NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas arutas Eestit külastava tulevase Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga Euroopa ees seisvaid olulisi küsimusi.
Peaminister Jüri Ratase sõnul raamistab Euroopa Liidu liikmesriikide lähiaastate tööd üheskoos kokku lepitud strateegiline tegevuskava. „See püstitab suured küsimused, millele peame kõikide liikmesriikidega ühiselt vastuseid leidma. Nendeks on eurooplaste turvalisus ja heaolu, kliima- ja keskkond, majanduskasv ning euroopalike väärtuste kaitsmine kogu maailmas. See tähendab, et järgnevatel aastatel keskendume eelkõige sellele, mis on tähtis meie inimeste jaoks,“ sõnas peaminister. Samuti nimetas Ratas ühe suure väljakutsena näiteks Brexitit.
Ratas pidas väga oluliseks ühtsust ja tugevat koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. „Ülemkogu eesistujal on oluline roll Euroopa ühtsuse looja ja hoidjana,“ lausus peaminister.
Lähiaja olulisemaid ülesandeid on Ratase sõnul ka Euroopa Liidu tulevase pikaajalises eelarves kokkuleppimine. „Eelarvekava näitab, millisena soovime näha ühist tulevikku. Euroopa Liit peab järgmises eelarves toetama reforme ja investeeringuid tulevikku, aga ka tavapärast ühispoliitikat teaduse, siseturu, ühtekuuluvuse ja põllumajanduse küsimustes,“ sõnas peaminister.
Ratase sõnul määravad tulevikku aina enam kliimaküsimused. Euroopa Liit on kliimaküsimuste eestkõneleja kogu maailmas. „Eesti on liitunud riikidega, kes toetavad Euroopa Liidus aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamist. Meie jaoks on kliimaneutraalsus proovikivi energeetika sektorile. Põhjalikku muutust tähendab see aga kogu Euroopas. Peame olema valmis tegelema ka keeruliste küsimustega ning mõtlema kliimapöörde tegemisel ka sotsiaalsele õiglusele,“ lausus Ratas.
Peaminister märkis veel, et Eestile on Euroopa Liidus väga oluline ühenduse konkurentsivõime ja infoühiskonna areng. „See aitab heaolul jõuda kõigi inimesteni. Seepärast on meil vaja rohkem tähelepanu pöörata tõhusale ja järjest arenevale siseturule ning minema edasi sellest, mis sai kaks aastat tagasi Tallinna digitippkohtumisel kokku lepitud,“ ütles Ratas.
NordenBladet – 27. – 31. Oktoobril 2019 kogunevad Põhjamaade rahvasaadikud, Põhjamaade Nõukogu liikmed, mitmed ministrid ja peaministrid, arvamusliidrid ja meedia Põhjamaade Ministrite Nõukogu 71. istungjärgule e. tippkohtumisele. Stockholmis Rootsi parlamendis (Sveriges riksdag i Stockholm, Riksgatan 1) toimuv mitmepäevane tippkohtumine on suurim Põhjamaade poliitiline sündmus. Seekordse tippkohtumise päevakorras on kliima, jätkusuutlikkus ja noorte kaasatus ühiskonda.
Põhjamaade Nõukogu pressikonverents toimub 29. oktoobril kell.10.30-10.50 parlamendihoone ruumis RÖ4-43.Põhjamaade Nõukogu kommunikatsiooninõunikud asuvad ruumis RV3-16. Tippkohtumise hashtag´id sotsiaalmeedias on #nrsession, #nrpriser ja #nrpol. Ajakirjanikud saavad ennast 24.oktoobrini pressikaardi alusel registreerida siin: https://acc.norden.org/sv/
Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis auhinda: kirjanduspreemia, filmiauhinna, muusikaauhinna, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Kirjanduspreemia on viiest auhinnast vanim. Esmakordselt anti see välja 1962. aastal ja sellele järgnesid muusikaauhind (1965), keskkonnaauhind (1995), filmiauhind (2002) ning laste- ja noortekirjanduse preemia (2013). Tänavune pidulik auhinnagala toimub teisipäeva õhtul, 29.oktoobril Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8). Peale autasustamistseremooniat korraldab Rootsi valitsus valitud külalistele vastuvõtu.
