Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: oktoober 2019

10 kingiideed värskele lapsevanemale, mis EI OLE beebiga seotud

NordenBladet — Kui perre sünnib uus ilmakodanik, on lapsevanemad talle juba enamasti kõik eluks vajalikud asjad ära ostnud. Kuigi iga kingitus pisibeebile on teretulnud, võib beebiasju lõpuks koguneda liiga palju. Oleks ju kurb, kui näiteks sinu kingitud beebi body jääbki kandmata, sest tal juba on neid nii palju ning kõik ei jõua selga, sest ilmakodanik kasvab liiga ruttu.

Kuna värskel lapsevanemal on beebi jaoks juba enamasti kõik asjad olemas, võib lapsevanematele suunatud kingitus hoopis suuremat kasu tuua, kui järjekordne uus beebi tekike. Pealegi beebil pole kingitusest nagunii sooja ega külma – me võime seda sulle lubada!

All on Huffington Post´ist võetud list kingiideedest, mis pole kuidagi seotud beebiga, vaid suunatud otseselt lapsevanema heaolule.

1. Luksuslik mitmefunktsiooniline multikeetja
Mis saaks olla veel parem, kui see, et iga pere saaks toidu kiiresti valmis. Iga värske lapsevanem teab, kui raske on alguses leida aega majapidamistöödeks, toidu valmistamiseks ja enese eest hoolitsemiseks. Mitmefunktsioonilise toiduvalmistajaga on lihtne – paned toidu sisse, lülitad nupust tööle ja samal ajal, kui toit valmib, saab tegeleda teiste oluliste asjadega.

2. Spaa kinkekorv, et tuua spaahoolitsuste mõnud otse koju kätte
Värskel lapsevanemal on alguses väga raske leida aega, et kodust minema lipsata. Üks korralik näohoolitsus või massaaž tunduks sellisel hetkel jumalikuna. Kinkekorvi on väga lihtne koostada – vali kauplusest parimad ja mitmekülgsed tooted kokku ning säti kenasti korvi.

SIIN LEHEL on saadaval väga luksuslikud, ent samas puhtad ja autentsed tooted.

Vali näiteks võilille ja kitsepiima seep (seep sobib ka beebile)

https://www.instagram.com/p/BoTsyCUHT6I/

Magneesiumi juuksesprei

https://www.instagram.com/p/BtBejnmn4q-/

Piparmündi ja magneesiumi vannisool.

https://www.instagram.com/p/BoUKX6cHM3S/

3. Täisautomaatne kohvimasin
See pole mingi tavaline filtriga kohvimasin või presskann, vaid luksuslikkuse täiskomplekt, millega luua hommikust naudingurutiini. Sellise masinaga saab teha alates lattest americanoni välja.

4. Personaalne termostass või korduvkasutatav kohvitops
Värske lapsevanem unustab tihti oma pooliku kohvitassi kapi äärele ripakile ja kui ta selle sealt millalgi avastab, on jook ammu jahtunud. Termostass aitab kohvi piisavalt kaua soojana hoida ning näeb lisaks silmapaistev välja.

Foto: Pexels/Pixabay

5. Pulsikell
Tiheda päevagraafikuga emad ja isad teevad kokku välja palju samme. Jooksevad ülakorrusele lutipudelit otsima, siis tagasi alla, et mähkmeid vahetada, õue lapsega jalutama, poes käigud jne. Korralik pulsikell aitab sammud kokku lugeda ja ööund jälgida.

6. Niisutav silmaaluste geelmask
Väsinud lapsevanem tunneb neid kasutades tõelist puhkust. Proovi leida sellised, milles oleks kollageeni, vitamin E ja C.

7. Kõrvaklapid
Lapsevanemad kuulevad argipäevas piisavalt nuttu ja kisa oma kodus. Kõrvaklapid on hea viis paariks minutiks pausi saada ja oma lemmik bändi kuulata.

Foto: Pexels/Tirachard Kumtanom

8. Kokkusobivate pidžaamade komplekt
Veidi ameerikalik, aga ühesugune pidžaama tekitab tunnet, et kõik on võrdsed ja loob lõbusat meeleolu. Väga lõbus oleks, kui proovid lemmikloomale samasuguse leida.

9. Käsitolmuimeja
Olgem ausad – imikutega tekib palju segadust, aga keegi ei soovi igakord suurt tolmuimejat välja tuua. Käsitolmuimeja on kõige lihtsam ja kiirem lahendus, et pisipraht ära koristada. Käsitolmuimeja ei vaja eraldi tolmukotte ja on pestav.

10. Luksuslik lõhnaküünal
Kui beebi on magama pandud, las lapsevanem läheb ja naudib oma õhtust vanni ning paneb põlema sinu kingitud lõhnaküünla. Küünal ergutab meeli ja tekitab luksusliku tunde.

Avafoto: Pexels/Rene Asmussen

Loe lisaks:
KINGIPAKK neile, kes hoolivad väga oma lähedastest!

5 MÄRKI sellest, et oled imeline lapsevanem!

Kas puhas pesu lõhnab pesumasinast võttes ebameeldivalt? Lahendused + VIDEO!

