Reede, november 15, 2024

LÄTI

Eesti: Prantsusmaa õhuväelased asusid Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna toimus Ämari lennubaasis Balti õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus esmakordselt Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Poola õhuväelased andsid valvekorra üle Prantsusmaa õhuväelastele.

Õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk tänas Poola õhuväelasi suurepärase koostöö eest ning tervitas Prantsuse õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis. „Erinevad sündmused on mõjutanud õhuturbe missiooni, kuid muudatused, mida oleme pidanud viiruse leviku tõttu tegema, ei ole mõjutanud meie sooritusvõimet. Poola õhuturbe üksus on teinud väga head tööd, üle 100 treeninglennu ja palju tuvastuslende. Mul on kahju, et viiruse tõttu ei saanud me piisavalt sotsialiseeruda, kuid loodan, et tulete siia tagasi ja saame tehe seda mõni teine kord,“ ütles kolonel Sirk.

„Praegune pandeemiakriis muudab sõjaliste operatsioonide läbiviimise ja igasuguse rahvusvahelise koostöö märkimisväärselt keerulisemaks. Peame arvestama, et nii nagu meie on ka liitlased praegu toetamas tsiviilühiskonda ja seda tänuväärsem on prantslaste ja kõigi Eestis teenivate liitlasriikide sõdurite panus meie piirkonna julgeolekusse,“ ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul võib käimasolev kriis lähiajal mõjutada kogu julgeolekupilti, mistõttu peab Eesti hetkel eriti hoolikalt liitlassuhteid hoidma, et praegune tervise- ja majanduskriis ei muutuks tulevikus julgeolekukriisiks.

„Me valmistusime siia tulekuks ning olime eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellega garanteerime, et oleme terved ning saame ohutult läbi viia üksuste vahetuse ning osaleda missioonil,“ ütles Prantsuse kontingendi ülem kolonelleitnant Mathieu Courtaban.

Poola kontingendi ülem kolonelleitnant Krzysztof Duda sõnas, et koostöö eestlastega oli väga hea. „Ma olin üllatunud, et Eesti õhuväelased meid nii hästi vastu võtsid ning tagasid meile kõik vajaliku. Mind valdavad kahetised emotsioonid: ühelt poolt olen rõõmus, et saan minna tagasi Poola, kuid samas olen kurb, et pean Eestist lahkuma.“

Eestis õhuturbemissiooni alustanud Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal, õhuturvet hakkavad nad tagama lahinglennukitega Mirage 2000-5. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Prantslased osalesid Ämaris õhuturbemissioonil ka 2018. aastal.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus täna võtsid Belgia lennusalgalt valvekorra üle Hispaania ja Suurbritannia õhuväelased.

Balti riikide terviseministrid: teeme tihedat koostööd koroonaviiruse tõkestamisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Balti riikide terviseministrid Tanel Kiik, Ilze Viņķele ja Aurelijus Veryga võtsid koroonaviiruse tõkestamise teemal vastu ühisavalduse, milles rõhutavad riikide solidaarsuse ja üksteise toetamise olulisust. Ministrid kinnitavad kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui võimaliku haiguspuhanguga toimetulekuks.

„Piiriülese terviseohuga toimetulekuks on äärmiselt oluline kiire infovahetus, iseäranis oluline on koordineerida tegevusi meie lähinaabritega. Oleme olnud viimastel nädalatel pidevas kontaktis nii Euroopa Liidu tervisevoliniku, WHO regionaaldirektori kui liikmesriikide terviseministritega,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Terviseministritena hindame kõrgelt Euroopa Komisjoni, WHO ja ECDC pingutusi Euroopa kodanike kaitsmisel ja liikmesriikide toetamisel. Praeguses olukorras peame olema solidaarsed ja tegema igakülgset koostööd viiruse leviku tõkestamiseks.“

Ministrid leppisid kokku ühistes tegevustes COVID-19 leviku tõkestamiseks:

  • jagada asjakohast ja tõest teavet riskipiirkonnast naasvatele ja sinna suunduvatele reisijatele;
  • vahetada infot epidemioloogilise olukorra ja viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmete kohta;
  • vahetada infot tervishoiu- ja teistele spetsialistidele ning avalikkusele jagatavate soovituste ja juhiste kohta;
  • tagada sujuv rahvusvaheline liiklus koos vajalike ettevaatusabinõudega;
  • tagada, et riigipiiril võetavad meetmed põhineksid rahvatervise ohtude hindamisel ja oleksid naaberriikidega koordineeritud;
  • vahetada regulaarselt infot nii ekspertide kui ka ministrite tasandil.

Ministrid kinnitavad ühisavalduses solidaarsust Balti riikide vahel ja kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui ka võimalike haiguspuhangutega toimetulekuks.

Viimase kuu jooksul on EL terviseministrid kogunenud juba kahel korral, viimati 6. märtsil. 13. veebruaril võtsid terviseministrid vastu nõukogu järeldused, millega kutsuti liikmesriike tagama, et reisijatel oleks kõigis piiripunktides vajalik info, kuhu arstiabi saamiseks pöörduda; et tervishoiusektoril peavad olema selged plaanid ja vajalikud ressursid nakkuskahtlusega ja haigestunud patsientidele kiire abi andmiseks ning elanikkonnal õigeaegne tõenduspõhine info ja vajalikud käitumisjuhised enda kaitsmiseks nakatumise eest.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal, kui rakendatakse piisavaid ennetusmeetmeid.

Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Lisainfo: www.koroonaviirus.ee

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Läti: President Egils Levits vähendaks venekeelseid telesaateid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Läti president Egils Levits kutsus üles seadusega suurendama telejaamade põhipaketis ELi ja Euroopa majanduspiirkonna ametlikes keeltes edastatavate saadete hulka venekeelsete saadete arvel.