Koos Põhjamaade Nõukogu Rootsis toimuva istungjärguga korraldab Tema kõrgeausus Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf kuningalossi kutsutud külalistele lõunasöögi. Kutsutud külalised viiakse transporditakse bussiga parlamendihoonest (29.okt. 11:50 – 13:45 Kungliga Slottet, 10770 Stockholm)
Rootsi on Põhjamaade Nõukogu eesistujariik 2019. aastal.
2019 aasta tippkohtumise programm (71st Session of the Nordic Council in Stockholm):
Pühapäeval, 27. oktoobril
Põhjamaade Noortekogu (Ungdomens Nordiska råds) istungjärk 2019. Põhjamaade Nõukogu auhindade nominendid kutsutakse parlamendihoones toimuvale eriüritusele.
Esmaspäeval, 28. oktoobril kell 17.15-18.15 kutsub Põhjamaade nõukogu vabaühenduste ja kodanikuühiskonna esindajaid küsitluskoosolekule, kus on võimalik Põhjamaade poliitikutele esitada küsimusi digitaliseerimise ja digipädevuse kohta, arutatakse demokraatia tingimusi noorte vaatepunktist.Tutvustuskõne peab Põhjamaade Nõukogu president Hans Wallmark, lõppsõna esitab Põhjamaade Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson.
Samal päeval on veel järgmised kohtumised: Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete parteirühma (Nordisk grön vänster) koosolek, Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni (Den socialdemokratiska gruppen) koosolek, Põhjamaade vabadus (Nordisk frihet) korraldab parteirühma koosoleku, Keskmise rühma (Mittengruppen) koosolek. Konservatiivide rühmituse (Konservativa gruppen) koosolek, Kontrollikomitee (Kontrollkommitté) koosolek
Seoses Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärguga Stockholmis kutsuvad parlamendi spiiker ja Põhjamaade nõukogu spiiker Rootsi delegatsiooni lõunale, et tähistada ja tunnustada demokraatia tähtsust meie Põhjamaade heaoluriikide jaoks.
Teisipäeval, 29.oktoobril 14.00 -17.30 parlamendisaalis Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärk, millele järgneb Põhjamaade tippkohtumine Põhjamaade peaministritega. Arutelu teemal: Kuidas arendada Põhjamaade sotsiaalset mudelit ja kaasa aidata jätkusuutlikele muutustele?
Samuti toimub teisipäeval Rootsi jalgpalliliidu ja Põhjamaade Nõukogus tegutsevate komiteede kohtumine, et arutada naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste 2027 korraldamist. Põhjamaade majanduskasvu ja arengu komitee kohtumine ja palju muud.
19:30 – 21:00 Stockholmi kontserdimajas antakse üle Põhjamaade Nõukogu auhinnad.
21:00 – 22:30 Pärast Põhjamaade Nõukogu 2019. aasta autasustamist Stockholmi Kontserdimajas korraldab Rootsi valitsus Põhjamaade Nõukogu 71. istungjärguga valitud külalistele vastuvõtu.
Kolmapäeval, 30. oktoobril
Juhatuse kohtumine Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa peaministrite ja valitsusjuhtidega. Täiskogu istung ning Põhjamaade kultuuriministrite nõukogu kohtumine, Põhjamaade keskkonna- ja kliimaministrite nõukogu kohtumine, Piiritõkete nõukogu kogunemine, Põhjamaade säästva komitee ja Põhjamaade keskkonnaministrite nõukogu vaheline nõupidamine, Juhatuse kohtumine Föderatsiooninõukogu.
Neljapäeval, 31. oktoobril
Plenaaristungid ning paneeldiskussioon #metoo kohta Põhjamaade kultuurisektoris.
Tervet tippkohtumiste kava vaadake SIIT (rootsi keeles) ja SIIT (inglise keeles).
________________________________________
Põhjamaade Nõukogu (taani ja norra keeles Nordisk Råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan. Selle liikmesmaad on riigid Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani ning autonoomsed territooriumid Fääri saared (Taani), Gröönimaa (Taani) ja Ahvenamaa (Soome). Põhjamaade Nõukogu eesmärk on hoida ja arendada Põhjamaade koostööd justiits-, kultuuri-, transpordi-, keskkonna, sotsiaal- ja majandusvallas. Koostöö raamid on määratletud Helsingi lepinguga. Nõukogu koosneb parlamentide delegaatidest, kes valitakse igal aastal uuesti. Valitsused on Põhjamaade Nõukogu ees aruandekohuslikud.
