Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: oktoober 2019

Soomes sai suur hulk noormehi sõjaväest vabastuse, kasutades lünka seadusandluses

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on sõjaväeteenistusest keeldumine karistatav vanglakaristusega, ent ometi on hulk noormehi sellest pääsenud. Nad kasutasid ära auku seadusandluses. Sõjaväest keeldumine tähendab keeldumist nii ajateenistusest kui tsiviilteenistusest. Soome noormees Valtteri anti selle eest kohtu alla, aga karistada ta ei saanud, vahendab MTV.

Kohus vabastas Valtteri süüdistustest 13. juunil tehtud otsusega. Põhjuseks tõi kohus asjaolu, et tema süüdimõistmine oleks diskrimineerimine.

Valtteri sai vabastava otsuse, kuna tema süüdistamise ajal oli jõus seadus, mis vabastas Jehoovatunnistajad täielikult sõjaväest. Helsingi ringkonnakohus tegi 2018. aasta veebruaris esimest korda otsuse, mille kohaselt oleks süüdimõistmine sõjaväest keeldumine eest ebaõiglane võrreldes Jehoovatunnistajatega.

Pärast seda kohtuotsust muudeti Soomes kiiresti seadust, mis lõpetas Jehoovatunnistajate erikohtlemise alates 2019. aasta 1. aprillist. Valtteri asja menetleti aga veel vana seaduse järgi. Talle endale tundub see ebaõiglane, et ta sai vabastuse tänu sellele, et vana seadus tol ajal veel kehtis. Ta polnud samal ajal ainus, kes sai vabastuse vana seaduse järgi – seda võimalust kasutas tänavusel, 2019. aastal kokku 73 noormeest. Seda on palju, kui arvestada, et seni oli aastas olnud vaid 30-40 keeldujat.

Seaduse järgi on sõjaväest keeldumise eest ette nähtud vanglakaristus, mille pikkus on pool kandmata jäänud sõjaväeteenistuse ajast. Nii aja- kui tsiviilteenistuse puhul on karistuse pikkus sama, kuna keeldujate teenistus muudetakse algul arvestuslikult tsiviilteenistuseks. Tsiviilteenistuse pikkus on praegu 347 ööpäeva, mis tähendab, et pikim karistus on 173 päeva.

Valtteri põhjendab keeldumist sellega, et tema arvates on armeeteenistus ebaõiglane. Tema väitel on ebaõiglus see, et kui ei taha relva kanda, siis tuleb läbida poole pikem tsiviilteenistus.

Tsiviilteenistus kestab Soomes 347 ööpäeva, ajateenistuse saab tehtud 165 päevaga.

Soome seaduses on veel teinegi pügal keeldujate kohta – nimelt isegi kui teenistust ei läbinud ja vabanesid süüdistusest, võidakse sind uuesti sõjaväkke kutsuda. Kui inimene jätkuvalt keeldub, tehakse tema kohta uus kuriteoteade. Valtteri võib seega saada uue sõjaväekutse.

Valtteri pole aga tuleviku pärast mures, sest Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi ei saa inimest süüdistada ega süüdi mõista kaks korda sama asja eest. Isegi kui tuleb uus süüdistus, siis pole sel mingit tähtsust, kui seaduse järgi ei saa sama asja eest uuesti kohtu alla anda.

Valtteri arvates tuleks kogu praegune sõjaväesüsteem likvideerida. Tema arvates on vale, et noormehed peavad läbima ajateenistuse isegi siis, kui nad seda ei taha. Kõigil peaks olema õigus otsustada, mis nad oma elus teevad. Kedagi ei saa sundida midagi tegema.

Üldine sõjaväekohustus puudutab ainult mehi. Valtteri arvates on aga tegemist Soome suurima soolise ebavõrdsuse probleemiga. Enamik soomlastest siiski nii ei arva, 65 protsenti on rahul praeguse süsteemiga. Valtteri arvates aga tuleks sõjaväkke võtta ka naisi.