Sotsiaalkomisjon sai ülevaate järgmise aasta riigieelarve sotsiaalvaldkonna kuludest

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus tänasel istungil järgmise aasta riigieelarve Sotsiaalministeeriumi valitsemisala osaga. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et sotsiaalvaldkonna kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 9,5 protsenti. Kaks kolmandiku sellest võtavad enda alla pensionide ja ravikindlustuse kasv.

Uuest eelarvest on Mölderi sõnul esile tõstmist väärt täiendava raha eraldamine vähiuuringutele ja isa vanemapuhkusele ning puuetega laste toetused. „Vähktõve ennetuseks ja sõeluuringuteks on ette nähtud ligi 1,16 miljonit eurot, millest miljoni moodustab täiendav raha,“ ütles Mölder.

Ta lisas, et järgmise aasta 1. juulist jõustub isa täiendav vanemahüvitis. „Selle saamise õigus on isal, kelle laps sünnib 2020. aasta 1. juulil või hiljem. Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Selle kuludeks on eelarvesse prognoositud 7,6 miljonit eurot, täpne summa selgub aasta lõpus,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et kahjuks ei leia eelarve midagi omastehooldajate murede lahendamiseks ja pensioni baasosa tõus on vaid 7 eurot, mis tema sõnul kindlasti ei vasta valimiste eel lubatule ja inimeste poolt oodatule.

„Tõsi, puudega laste toetusteks on 2020. aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit rohkem kui tänavu, kuid see otsus toetusi tõsta langetati juba Riigikogu eelmise koosseisu poolt ja sedagi vaatamata valitsuse mittetoetavale seisukohale. Eestis elab ligi 13 000 puudega last, kelle elu ja kelle vanemate elu selle toetuse tõttu veidigi paraneb,“ rääkis Kütt. Tema sõnul on hea ka see, et lisaks suunatakse Euroopa Sotsiaalfondi tulemusreservist raske ja sügava puudega laste tugiteenuste tegevuste jätkamiseks 2021-2023. aastal 8,05 miljonit eurot.

Järgmise aasta riigieelarve sotsiaalvaldkonda puudutavat osa tutvustasid sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahvastikuminister Riina Solman.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti IPU delegatsioon mõistab hukka Türgi sõjategevuse Süürias

NordenBladet — Parlamentidevahelise Liidu (IPU) assambleel tuleb täna hääletusele Prantsuse, Suurbritannia, Saksamaa, Šveitsi ja Egiptuse delegatsioonide ühisavaldus, milles kutsutakse Türgit üles lõpetama sõjaoperatsioon Süürias. Eesti delegatsioon kavatseb selle üleskutsega liituda.

Delegatsiooni esimehe Aivar Koka sõnul on Türgi alustatud sõjaline operatsioon Kirde-Süürias toonud loetud päevadega kaasa kümneid tsiviilohvreid. „Lahingupiirkonnast on ÜRO hinnangul põgenenud ligi 100 000 tsiviilisikut ja see number tõuseb kiiresti. Türgi ühepoolne otsus sõjaoperatsiooni alustada ähvardab seniseid rahukõnelusi ja võib põhjustada uue laiaulatusliku põgenikekriisi,“ ütles Kokk.

Eesti IPU delegatsiooni liikmed osalevad sel nädalal Serbia pealinnas Belgradis toimuval assambleel, kus peateemaks on rahvusvahelise õiguse tugevdamine. Aruteludel pannakse rõhk parlamentide rollile ja piirkondlikule koostööle.  Kõne all on ka sooline võrdõiguslikkus, noorte mõjuvõim, inimõiguste kaitse ja universaalne tervisekindlustus.

Eestit esindavad IPU 141. assambleel Belgradis lisaks delegatsiooni liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi ja Marika Tuus-Laul.

IPU on vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 130 aastat tagasi ning koondab 179 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmelisuse peale taasiseseisvumist 1991. aastal.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Rootsis tehakse poistele tuhandeid ebaseaduslikke ümberlõikamisi

NordenBladet — Rootsis tehakse poistele tuhandeid ebaseaduslikke ümberlõikamisi. Need tehakse tavaliselt köögilaua peal paari kuu vanustele poisslastele. Ümberlõikusi sooritavad keskealised mehed, kel pole mingit meditsiinilist haridust. Nad reklaamivad teenuseid sotsiaalmeedias. Lõikuse hind on 2000 krooni ehk 200 eurot ja tegevus on kestnud aastaid, vahendab Svenska Dagbladet.

Rootsis pakutakse ka vastava ala spetsialistide ümberlõikamise teenust, aga see maksab ligi 10 000 eurot.

Rootsis seaduse järgi nõuab enam kui kahe kuu vanusele lapsele ümberlõikuse tegemine meditsiinilist kõrgharidust. Sellest nooremaid võib ümber lõigata ka eriloa alusel. Sellist eriluba pole aga kellelegi peale 2015. aastat antud.

Üks intervjueeritud „köögikirurgidest” ütles, et ta taotles luba paar aastat tagasi, aga seda ei antud, kuna tuimestust peeti ebapiisavaks. Samas on nõudlus suur ja keegi peab need lõikused ära tegema.