Põhjamaade Nõukogu organid on:
-täiskogu, mis koosneb kõikidest nõukogu liikmetest -presiidium, mis koosneb presidendist (presidentuur roteerub maade vahel) ja Põhjamaade Nõukogu kodukorras ette nähtud arvust liikmetest -viis alalist komisjoni
Igal riigil peale Islandi on Põhjamaade Nõukogus kokku (koos autonoomsete territooriumidega) 20 kohta, Islandil on 7 kohta. Kokku on Põhjamaade Nõukogus on 87 liiget, kelle valivad liikmesriikide ja autonoomsete territooriumide parlamendid.
Põhjamaade Nõukogu peakorter on Kopenhaagenis. Töökeeled on taani, norra ja rootsi keel.
NordenBladet — Tihti mõeldakse, et mis see üks õlu või klaasike veini päevas ikka teeb, aga tuleb välja, et tegelikult mõjutab see inimeste tervist rohkem, kui julgetakse arvata, vahendab The Independent.
Oxfordi ülikooli poolt läbi viidud uuringu kohaselt tõstab iga joodud alkohol ajuinfarkti, ehk insuldi riski. Inimest, kes joob päevas 1-2 alkohoolset jooki, tabab 15% tõenäolisemalt ajuinfarkt, kui neid, kes üldse ei joo. Risk on aina suurem, mida enam alkoholi juuakse.
The Independent pani tähele, et see on vastuolus uuringuga, kus jõuti selgusele, et mõõdukal alkoholi tarbimisel on väiksem tõenäosus haigestuda vähki, dementsusesse ja teistesse haigustesse, kui neil, kes joovad alkoholi liiga palju.
Uurimismeeskond on siiski kindel, et nende uuring näitab ainuõiget tõde. Nad on uuringu teostamisel kasutanud murrangulist meetodit, kus geneetiliste andmete kasutamiseks on kõrvaldatud segavad tegurid, mis eelnevatel terviseuuringutel segavaks osutunud.
“Üks või kaks alkohoolset jooki päevas lisab ajuinfarkti riski umbes 10-15%, aga inimesed väidavad, et see hoopis vähendab riski,” kommenteerib uuringu peakorraldaja professor Richard Peto.
“Väide, et see alandab riski, pole tõsi,” jätkab professor.
Punast veini on tervise seisukohast kasulikuks peetud, aga ka see ei pea tegelikult paika, sest veinist saadud kasu nimel tuleks juua seda ligi 200 pudelit korraga, kuna kasulike ainete kogus on nii väike.
“Inimesed väidavad sedasi, sest neile sobib nii arvata,” ütleb professor.
Igaüks saab ise otsustada, kas ta peab alkoholi kasutamist kasulikuks või kahjulikuks. “Me ei püüa kogu rahvust mõjutada – lihtsalt ütleme, et meil on lõpuks usaldusväärne info olemas.”
Varasemad uuringud on tuginenud suurte populatsioonide elustiili infole ja tervise teabele. See tähendab, et ei saa välistada asjaolu, et inimesed, kes joovad mõõdukalt, võivad olla muul viisil tervislikumad, samas, kui inimesed, kes üldse ei joo, kannatavad teiste tervisehädade käes või on endised alkohoolikud.
Oxfordi uuringus kasutati 500 000 täiskasvanud hiinlase geneetilisi andmeid.
Paljudel eurooplastel on geene, mille puhul kiputakse alkoholi kuritarvitama, aga Ida-Aasia elanikkonna hulgas on see haruldasem. See võimaldas selle, et uurijad said võrrelda inimesi, kes polnud alkoholi joonud geenide tõttu, nendega, kes valisid alkoholi lihtsalt mitte juua või kes jõid alkoholi.
Kuna meie geenid on juhuslikult määratud ja fikseeritud konseptsioonil (tuntakse, kui Mendeli randomiseerimist), tähendab see, et need mõjutavad meie harjumusi, mitte vastupidi. Seda kasutades õnnestus uuringus eemaldada ebakindlus elustiili kohta, mida oli varem uuringutes arvesse võetud.
Kuigi uuring keskendus ainult Hiina inimestele, kes joovad peamiselt õlut või kangemat jooki, leidsid uurijad, et riske põhjustavad kõik alkohoolsed joogid.
