NordenBladet —Jalgpalli MM-ist Venemaal on juba ligi aasta möödas, ent sellele vaatamata on Venemaal veel tuhandeid nn fänne, kes võivad minna üle piiri Soome. Vene siseministeeriumi info kohaselt oli jaanuari lõpus Venemaal veel ligi 5500 jalgpallituristi Nigeeriast, Vietnamist, Babgladeshist ja Senegalist. On tõenäoline, et nad tahavad edasi liikuda Soome, vahendab Ilta-Sanomat.
Möödunud suvel üritasid „fännid” minna üle piiri põhiliselt Soome, Eestisse ja Norrasse.
Venemaa pikendas Fan-ID-de kehtivust pärast MM-i nii, et turistidel oli õigus olla Venemaal kuni 2018. aasta lõpuni. Tegemist oli Vene presidendi Vladimir Putini otsusega turismi soodustamiseks, et parandada Venemaa imagot.
Pärast viisade aegumist on Venemaal hakatud neid isikuid välja saatma, aga jaanuaris suudeti ligi 12 000 maale jäänud turistist välja saata vaid pooled. Ülejäänud on Venemaal peitu pugenud.
Peidus isikutest on 1863 Nigeeriast, 911 Vietnamist, 456 Bangladeshist ja 253 Senegalist. venemaal on käimas suur politseioperatsioon nende isikute leidmiseks ja välja saatmiseks. Eesmärk on nad välja saata märtsi lõpuks. On aga võimalik, et osa neist isikutest läheb läbi metsade näiteks Soome.
NordenBladet —Värske prognoosi kohaselt on mõnede Soome piirkondade tulevik väga tume: seitsmes maakonnas väheneb rahvaarv 2040. aastaks üle 10 protsendi ja kahes maakonnas üle 15 protsendi. Konsultatsioonifirma MDI koostatud rahvastiku uuringu põhjal väheneb rahvaarv 2040. aastaks Kainuus 18 protsenti, Lõuna-Savos 17,1 protsenti, Satakuntas 14,1 protsenti ja Kymelaaksos 13,8 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.
Elanikkond kasvab vaid neljas maakonnas, neist kahes on kasv kiire: Uusimaal ja Ahvenamaal. Pirkanmaal ja Varsinais-Soome (Soome edelaosa) maakondades on kasv mõõdukas.
Viieteistkümnes kahanevas maakonnas langeb elanike arv 240 000 võrra. Uusimaa elanike arv aga kasvab 293 000 elaniku võrra ehk 17,7 protsenti.
NordenBladet —Soome president Sauli Niinistö tunnistas täna kehtetuks seaduse, mis võimaldas jehoovatunnistajatel sõjaväekohustusest vabaneda. Seadus muutub kehtetuks 1. aprillil 2019. aastal, pärast mida pole enam uusi vabastusi võimalik taotleda. Seaduse kehtetuks muutmine ei mõjuta juba varem antud vabastusi.
Jehoovatunnistajaid sõjaväest vabastav seadus on olnud jõus alates 1987. aastast ja selle alusel on olnud jehoovatunnistajatest sõjaväekohuslastel võimalik saada vabastus ajateenistusest ja tsiviilteenistuse sooritamisest.
Parlament kiitis seaduse kehtetuks tunnistamise heaks veebruari lõpus.
NordenBladet — Soome mehe Larsi isa Lennart oli sõja ajal vabatahtlikuna SS-üksuses. Poeg käis Rahvusarhiivis lugemas oma isa päevikut. Teda jahmatas isa tunnistus selle kohta, et oli tulistanud juute.
Sõja ajal 1941. aastal kirja pandud jutt oli lakooniline: „Lühike rännak. Tee oli kolonne täis. Tulistasime nelja juuti. Ööbisime teeristil lahtise taeva all.”
Šokeeriv oli kirjelduse viis. Umbes nii nagu oleks juutide tapmine olnud igapäevane tegevus. Poeg mõtleb nüüd, kas on võimalik sõjakuritegu veel selgemalt väljendada. Kuigi lause oli passiivne ehk seal puudus konkreetne tegija, ei paistnud see olevat kõrvaltvaataja kommentaar. Seal polnud veeretatud vastutust kellelegi teisele. Ega olnud see kellegi teise jutu ümberjutustus, vahendab Helsingin Sanomat.