Teine asi, mida Valtteri peab ebaõiglaseks, on pisike päevaraha, vaid 5,1 eurot päevas. See on naeruväärselt väike hüvitis ükskõik millise töö eest. Kui keegi tahaks maksta sellist palka töötajale, siis naerdaks ta välja.

Valtteri arvates on Soome jaoks parim viis end kaitsta luua vabatahtlikkusel põhinev palga-armee. Oleks õiglane, et makstaks selle eest palka neile, kes seda soovivad.

Praegu 19-aastane Valtteri peab koolist pausi ja käib tööl. Tulevikus tagab ta õppida graafilist disaini. Ta ei usu, et sõjaväeteenistuse läbimata jätmisel on tulevikus mingi mõju tema töölesaamisele. Tsiviilidel on tööd isegi kergem leida, kui neil on vastav kogemus.

Ligi 15 000 soomlast pole taotlenud garantiipensioni, mille piir on käesoleval aastal 784,52 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kela andmetel on Soomes ligi 15 000 väikse sissetulekuga inimesel õigus saada kuni 784,52 euro suurust garantiipensioni, aga inimesed pole seda taotlenud. Nüüd on sotsiaalkindlustusamet Kela asunud inimestega ise ühendust võtma, mistõttu inimesed pensioni saamiseks ise midagi tegema ei pea, vahendab Yle.

Kui inimesel pole Soomes muid sissetulekuid või nende suurus on kuni 780 eurot, siis on võimalik taotleda vahe hüvitamiseks garantiipensioni, mille piir on käesoleval aastal 784,52 eurot. Garantiipensioni (takuueläke) saaja peab taotlema nii Soomest kui välismaalt kõik sissetulekud, mis tal on võimalik saada.

Käesoleva aasta augusti lõpus sai Soomes garantiipensioni 103 500 inimest. Neist ligi sada tuhat said ka rahvapensioni. Keskmine garantiipension oli 179 eurot kuus.

Garantiipensioni saab taotleda Kela veebiteenuse kaudu, samuti telefoni teel või paberil. Garantiipensioni saab taotleda kuni kuue kuu taguse aja eest.

Majanduskomisjon sai ülevaate Nordica olukorrast

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon sai  Nordica juhtidelt ülevaate lennufirma olukorrast ja plaanidest ning maailma lennunduse arengust.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester sõnas, et Eesti edukus ei ole mõeldav ilma otseühendusteta teiste riikide suurlinnadega. Nende ühenduste hoidmiseks loodi Nordica, kuid Sesteri sõnul on firma oma algsest eesmärgist kaugenenud. „Seepärast tuleb väga tähelepanelikult jälgida meie oma lennufirma käekäiku ja uute eesmärkide püstitamist. Kui välismaised lennufirmad ei ole huvitatud Eestist ja Eestisse lendamisest, tuleb Nordical tiibu pingutada, sest selleks see ettevõte kunagi ellu kutsutigi“ märkis ta.

Sester lisas, et kui Tallinna Lennujaama talvise plaani järgi saab 13 eri firma lennukitega reisida 31 sihtkohta, siis Nordica osa sellest on ajas vähenenud kümnekonna sihtkohani. „Nordica on konkurentsi ja muude raskuste tõttu osadel liinidel lendamise peatanud, mis kindlasti ei ole hea märk, samas on sihtkohtade arv koos teiste lennufirmadega rõõmustav – suvel sai Tallinnast otse lennata 38 sihtkohta, mis on viimaste perioodide uus rekord,“ selgitas Sester.

Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal ütles, et Nordica sündis vajadusest hoida Eestile vajalikke ühendusi ja teha seda viisil, et majanduslikult saadakse hästi hakkama. „Tallinnast ja Eestist pärit ühendused annavad majandusele tulu 100 – 200 miljonit eurot aastas. Eestile on peamine, et siin tegutseb ettevõte, mis suudab hoida ja tekitada konkurentsi, et Tallinna Lennujaam töötaks kliendi huvides,“ rääkis ta.