“See uuring aitab kummutada müüti, et mõõdukas alkoholi joomine aitab vähendada ajuinfarkti riski. Alkohol mitte ainult ei tõsta vererõhku, vaid ka suurendab kehakaalu, põhjustab ebaregulaarset südametegevust, diabeeti ja maksakahjustusi. Meie soovitus on alati leida viise, kuidas alkoholi joomist piirata,” ütleb uuringu abiline doktor Kate Holmes.
NordenBladet – Homme, 16.oktoobri õhtul algab seitsmeteistkümnes Tallinn Fashion Weeki moenädal, mis meelitab moerahva neljaks päevaks Kultuurikatlasse ning toob 16.-19. oktoobril lavale Eesti moedisaini silmapaistvamate tegijate loomingu. Moenädala avapäev kulmineerub suurejoonelise Kuldnõela galaga, mille raames antakse üle tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela auhinnad.
Kell 18 avab moenädala kolme disaineri, Agne Talu-Vürmeri, Kalle Aasamäe ja Vilve Unt´i loomingut esitlev moeetendus.
Avaetendusele järgneb kell 20 Kuldnõela gala, mille raames jõuab publiku ette kodumaise moekunsti tipp. Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viimase viie aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele. Kuldnõela auhinnale on tänavu nomineeritud Iris Janvier, Kirill Safonov ja Tanel Veenre.
Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks sähvatuseks meie moetaevas. Hõbenõela nominentideks on Gita Siimpoeg, Eve Hanson ja Kersti Pohlak.
Kuldnõela žürii koosseisu kuuluvad: Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeajakirjanik), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor, lapsehoolduspuhkusel), Filippo Caroti (moefotograaf), Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor) ja Aljona Eesmaa (veebilehe Portail peatoimetaja).
Kuldnõel on sepistatud rauast ja nõelasilma osa on kaetud kullaga, Hõbenõel on sepistatud ja poleeritud terasest. Kuldnõela ja Hõbenõela autoriks on Jaanus Valt.
NordenBladet – Esmaspäeval tunnustati Londoni Guildhallis Bookeri auhinnaga viimase aasta jooksul ilmunud ingliskeelset täispikka romaani. Žürii otsustas tänavu reegleid rikkuda ja anda auhinna välja kahele inimesele – preemia läks jagamisele Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi ning Briti autori Bernardine Evaristo vahel. Möödunud aastal pälvis preemia Anna Burns teosega “Milkman”.
Atwood pälvis auhinna oma teose “The Testaments” eest, mis on järg 1985. aastal ilmunud “Teenijanna loole” (“The Handmaid’s Tale”), Evaristo aga romaani “Girl, Woman, Other” eest.
Bookeri reeglid ütlevad, et auhinda ei tohi jagada, kuid kohtunikud kinnitasid, et neid kahte tööd ei olnud võimalik lahutada. “Mida rohkem me neist rääkisime, seda enam leidsime, et armastame neid mõlemaid nii väga, et tahtsime, et nad mõlemad võidaksid,” ütles kohtunike esimees Peter Florence.
79aastane Atwood on kõigi aegade vanim Bookeri võitja, samal ajal kui Evaristo on esimene mustanahaline auhinna pälvinud naine.
Bookeri kirjanduspreemiale kandideerisid:
Margaret Atwood “The Testaments”
Lucy Ellmann “Ducks, Newburyport”
Bernardine Evaristo “Girl, Woman, Other”
Chigozie Obioma “An Orchestra of Minorities”
Salman Rushdie “Quichotte”
Elif Shafak “10 Minutes 38 Seconds in This Strange World”
_______________________________
Bookeri auhind (inglise Man Booker Prize for Fiction, ka Booker Prize) on Suurbritannia kirjandusauhind.
Bookeri auhinnaga tunnustati algselt viimase aasta jooksul ilmunud ingliskeelset täispikka romaani, mille autor on Suurbritannia, mõne muu Rahvaste Ühenduse riigi, Iirimaa või Zimbabwe kodanik. Tänapäeval ei ole autori kodakondsus enam oluline.
Auhind loodi 1968. aastal prantsuse Goncourti auhinna eeskujul. Esialgu kandis see finantseerija järgi nime Bookeri-McConnelli auhind. Alates 2002. aastast finantseerib auhinda investeerimisfirma Man Group, kelle järgi ka auhind ümber nimetati.
Aastast aastasse vahetuvasse žüriisse kuuluvad tunnustatud kriitikud, kirjanikud ja akadeemikud.
Auhinna võitja saab 50 000 naela suuruse rahalise preemia.
