Reklaam:

Põhjamaade niitude kuningannad – Harilik ANGERVAKS (Filipendula ulmaria ja ANGERPIST (Filipendula vulgaris)

Põhjamaade niitude kuningannad – Harilik ANGERVAKS (Filipendula ulmaria ja ANGERPIST (Filipendula vulgaris)

NordenBladet – Käes on ravimtaimede korjamise ja kuivatamise aeg! Tänases artiklis räägin Harilikust angervaksast ning Angerpistist. Milline taim välja näeb? Kust angervaksa ja angerpisti leida ning kuidas ja millieid taimeosi kasutada?

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilikku angervaksa on rahvasuus nimetatud mitmeti, näiteks: angerpüdse, angerpüks, hobuseurmarohi, lepavorm, naba-arnikas, püst, risthammas, tuulerohi, vorm. Taime teaduslik nimetus tuleb ladina keelest. Liiginimi ulmaria tuleb sõnast ulmus “jalakas” ja tähendab “jalakasarnane”‘. Tegelikult ei sarnane angervaks jalakaga kuigivõrd. Kuid taim sisaldab nagu punane jalakaski salitsüülhapet, mida on juba ammu kasutatud valuvaigistina, ja võib-olla on see nimetuse valimisel kaasa aidanud. Perekonnanimi filipendula tuleb sõnadest filum “niit” ja pendulus “rippuv”. See võib viidata kiulistele juurtele ja perekonnale iseloomulikult rippuvatele juuremügaratele.

Leviala ja kasvukoht:
Hariliku angervaks on pärismaine suuremas osas Euroopast ja Lääne-Aasiast. Ta on viidud ka Põhja-Ameerikasse ja seal kohanenud. Eestis on angervaks tavaline. Angervaks eelistab niiskeid kasvukohti, teda võib leida näiteks soodest, lodudelt, puisniitudelt ja veekogude kaldailt. Tüüpliigid, kellega ta Lääne-Euroopas koos kasvab, on soo-ohakas Cirsium palustre ja tömbiõieline luga Juncus subnodulosus. Harilik angervaks on hemeradiafoor (taluvad inimtegevust teatud piirini, teatava määrani ükskõiksed).

Vanad eestlased on pidanud angervaksa veidi maagiliseks taimeks, mis kaitseb kurja eest. Jaaniööl oli tava panna õitsvaid angervaksu majapalkide ja laudade vahele.

Rahvameditsiinis on angervaksatee üsna levinud köha ja mitmesuguste naiste-ja sisehaiguste ning põletike ja palaviku leevendajana. Samuti on angervaksa kasutatud kerge rahusti ja hea une soodustajana. Ravimtaimeks korjatakse õisikud õitsemise algul: tavaliselt veidi enne heinaaja algust. Angervaksa õitest eraldati 1835. aastal esimest korda salitsüülhapet, nii saab teda tinglikult nimetada tänapäeva aspiriini eelkäijaks. Ent inimesed, kel aspiriin kutsub esile astmahooge, tasub olla angervaksaga ettevaatlik. Peale salitsüülhappe sisaldab see taim rohkesti parkainet, eeterlikku õli, C-vitamiini (värsketes lehtedes), glükosiide ja kollast värv ainet. Taime maapealse osaga saab riideid värvida, tulemuseks on kollakasroheline toon. Juurtega värvides saab musta tooni. Veidi unustuse hõlma vajunud angervaks väärib taasavastamist. Kevadisi värskeid võsusid ja lehti võib lisada salatitesse ja kasutada supirohelisena. Vahelduseks lihtsale angervaksateele võib proovida keeta siirupit.

Ravimtaimena on angervaksal üldtugevdav, põletiku-, palaviku- ja reumavastane, rahustav, higileajav, seedimist soodustav, uriinieritust suurendav ja verejooksu peatav toime. Aegade jooksul on teda, nagu kortslehtegi, peetud eelkõige naiste taimeks. Temaga on ravitud naistehaigusi, eriti valgevoolust. Angervaksaga hoiti ära ka nn nurgavoodipalavikku.

Milline angervaks välja näeb?
Taime kirjeldus:
Taime vars on püstine, maapealse varre kõrgus on 60–150 cm. Vars on kortsuline ja punakas.