Lausest võib välja lugeda, et isa üksus tulistas juute. Mitte tingimata tema ise, vaid tema kaaslased. Samas oleks võinud ka isa olla tulistajate hulgas ja see vaevab nüüd poega.
Wiking oli natsi-Saksamaa motoriseeritud SS-diviis, kuhu värvati välismaalastest vabatahtlikke võitlema bolševismi vastu. Diviisis võitles aastatel 1941-1943 kokku 1408 soomlasest vabatahtlikku.
Tegemist oli Soome valitsuse poolt soositud projektiga, mille eesmärk oli Soomet lähendada Saksamaale ja saada tuge NLiidu ohu vastu.
Soomes valmis hiljuti Simon Wiesenthali keskuse palvel uuring, mille kohaselt osalesid soomlased suure tõenäosusega juutide, tsiviilisikute ja sõjavangide vastu toime pandud tapmistes ja muudes kuritegudes. Uuringus märgitakse samas, et saadud andmed ei võimalda tuvastada konkreetseid isikuid.
Kaitseminister Jussi Niinistö, kes ise on ajaloolane, oli sellise uuringu peale pahane ja ütles, et seal polnud mingit uut infot soomlaste sõjakuritegude kohta. Ta pidas ebaõiglaseks, et soomlastele varju heidetakse. Niinistö kommentaar solvas SS-mehe poega Larsi, kelle väitel tuleks rohkem valgustada varem toimunud sündmuseid.
Lars on 68-aastane pensionär, kes oli varem Helsingis kooliõpetaja ja veedab nüüd vanaduspõlve Salos. Tal on 7 last ja 17 lapselast. Lapsed ja lapselapsed on üks põhjus, miks vanaisa on käinud arhiivis oma isa vanu sõjapäevikuid lugemas. Ta ei taha, et lastes valitseks teadmatus varasemate sündmuste suhtes.
Sõjapäevik on osa Soome ajaloolase Mauno Jokipii koostatud kogumikust, mille põhjal valmis raamat Panttipataljoona. Seal on kirjutatud SS-diviisis Wiking võidelnud soome sõjaväelastest. Raamatut on peetud katseks soomlased vastutusest puhtaks pesta, aga seni poe midagi täpsemat tuvastatud. Soomlased polnud SS-väeosades sõja puhkedes ohvitserid ega isegi allohvitserid.
Larsi isa Lennart oli sündinud 1920. aastal ja liitus SS-vabatahtlikega esimeste hulgas. Ta viidi aurikuga Adler 15. mail 1941. aastal Turust Danzigisse (praegu Gdansk), kust sõideti rongiga edasi Stralsundi.
Stralsundis jagati soomlased kahte gruppi. Ühed, kel oli varasem sõjakogemus, ja neid oli ligi 400, saadeti idarindele. Neid mehi kutsuti diviisi meesteks. Teised aga läbisid sõjalise koolituse ja neid kutsuti pataljoni poisteks.
Saksamaa alustas rünnakut NLiidu vastu 22. juunil 1941. aastal. Larsi isa Lennart võitles Ukraina idaosas. Ta naasis Soome juba järgmisel aastal, kuigi teenistusaeg pidi kestma kaks aastat. Lennart läks Soomes õppima sõjakooli ja osales hiljem Soomes Jätkusõjas ja Lapi sõjas. Ta lahkus sõjaväest 1945. aastal leitnandi auastmes, kuna rahulepe NLiiduga nägi ette SS-ohvitseride lahkumist väeteenistusest.
Poeg Lars rääkis, et lapsepõlvekodus Jyväskyläs ei räägitud isa SS-minevikust midagi. Põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et Soome tahtis hoida häid suhteid NLiiduga ja sellistest asjadest ei räägitud. Nürnbergi kohtuprotsessil kuulutati SS kuritegelikuks organisatsiooniks.