Üks põhjus lõikuste arvu suurenemisel on Rootsi ja mujale Euroopasse tulnud islamiusulised migrandid.

Üks intervjueeritud mees hakkas ümberlõikusi tegema peale Rootsi pagulaskeskusse saabumist. Nõudlus on väga suur ja tööd palju. Mees ei garanteeri midagi, seda teeb tema väitel Jumal.

Rootsi meditsiiniasutused peavad väga tihti parandama ümberlõikuse vigu. Arstid on näinud palju juhtumeid, kus on tekkinud põletik ja nahakahjustused. Hullematel juhtudel on tulnud osa peenise vart amputeerida.

Poiste ümberlõikuse puhul eemaldatakse peenise eesnahk.

Kuidas saada omale Helsingis odav Heka üürikorter? Kuidas selgitatakse välja, kellel on selleks suurim vajadus?

NordenBladet — Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu all Helsingi odavad üürikorterid. Kui muidu on Helsingis korterite üür 800 euro ringis, siis linn pakub kortereid poole hinna ehk 400 euroga. Inimesed tunnevad huvi, kuidas soodsat korterit saada. Korterite jaotamisega tegeleval Helsingi linna kinnisvaraettevõttel Heka mingeid järjekordasid ei ole. Valik tehakse lähtuvalt inimeste vajadustest, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui näiteks Kontulas vabaneb korter, siis vaatab töötaja, kes on vastavat korterit taotlenud. Neist antakse korter sellele, kel on kõige suurem vajadus.

Kuidas aga vajadus välja selgitatakse? Reegel on see, et eelistatakse neid, kel on väike sissetulek ja vähe vara. Taotlejad jagatakse kolme kategooriasse: „eriti suure korterivajadusega”, „suure korterivajadusega” ja  „korterivajadusega”.

Juhtum on eriti suure vajadusega siis, kui taotleja üürileping on lõppemas, taotleja on ilma elukohata või elab väga kitsastes tingimustes. Suure vajadusega on ka kodust omaette elama kolivad noored. Vajadust ei loeta suureks siis, kui inimene on ise üürileppe lõpetanud.

Kui on kaks taotlejat, kellest ühel lõppeb üürileping kolme kuu pärast ja teisel kuu lõpus, siis eelistatakse viimast. Põhiprobleem on selles, et enamus taotlejatest on üksikud inimesed, aga üksikutele mõeldud ühe- ja kahetoalisi kortereid on kõige vähem.

Paremas olukorras on need, kes elavad kahekesi või kel on pere. Üksi taotlejatest saab korteri iga kümnes taotleja, pere puhul iga neljas.

Taotlejate puhul eraldi sissetuleku piiri pole seatud. Seda prooviti varem, aastatel 2017-2018. Siis oli tulu piir üksi elavatele 3000 eurot kuus ja kahekesi elavatele 5100 eurot kuus.

Tulupiiride varjukülg on asjaolu, et siis pole inimene nõus võtma vastu kõrgema palgaga töökohta, kuna kaotab korteri. Kuigi tulupiiri pole, siis arvestavad korterite jagamisega tegelevad ARA bürood siiski taotlejate sissetulekutega.

Väikse sissetulekuga inimesi eelistatakse korterite jagamisel, sest Helsingis on üürihinnad kõrgemad kui mujal Soomes ja see mõjub halvasti väikse sissetulekuga inimestele. Keskmine üürihind Helsingi kinnisvaraturul on 780 eurot kuus ühetoelise korteri eest.

Kõige tähtsam kriteerium pole aga siiski sissetulek, vaid inimese vajadus. Praktikas tähendab see seda, et väikse sissetulekuga inimesel on raske leida soodsat linnakorterit, kui tal on kehtiv üürileping – isegi, kui olukord on majanduslikult keeruline.

Korteri võib saada seoses sissetulekuga, kui eluasemekulud on üleloomulikult suured ehk vähemalt 40 protsenti brutosissetulekust. 2200 eurot kuus teeniv ja 800 eurot üüri maksev hooldetöötaja seega selle kategooria alla ei mahu, kuigi pärast maksude maksmist neelab üür enamuse sissetulekust.

Tuludest tähtsam kriteerium on oht eluasemest ilma jääda. Samuti arvestatakse inimeste varalist seisu. Üksi elaval inimesel ei tohi olla vara enam kui 92 000 eurot, kahekesi elaval kokku 112 000 eurot. Enamasti pole see probleem, sest korteri taotlejatest valdaval enamusel pole mingit vara.

Helsingis on olnud põhimõte segada omavahel eri tulutaseme ja vanusega inimesi. Samuti paigutatakse migrante laiali üle linna. Erandiks on uued elurajoonid, kus elavad paremal järjel inimesed.

Helsingi linna korterite taotlejatest saab korteri vaid iga kümnes ehk 10 protsenti. Hekal on ligi 50 000 korterit, millest vabaneb aastas ligi 3000. Uutesse korteritesse paigutatakse vanematel pindadel elajad korterivahetuse käigus.