NordenBladet —Täna lõppes kolme Balti riigi mereväe ülemate korraline töökohtumine (BNC ehk Baltic Naval Committee) Kuressaares, mille käigus arutati ühise koostöö hetkeseisu ja edasisi plaane.
Kohtumise eesmärk oli anda merevägede ülematele ülevaade käimasolevatest projektidest ning tulevikuplaanidest. Samuti keskenduti spetsiifilisemalt tulevikuprojektidega tegelevate töögruppide edusammudele. Need on Balti riikide merevägede ühised töögrupid, mis arendavad näiteks mereseire ja mereolukorrateadlikkusega seotud võimeid ning kolmepoolset koostööd ja ühiseid meresõjalise võimearenduse kavatsusi.
„Ühise regionaalset olukorrateadlikkust merekeskkonnas käsitleva projekti ja kaitseplaanide merevägesid puudutavate osadega liigume edasi vastavalt graafikule. Oluline on, et meie kaitseplaanid oleksid omavahel sünkroniseeritud – võtmesõnadeks on regionaalne koostöö ning võimekus,“ ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
Kohtumise viimasel päeval allkirjastasid merevägede ülemad ühisavalduse teemadel, mida töökohtumisel puudutati.
BNC programmi osana külastasid osalejad ka Baltic Workboats-i laevatehast, kus valmistati Eesti mereväe kõige uuemad alused – kaks väekaitsekaatrit EML Risto ja EML Roland. Viimane viibis parasjagu koos meeskonnaga Nasva sadamas ning merevägede ülemad said alusega kohapeal tutvuda.
BNC kohtumised toimuvad kaks korda aastas ja korraldajariik vahetub iga kord. Viimati organiseeris kohtumise Läti tänavu märtsis ning see toimus videosilla vahendusel.
NordenBladet — Täna algas Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevane NATO ja partnerriikide õhuväe õppus Ramstein Alloy, mille peamine eesmärk on harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist. Sel korral on õppuse kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil ning õppusega tähistatakse ka NATO õhuturbe 60. aastapäeva.
Kolm korda aastas peetaval õppusel harjutatakse side- ja juhtimisprotseduure ning erinevaid õhuturbe protseduure. Õppusel mängitakse muuhulgas läbi sideühenduse katkemine ja lennuki eskortimine, aeglase õhuvahendi tuvastamine ning otsingu- ja päästetööd.
Lisaks Ämaris ja Šiauliais paiknevatele Itaalia ja Hispaania õhuturbe hävitajatele osalevad õppusel ka Soome, Saksamaa, Poola, Hispaania ja Türgi õhuväelased ning kokku üle 20 lennuvahendi. Balti õhuruumis viibib õppuse ajal ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise lennuk AWACS E-3, mis teeb plaanide kohaselt täna ajavahemikus 15:00 kuni 16:00 ülelennu Tallinnast.
„Ühendatud õhuoperatsioonide keskuse Uedem meeskond, võõrustav riik Eesti ning teised õppusel osalevad riigid on järjekordselt kokku pannud ühe nõudliku treeningprogrammi integreerides meie õhuseire personali liitlaste ja partneritega keerukas keskkonnas,“ ütles NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskuse ülem kindralleitnant Klaus Habersetzer. „Regulaarne treening ja koostöö meie regionaalsete liitlaste ja partneritega on hädavajalik kindlustamaks Balti regiooni efektiivne kaitse.“
Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008. aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad tavaliselt neljakuuliste rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus Šiauliai lennubaasis.
NordenBladet – Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles ehk 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on eneseisolatsioonist ja testimisest vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.
Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.
Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.
Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon. Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta sel neljapäeval.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on sellele kõige lähemal Soome, kus nakatumisnäitaja on 164,1. Läti näitaja on 384,3 ja Leedu oma 320,4.
NordenBladet – Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 324 uut koroonanakkuse juhtu, Leedus 412.
Lätis suri viimasel ööpäeval kuus koroonahaiget, teatas pühapäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Kokku on Lätis positiivse koroonaproovi andnud 101 040 inimest. Neist on surnud 1878 inimest ehk 1,86 protsenti kõigist nakatunutest.
Ööpäevaga tehti 4591 testi, millest 7,1 protsenti osutus positiivseks.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 380,5.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 412 uut koroonanakkuse juhtu ja suri 12 koroonahaiget, teatas pühapäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on Leedus 305,4. Positiivsete koroonatestide osakaal viimase seitsme päeva jooksul on olnud 7,9 protsenti.
Leedus on positiivse koroonaproovi andnud 213 941 inimest. Koroona tõttu on surnud 3551 inimest.
Soomes registreeriti ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu
Soomes registreeriti viimase ööpäevaga 458 uut koroonanakkuse juhtu, teatas pühapäeval terviseamet.
Viimase kahe nädalaga lisandus 9100 nakatumist, mida on 58 võrra vähem kui eelnenud kahel nädalal. Enim nakatumisi, üle 5100, tuvastati Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonnas.
