurest reoveeuuringust tuleb välja, et amfetamiini tarvitamine on viimase paari aastaga plahvatuslikult kasvanud. Eelmisel, 2018. aastal tarvitati Soome amfetamiini uuringu järgi üle 300 kilo, samas kui kaks aastat varem oli see 200 kilo ringis, vahendab Yle.

Soome terviseliidu THL uuring hõlmab 40 protsenti Soome rahvastikust ja see viidi läbi suuremates linnades. Amfetamiin on selle uuringu kohaselt kõige enam kasutatud narkootikum Soomes. Amfetamiini peetakse samas eriti ohtlikuks narkootikumiks.

Kokaiini tarvitamine on Soomes samuti kasvanud, aga seda kasutatakse vähem väljaspool Helsingi piirkonda. Lõuna-Soomele on iseloomulikumad veel eri liiki stimulandid. Metamfetamiini leiti võrreldes paari aasta taguse uuringuga reoveest palju vähem.

THL avalikustas paar nädalat tagasi ka küsitluse tulemused, mille kohaselt on amfetamiini tarvitamine viimase 10 aastaga kahekordistunud. Küsitluse järgi oli tarvitanud amfetamiini 4 protsenti 15-24-aastastest noortest. Kõige enam kasutatud narkootikumi kanepit olid tarvitanud sellest vanusegrupist pooled.

 

Soome fotokunstnik Iiu Susiraja (Pirre Karvinen) šokeerib oma piltidega vaatajaid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Helsingis Kiasma kaasaegse kunsti muuseumis on praegu väljas Soome fotokunstniku Iiu Susiraja näitus, mis paljusid inimesi šokeerib oma julgusega. Susiraja, kelle sünnipärane nimi on Pirre Karvinen (sünd 1975) on pärit Turu linnast. Kuigi piltidel on ta tõsine, on naine tegelikult väga heatujuline, vahendab Helsingin Sanomat.

Piltidel kujutab ta põhiliselt iseennast erinevates olukordades. Tuntuimal pildil on ta köögis, luud rindade all. Oma kunstnikukarjääri alustas ta vanematekodus ennast pildistades. Kuulsus saabus siis, kui temast kirjutas aastal 2011 Helsingin Sanomate väljaanne Nyt. Pärast seda kirjutas temast aastal 2014 USA väljaanne Huffington Post ja siis saabus rahvusvaheline kuulsus.

Naine räägib, et tahaks ka kedagi teist pildistada, näiteks oma vanemaid, või kui leiab mehe, siis teda. See oleks kunstniku jaoks lotovõit.

Aastal 2011 ütles ta, et peab end üleval koristustööd tehes. Viimased viis aastat on ta saanud kunstnikutoetust. Möödunud aastal käis kunstnik Ameerikas New Yorgis loomingulisel reisil ja see jättis sügava elamuse. Varem polnud ta kunagi lennukiga lennanud. Ameerika reis lõppes näitusega Los Angeleses.

Susiraja ütles, et Ameerika hotellid on head pildistamiseks, kuna nad on nii erinevad. Skandinaavia hotellide sisustus on väga sarnane.

Kunstnikul on kaks põhimõtet: ta ei pane üles pilte, mis talle endale vastu hakkavad ning ei tee endast alastipilte. Teist põhimõtet on ta siiski valmis rikkuma.

 

JUBE LUGU: Soome mošees vägistati alla 10-aastane tüdruk

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Oulu kohus mõistis täna, kolmapäeval 3 aasta ja 8 kuu pikkuse reaalse vanglakaristuse tadžiki mehele Muso Asojevile, kes oli kohalikus mošees vägistanud alla 10-aastase tüdruku. Kuriteod pandi toime eelmise, 2018. aasta 7. juuli ja 7. oktoobri vahelisel ajal. Kaleva info kohaselt pandi kuriteod toime mošees.