Taime leheseis on vastak. Tema lehed on pealt tumerohelised, alt heledad ja udemetega kaetud, katkestunult sulgjad. Sulglehekesed on suhteliselt suured, kuni 3 cm pikad ning neid on 3–5 paari. Lehekesed on ebaühtlaselt saagja servaga ning tipmine on teistest suurem ja hõlmine.

Taime kreemikasvalged ja aromaatsed õied on koondunud varre tipuossa, moodustades ebakorrapärase pöörise. Üksikõis on väga väike ja viietine. Õie läbimõõt on 2–3 cm. Õied on väga tugeva magusa lõhnaga. Vili on kogukukkurvili, mille osaviljad on spiraalselt keerdunud. Õitseaeg on juunist septembri alguseni.

Taime viljaks on koguvili, mis koosneb mitteavanevatest üheseemnelistest kukkurviljadest.

Harilikku angervaksa võib kergesti segi ajada samasse perekonda kuuluva angerpistiga, viimasel on lehed aga sõnajala lehtede sarnased. Õisiku sarnasuse pärast võib taime ekslikult ka ängelheina (Thalictrum) liigiks arvata (neist sarnaseim on kollane ängelhein).

Angerpist

Angerpist (Filipendula vulgaris) on taimeliik roosõieliste sugukonnast angervaksa perekonnast. Taim kasvab Eestis loodudel, loomännikutes. Taim on Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, ent mujal Eestis on teda harva. Kutsutakse ka rahvakeeles järgmiste nimedega: angerpiotid, joanirohi, kirmirohi, krambirohi, kriisirohud, ormirohi, põllu-viinarohud, reigrohi, riisirohi, ristrabanduserohi, maarjaõis, sianaarid, surnujalg, tuulerohi, viina-rohi, vormioks ja äkisehaiguserohi.

Angerpist on 30-80 cm kõrge mitmeaastane taim, mille risoom on viltu ja paksenenud lisajuurtega. Tavaliselt on selle taime vars lihtne, mille juurmised lehed on katkestunult sulgjad ja mitmete sügavalt sisselõikunud sulglehtedega. Õied, mille läbimõõt on harilikult 1-1,5 cm, on tavaliselt kuue kaupa. Õite värvus on valge, kuid enne õide puhkemist roosast kuni punaseni ja need õitsevad juunis ja juulis. Karvased kukkurviljad.

Kuna on lubjalembene taim, siis kasvab peamiselt Põhja-Eestis ja Saaremaal loodudel ja paemännikutes.

Angerpisti taimeosadest kasutatakse ürti ja muguljat juurepaksendit, millest omakorda ürti kogutakse õitsemise ajal, aga juurt sügisel.

Taime toimeaineteks on parkaine, eeterlikud õlid, tärklis, glükosiidid, C-vitamiin (250 mg%) ja vähemal määral teised ained. Sellel taimel on üldkokkuvõttes rahustav, põiekivide ja neerukivide vastane, langetõve, vesitõve, soolenugliste vastane ja naistehaigusi raviv toime.

Teena kasutades 1-2 klaasi päevas. Saab kasutada ka laste puhul, kes palju nutavad, sel juhul tuleb neile anda lahjat õitest keedetud teed piimaga. Lisaks sellele, et juuremugulaid armastavad väga sead, saab seda tarvitada ka leivategemisel.

Angerpist kuulub loometsa alustaimestiku hulka. Angerpistile meeldib niiskem ja rammusam muld. Angerpist on Eestis apofüüt. Tal on sirge osakukkurvili. Tema külgmised ja tipmised lehed on ühesuurused. Lisaks on need pealt paljad ja alt natuke karvased.

Ravimtaimena kogutakse angerpisti ürti õitsemise ajal. Angerpistil on rahustav, higistamapanev ja uriinieritust ergutav toime.

Rahvameditsiinis on kasutatud põie- ja neerukivide, langetõve, vesitõve ja soolenugiliste vastu. Ka naistehaiguste raviks sobib nagu angervakski. Vanasti anti öösiti nutvatele lastele juua lahjat angerpisti õite teed piimaga.



Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet



Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service