Soomes on koroonaviirusega nakatumisi registreeritud 76 003. Surnud on 817 koroonahaiget.
NordenBladet —Algas kandideerimine mainekasse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).
L’Oréal Baltic „Naised teaduses“ programmi saab kandideerida 1. veebruarist 21. märtsini 2021 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.
Eestis antakse konkursipõhiselt välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodus – ja keskkonnateadustes, matemaatikas, füüsika-, materjali-, arvuti-, info- või tehnikateadustes. Lisaks antakse välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele naisdoktorandile oma uurimistöö lõpetamiseks neis valdkondades.
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul oleme veel kaugel sellest, et avada kõigi ühiskonna liikmete akadeemiline potentsiaal. „Inimkonna ees seisab hulk ülesandeid, millest jagu saamiseks peame tagama, et andekad noored naisteadlased ei pudeneks teadussüsteemist, vaid kasvaksid võimelisteks neid lahendama.“
Eestis hakati „Naised teaduses“ auhinnatasusid välja andma viis aastat tagasi. Selle aja jooksul on tunnustuse saanud kuus säravat naisteadlast: dr Els Heinsalu, dr Karin Kogermann, dr Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, dr Maarja Grossberg ja doktorant Lisandra Marina Da Rocha Meneses.
Möödunud aastal pälvisid seitse Baltikumi naisteadlast 6000 euro suuruse auhinnatasu. Eestist said tunnustuse Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlane prof. Maarja Grossberg ning Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi biokütuste labori nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses.
Grossbergi sõnul sai ta tänu programmile veelgi rohkem kinnitust, et tema erialane teadustegevus on oluline ja läheb inimestele korda. „Saadud auhinnatasu võimaldas mul oma teadustööd, selle eesmärki ja sellega seotud väljakutseid laiemale publikule tutvustada. Tunnustus pani mind ka rohkem mõtlema naiste rollile teaduses, eelkõige pere- ja tööelu tasakaalule,“ lisas Grossberg.
Menesesel õnnestus auhinnaraha abil suurendada inimeste teadlikkust ühiskonda mõjutavatest keskkonnaprobleemidest, arendada oma uurimistöö järgmist etappi ja aidata kaasa jätkusuutlike ühiskondade arengule.
Programmi kutsus Lätis ellu programmi patroon, Läti Vabariigi endine president Vaira Vike-Freiberga. Täna toimib see koostöös Läti, Leedu ja Eesti Teaduste Akadeemiate ning UNESCO rahvuslike komisjonidega. Tegu on ainsa programmiga Baltikumis, mis toetab spetsiaalselt naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.
Ülemaailmne „Naised teaduses“ programm loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal panustanud ühiselt selle programmi kaudu teadustegevusse, samuti püüdesse naisteadlaste arvu suurendada ning soolist võrdõiguslikkust ka teadusmaailmas edendada. Selle kaudu mitte ainult ei tunnustata naisteadlasi, vaid ka aidatakse neil oma eesmärkideni jõuda ning oma saavutusi võimalikult laialt tutvustada.
Ettevõttest L’Oréal Poland & Baltic Hub
L’Oréal on juba enam kui sajandi pühendunud ühele ärile ja missioonile pakkuda naistele ja meestele üle maailma innovatsiooni iluvaldkonnas, kus esikohal on kvaliteet, tõhusus ja turvalisus. Seda eesmärki silmas pidades on L´Oreal olnud esindatud Lätis alates 2000. aastast ning Leedus ja Eestis alates 2003. aastast.
2017. aasta märtsis loodi L’Oréal Poland & Baltic Hub, eesmärgiga pakkuda tarbijatele parimat teenust ning teha efektiivsemalt koostööd klientidega regiooni kosmeetikaturu arendamiseks ja ümberkujundamiseks. Hub peakontor asub Varssavis ning selle harud asuvad Riias, Tallinnas ja Vilniuses, kus töötab kokku 107 inimest.
L’Oréal Poland & Baltic Hub on regiooni juhtiv ettevõte tervise- ja ilukategooriates. Firma tooteportfellis on 22 üksteist täiendavat samas erinevat kaubamärki, et vastata erinevatele tarbijaootusele. Tänu ulatuslikule koostööle oma äripartneritega, on Hub täielikult kohandunud kohalike turutingimustega. Kaubamärke juhivad osakonnad, kellel on oskused ja teadmised vastava turustuskanaliga töötamiseks, olgu selleks massturg, kaubamajad, apteegid, juuksurisalongid, margitoote jaemüük või e-kaubandus.
Lisainfo Kontakt kandideerimisprotsessi puudutavate küsimuste korral:
fwis@attach.lv
Kontakt meediapäringute korral:
Karin Laar
Korporatiivkommunikatsiooni ja meediajuht Baltikumis
L’Oreal Poland & Baltic HUB
Karin.LAAR@loreal.com
