NordenBladet – Viimane jääeg lõppes hiljemalt 10 000 aastat tagasi. Toona sulas ka Eesti alasid katnud ulatuslik jääkilp, mille järgselt varasemalt tohutu raskuse all vajunud maapind hakkas kerkima. Läänemere ümbruses tõuseb maapind pidevalt, kuid see on ebaühtlane. Näiteks Botnia lahe põhjaosas tõuseb maapind üheksa millimeetrit aastas. Loode-Eesti maa on viimase jääaja lõpust alates tõusnud, ulatudes kuni kolme millimeetrini aastas. Maa tõus on omakorda toonud kaasa olukorra, kus varasemalt veega piirnenud tuhanded kinnistud maakatastri alusel seda enam ei ole. Samas plaanib maa-amet seda muuta ja kinnistud taas veega piirnema tuua, vahendab ERR.
“Probleem on tekkinud seetõttu, et maakatastris registreeritud andmed ei muutu olukorras, kus looduses kaldajoon muutub. Saartel ja Lääne-Eestis maapind tõuseb, seetõttu on ka katastrikaarti vaadates tavapärane olukord, kus varem registreerinud maaüksuse ja kaldaala vahele jääb maariba. Kehtiva õiguse kohaselt ulatub omand siiski merepiirini, kui maatükk algselt on olnud mereni. Kuigi register seda ei kajasta, siis maaomandi ulatus on ikkagi vee piirini,” ütles Maa-ameti pressiesindaja Karmen Kaukver.
Avaliku veekogu piiriga on seotud ligikaudu 15 000 maaüksust.
Avafoto: NordenBladet
Allikas: ERR