Kohtu info kohaselt oli 1975. aastal sündinud Asojev katsunud neljal korral alla 10-aastast tüdrukut seksuaalsetest piirkondadest ning viimasel korral vägistas ta tüdruku oma sõrmega. Kohus arvestas karistuse määramisel asjaoluga, et tüdruk oli kaitsetus olukorras.

Süüalune end süüdi ei tunnistanud, vaid ütles, et tüdrukut sunniti valetunnistust andma. Kohus aga ei näinud põhjust lapse jutus kahelda. Kohus arvestas sellega, et süüalune oli pandud tegelema lapse usualase kasvatusega. Tüdruk käis mošees Koraani õppimas.

Asojev vangistati 24. oktoobril ja ta on sellest ajast peale olnud vangistuses. Ta on Tadžiki kodanik. Lisaks vanglakaristusele tuleb mehel tasuda kannatanule 10 500 eurot hüvitist. Kohtuotsus on kannatanu kaitsmiseks salastatud.

Üks Kalevale infot andnud inimene ei saanud aru, miks imaam Abdul Mannan selles olukorras kannatanu peret ei kaitsnud. Imaam oli öelnud, et kui kannatanu pere politseile teatab, siis toob see mošeele probleeme ning mošee võidakse kinni panna.

Kalevale ütles imaam aga seda, et ta ei usu, et kuriteod pandi toime mošees, kuna seal on kaamera ning inimesi käib kogu aeg sisse ja välja. Imaami väitel pole kuriteo kohta mingeid tõendeid ning mošee on püha koht ja seal ei saa midagi säärast toimuda. Imaam ütles, et ei öelnud kannatanu perele midagi politseisse teatamise kohta. Imaami väitel olid kannatanu pere liikmed ise otsustanud pöörduda politseisse ja imaam oli öelnud, et tehke nagu heaks arvate. Kohtu otsust ei soovinud imaam kommenteerida.

 

Soomet kummitab palgavaesus: isegi, kui käid tööl, siis hakkama ei saa

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome naine Niina saab kinnisvarahooldajana kuus 1600 eurot kätte, aga sellega toime ei tule. Ta kasvatab üksi last ja igas kuus jääb alles vaid mõnisada eurot. Niina rääkis intervjuus Radio Suomile, et pojale saab võimaldada raha huvialadega tegelemiseks, aga naine ise midagi endale lubada ei saa. Naine räägib, et tal puudub sotsiaalne elu. Ta tahaks käia ujumas, aga kuukaart on hirmus kallis ja isegi ühekordne ujula külastus maksab 5 eurot.

Tööl käivatel inimestel põhjustavad vaesust elukorralduse muutus ning üksikvanemlus. Samuti on vaesuse üheks põhjuseks ebakorrapärased sissetulekud, näiteks juhutöödel. Restoranides on 40 protsenti töötajatest osalise tööajaga. Kõigi tegevusvaldkondade peale kokku on osalise tööajaga töötajaid 15 protsenti. Koristajad ja ettekandjad saavad toimetulekutoetust kolm korda enam kui keskmise palga saajad. 2017. aastal maksti Soomes vaeste inimeste toimetulekutoetusteks kokku ligi 500 miljonit eurot.

Niina räägib, et poes on toit väga kallis, mistõttu käiakse toidupangas. Sealt saab kaks kotitäit toitu kuue euroga. Hiljuti oli erakordne väljaminek 400 eurot, kuna auto pidurid läksid rikki. See võttis kogu vaba raha. Nüüd tuleb külmkapp tühjaks süüa ja kütust võla peale osta. Pojale ei jätku midagi.

Suvepuhkuse ajal käib Niina tööl koristamas, et lisaraha teenida. Puhkamiseks võimalust pole. Puhkuse ajal teeb kolm nädalat lisatööd ja ühe nädala sätib elamist korda. Niina arvestuse kohaselt oleks tal vaja toime tulemiseks 300-400 eurot kuus lisaks. Aga isegi sada eurot kulub marjaks ära.