Ühtlasi tegi Levits seimile ettepaneku vaadata üle elektroonilise meedia seadus. “Tugev teaberuum on Läti demokraatia ja riigi julgeoleku jaoks tähtis küsimus. Seadusandja peab tagama, et Läti elanikeni jõuaks kvaliteetsed ja pluralistlikud teleprogrammid, mis tugevdavad Läti kuulumist Euroopa kultuuriruumi ja soodustavad elanike lõimumist Euroopa teaberuumi,” rõhutas president.

Euroopa Komisjoni mõjukatele kohtadele on tõusnud lätlased, eestlastest on Euroopa Komisjonis kõrgeimal positsiooni Henrik Hololei

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eelmise aasta lõpus tööd alustanud Euroopa Komisjoni uue koosseisuga on Euroopa Liidu täidesaatva organi mõjukatele kohtadele tõusnud väikeriigi kohta silmapaistvalt mitu lätlast.

Euroopa Komisjoni tähtsaimate volinike seas on Läti kunagine peaminister ja eelmise koosseisu asepresident Valdis Dombrovskis, kelle Komisjoni president Ursula von der Leyen valis üheks kolmest juhtivast asepresidendist. Dombrovskis koordineerib majandusteemasid ning samal ajal täidab ka finantsteenuste voliniku kohuseid, milles teda toetab finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude peadirektoraat.

Teisipäeval kinnitati Euroopa Komisjoni peasekretäri kohale, mis on Euroopa Komisjoni kõrgeim võimalik ametikoht mittepoliitilise ametniku jaoks, Läti diplomaat Ilze Juhansone. Juhansone on peasekretäri ametis olnud kohusetäitjana maist saadik, mil ametist lahkus Euroopa Liidu üheks mõjukaimaks inimeseks arvatud Martin Selmayr. Juhansone oli varem Läti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, Euroopa Komisjoni siirdus ta pärast Läti eesistumise lõppu 2015. aastal. Tema konkurentideks peasekretäri kohale peeti prantslasest ja hispaanlasest kõrgeid euroametnikke.

Von der Leyeni kabineti liige on ka Peteris Ustubs, kes nõustab Komisjoni presidenti välispoliitilistes küsimustes. Endine diplomaat töötas kunagi Läti esinduses Euroopa Liidu juures, kust liikus edasi EL-i välisteenistusse (EEAS).

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli kabineti liige on ka lätlanna Baiba Aleksejuka-Tavaresa, kes on töötanud Läti diplomaadina ning hiljem Euroopa Liidu välisteenistuses.

Eestlastest on Euroopa Komisjonis kõrgeimal positsiooni Henrik Hololei, kes volinik Siim Kallase kabinetiülema kohalt liikus 2013. aastal Euroopa Komisjoni asepeasekretäriks ning 2015. aastal sai temast Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor.

____________________________________

Euroopa Komisjoni koosseis. Poliitilise juhtimise eest vastutab 28 volinikust (üks igast ELi liikmesriigist) koosnev kolleegium, mida juhib komisjoni president, kes jagab vastutusvaldkonnad volinike vahel.

Volinike kolleegium koosneb komisjoni presidendist, kuuest asepresidendist, sealhulgas esimesest asepresidendist ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast, ning 21 volinikust, kellest igaüks vastutab konkreetse portfelli eest.

Komisjoni igapäevase töö eest seisavad selle töötajad (juristid, ökonomistid), kes kuuluvad erinevatesse peadirektoraatidesse. Iga peadirektoraat vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest.

Eesti-Läti-Soome ühine gaasiturg alustas tänasest, Lätist liigub gaas läbi Eesti juba Soome

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna, 1. jaanuaril 2020 käivitunud Eesti, Läti ja Soome ühisel gaasiturul liiguvad esimesed kogused maagaasi Lätist Eesti kaudu Soome. Esimeseks kauplemispäevaks planeeritud gaasivood katavad kogu vastvalminud Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector praeguse ülekandevõimsuse.

„Ühise turupiirkonna käivitumine on juba oluliselt aktiveerinud ülepiirilist gaasikaubandust riikide vahel. Suuremast konkurentsist saavad tarbijad ja regiooni majandus ainult võita. Ühise turu esimese kauplemispäeva tulemus kinnitab üheselt, et Balticconnectori rajamine on olnud õige otsus, hoolimata varasematel aastatel üsna laialt levinud skeptilisest hinnangust ühenduse vajalikkuse osas,” rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Esimesel kauplemispäeval Soome liikuv gaas pärineb Inčukalnsi hoidlast Lätis, kust gaasimüüjad tarnivad selle oma Soome klientidele.

Kui varasemalt tuli riikide vahel gaasi liigutamiseks tasuda ülekandetasusid, siis alates uue aasta algusest liigub gaas Eesti-Läti-Soome ühise gaasituru sees ilma rahalise kuluta turuosaliste jaoks. Gaasivõrgu ülalpidamiseks tuleb ülekandetasu maksta vaid siis, kui gaas kas siseneb või väljub ühiselt turult.

Eestit, Lätit ja Soomet hõlmav gaasiturg on esimene kolme riiki hõlmav turupiirkond Euroopas.

Tagamaks turu tõrgeteta toimimine uues olukorras, moodustasid gaasi süsteemihaldurid Elering, Conexus Baltic Grid Lätist ja Soome Gasgrid Finland ühise turu avamise monitooringgrupi. Süsteemihaldurid jätkavad koostööd regionaalse gaasituru edasiseks arendamiseks, võttes aluseks käivituva kolme riigi ühise gaasituru kogemuse.

Soomet, Eestit ja Lätit hõlmava gaasituru aastane maht on ligikaudu 40 teravatt-tundi.

1...161718Page 18 of 18