Suhted isaga läksid pojal Larsil teravaks siis, kui Larsist sai 1970ndatel aastate kommunist ja ta töötas Soome kommunistliku väljaande Tiedonantaja Tampere osakonna juhina. Larsi punaihalus taandus 1980ndate aastate algul. Pärast seda töötas ta raadioajakirjanikuna ning erivajadustega laste õpetajana ning elas perega mõned aastad Rootsis ja Nepaalis. Suhe oma isaga püsis jahe kuni isa surmani 1991. aastal, mis viis kaasa isa SS-mälestused.
NordenBladet —EKRE Soome osakond edastas avaliku pöördumise, milles kutsub toetama praegu Eestis loodavat Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliitu. Sotsiaalmeedias avaldatud pöördumine on järgmine:
Hea Eesti rahvas, pöördume teie poole, et jagada oma muret Eestis toimuva pärast ja kutsuda teid üles toetama EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonikõnelusi ja võimalikku tekkivat koalitsiooni.
3.märtsil 2019 andis Riigikogu Valimistel 99 671 inimest hääle Eesti Konservatiivsele Rahvaerkonnale, millega saadi 19 mandaati tulevases Riigikogus. Välismaal hääletanud Eesti kodanikud hääletasid Riigikogu valimistel kõige rohkem EKRE poolt. Välismaal antud häältest läks EKRE arvele tervelt 43,7 protsenti.
12.märtsil 2019 alustasid kolm erakonda Keskerakonna juhtimisel ja Isamaa ning EKRE osalusel koalitsioonikõnelusi.
Oleme mures selle üle, et Eesti peavoolumeedia kajastab antud koalitsiooniläbirääkimisi äärmiselt alatult ja kallutatult, ühiskonda jätkuvalt lõhestades ning pooltõdede ja lausvalede abil manipuleerides, et levitada EKRE vastasust ning nurjata EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonikõnelused.
On äärmiselt häiriv ja alandav, kuidas peavoolumeedia koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga mõnitab ja stigmatiseerib Eesti rahvast, kes toetavad ja pooldavad Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, nimetades neid küll natsideks, äärmuslasteks ja sallimatuteks, kellel ei ole kohta Eesti poliitikas või Eesti arengus kaasarääkimisel ja kaasalöömisel.
On äärmiselt häiriv ja ohtlik, kuidas peavoolumeedia kaasabil ühiskonnas valitsevad vasak- ja äärmusliberaalsed jõud üritavad valedele ja pooltõdedele ning vihaõhutamisele rajatud hüsteeriliste infooperatsioonide abil nurjata demokraatlikult valitud erakondade: EKRE, Isamaa ja Keskerakonna rahumeelseid koalitsioonikõnelusi. Käesoleval nädalal on algatanud liberaalid ja vasakäärmuslased nende demokraatlike protsesside suhtes ulatuslikku, valelikku, hüsteerilist ja ühiskonda lõhestavat valekampaaniat ning infooperatsioone.
Demokraatia on ohus, kuna ajakirjanduse, vähemusgruppide ja Euroopa Liidu ametnike kaudu valetatakse ning survestatakse seaduslikel ja demokraatlikel viisidel tekkinud koalitsiooniläbirääkimisi.
Kõigi nende inimeste hääled, kokku 293 508, kes toetasid Keskerakonda, Isamaad ja EKRE’t on ohus, sest Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid üritavad neile omaselt läbi poliitmängurluse, lobistamise, valetamise ja muude võtete abil nurjata loodavat koalitsiooni.
Välismaal elavad eestlased on palju hääli andnud just konservatiividele lootuses, et mõeldakse ka tihti olude sunnil välismaal elavatele eestlastele. Oleme kindlad, et ainult hetkel loodav koalitsioon loob paljudele eestlastele eeldused Eestimaale tagasipöördumiseks.
Reformierakonna ja sotside tegevus on paraku üksnes soosinud Eestist väljarännet ning eestlaste väljavahetamist pagulaste ja võõrmaise odavatööjõuga.
EKRE Soome osakonna juhatus kutsub kõiki välismaal elavaid eestlasi ja nende sõpru üles näitama toetust EKRE’le ja loodavale koalitsioonile.
Usume loodavasse koalitsiooni! Iseseisva ja demokraatliku Eesti eest!
Toetad meie pöördumist kui märgid selle meeldivaks ja/või kommenteerid. Jagamine on igati teretulnud ja soovitav.
Avafoto: Mart Helme (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