Michali sõnul on lennunduses praegu head ajad ja ka Tallinna Lennujaam on uute liinide loomisel head tööd teinud. „Nordica peab majandama ennast nii, et konkurentsi vähenedes on ta valmis ning võimeline ise turul konkureerima – see on ka põhjus, miks ta loodud ja tegutsemas on,“ sõnas Michal.

Majanduskomisjonile tutvustasid lennufirma olukorda Nordic Aviation Group ASi juhatuse esimees Erki Urva ja nõukogu esimees Toomas Tiivel.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Teaduspreemiate konkurss 2020 – Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2019. a

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja TEADUSPREEMIATE KONKURSI

2020. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda
rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud
teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest (50 000 eurot).

Preemiakandidaadi(-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
  • curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).
Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
  • curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • teaduspublikatsioonide nimekiri;
  • 10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud
parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse
valdkondades:

  • täppisteadused;
  • geo- ja bioteadused;
  • keemia ja molekulaarbioloogia;
  • põllumajandusteadused;
  • tehnikateadused;
  • sotsiaalteadused;
  • arstiteadus;
  • humanitaarteadused.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada
aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.
Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel
aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Aastapreemia kandidaadi või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või
  • tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik
  • panus;
  • kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2016-2019) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt
evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud,
Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2019. a aadressil: Eesti teaduste
akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn. Materjalid esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatuna mälupulgal. Publikatsioonid esitada üldjuhul elektrooniliselt soovitatavalt pdf
formaadis.

 

 

Peaminister Jüri Ratas andis üle aasta ettevõtte ja noore ettevõtja auhinna

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas osales eile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud parimate  ettevõtete autasustamisgalal, kus andis üle aasta ettevõtte ja noore ettevõtja auhinna ning tänas ettevõtjaid nende panuse eest Eesti jõukuse kasvu.

Ratase sõnul sõltub äriedu väga paljudest komponentidest, kuid kõige alguseks on ettevõtlik inimene oma ideega ja julgusega seda ellu viia. „Eesti ettevõtjad on kiituse ja tunnustuse igati ära teeninud, sest just neile toetuvad meie lootused ja unistused heast tulevikust ning kasvavast jõukusest,“ lausus peaminister.

Andes üle noore ettevõtja tiitli ettevõtte Ampler Bikes ühele asutajale ja tegevjuhile Ardo Kauritile ütles Ratas, et kaasaegses ühiskonnas on rõhk haridusel ning ettevõtluseks vajalikud oskused on õpitavad, mis soodustab ka noorte äritegevust. „Noortele ettevõtjatele omistatakse tihtipeale veel mitmeid eeliseid – uljust, kõrgemat riskitaluvust, avatust ja paindlikkust kiiresti muutuvas maailmas. Nad pole kinni selles, mis on tavaks. Nad näevad probleemi või vajadust ning otsivad sellele lahenduse. Õppige neilt, kel on rohkem kogemusi ja aastatega kogutud tarkust, kuid ärge unustage oma sisemist põlemist ja puhast ärategemise rõõmu,“ ütles peaminister.

Noore ettevõtja tiitli pälvinud Ardo Kaurit on krossisõitja ja tehnikahuviline, kelle kiiresti kasvav firma Ampler Bikes elektrijalgrattad lähevad ekspordiks üle maailma.

Viidates Global Entrerpreneurship Monitor uuringule ütles Jüri Ratas, et kolmveerand ettevõtetest luuakse Eestis seetõttu, et siin on head ärivõimalused. See soosib innovatsiooni ja kasvu. Uuendusmeelsuse heaks näiteks on ka aasta ettevõte Estonian Cell, mis on tuntud pabertööstuse valdkonnas oma keskkonnasõbraliku lähenemisega ning lisaks sellele kehastab suurt tööandjat, kes panustab ellu väljaspool pealinna.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...8910...17Page 9 of 17