NordenBladet – Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on avatud näitus „Ilmapäevikud“, mis annab külastajatele ülevaate Islandi, Gröönimaa ja Fääri saarte kaasaegsest moest. Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini 2020.
Näituse fookuses on kümne kunstniku looming, mis on tõukunud kohalikest traditsioonidest ja inspireeritud Põhjamaade ainulaadsest maastikust ja karmidest ilmaoludest. „Ilmapäevikud“ on valminud koostöös kunstnike- ja kuraatorite duo Sarah Cooperi ja Nina Gorferiga, kes reisisid kahe aasta jooksul Islandil, Gröönimaal ja Fääri saartel. Nende eesmärk oli uurida saarekeskkonna, kultuurilise identiteedi ja traditsioonide mõju kohalike kunstnike ja disainerite loomingule. Erinevalt antropoloogide teaduslikust lähenemisviisist kohalike kogukondade uurimisele jäädvustavad Cooper ja Gorfer oma tähelepanekud kaameraobjektiivi abil poeetilisteks lugudeks. Nende kogemused muutuvad lavastatud portreedeks, mis on tulvil sümboleid, värvikihte ja tekstuure. Iga portree valmis koostöös kohalike moekunstnikega, kelle teoseid saab näha näitusel kõrvuti lavastatud fotodega.
Näitus ise eemaldub tavapärasest moemaailmast ja selle hooajalistest trendidest, selle asemel keskendutakse loovusele ja seda mõjutavatele teguritele – kultuurilisele identiteedile, traditsioonidele, loodusele, maastikele, ilmale ja ka Põhjamaade uuenduslikkusele kohalikel ressurssidel põhineva kestliku moe loomisel.
Göteborgis ja Berliinis elavad ja töötavad Sarah Cooper ja Nina Gorfer alustasid kontseptuaalsete foto ühisprojektidega 2006. aastal ning on sellest ajast saadik korraldanud rahvusvahelisi näitusi ja avaldanud mitmeid raamatuid.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitusel osaleb kümme kunstnikku: Barbara I Gongini, Guðrun & Guðrun (Fääri saared), Bibi Chemnitz, Nikolaj Kristensen, Najannguaq Lennert (Gröönimaa) ning STEiNUNN/Steinunn Sigurðardóttir, JÖR/Guðmundur Jörundsson, Kría, Mundi, Shoplifter a.k.a. Hrafnhildur Arnardóttir (Island).
NordenBladet — Tervise- ja heaolu keskus väidab, et mulla- või kompostitooteid ei tohiks hoida kohas, kuhu ei pääse õhku ligi, kuna enamus neist sisaldavad legionella baktereid. Legionella bakter võib põhjustada näiteks gripitaolist kõrget palavikku, kirjutab Iltalehti.
Tervisehoolekande keskus hoiatab kõiki aednikke ja teisi istutushuvilisi, et kompostitoodetega tuleb väga ettevaatlik olla, kuna neis on avastatud legionella baktereid.
Soome toiduamet avastas, et üle 90% mullaparandusainete ja taimede istutusmaterjalide näitudest sisaldas mõningaid legionella baktereid. Kui bakter pääseb kopsudesse, võib see kopsupõletikku põhjustada.
Teadlaste sõnul on legionella nakkused harvad, tihti ka diagnoosimata. Haiguskulg võib varieeruda sümptomiteta põletikust raske kopsupõletikuni välja, mida kutsutakse legionelloosiks. Haiguse sümptomiteks võivad olla kuiv köha, palavik, peavalu, lihasvalu, hingamisraskused ja rinna- või kõhuvalu. Enam, kui veerandil patsiendil esineb ka kõhulahtisus. Legionella võib põhjustada ka lühiajalist palavikku, mis meenutab grippi.
Rootsis fikseeriti eelmisel aastal 40 mullatoodetest saadud legionella nakkuse juhtumit, mis tähendab, et bakteri vastu tuleb tugevam kaitse leida.
Enese kaitsemiseks on mitmeid viise:
Kõige lihtsam viis nakkuse vältimiseks on vältida mulla ja komposti lendlemist hingamisteedesse. Soovitatakse kasutada kindaid ja soovitatavalt respiraatorit ning käed tuleb pärast üle pesta. Kasutatud töövahendid tuleb samuti üle pesta.
Selleks, et muld ei tolmaks, soovitatakse see enne kastekannu abil läbi niisutada.
Kui alles avate mulla- või kompostikoti, keerake nägu eemale. Mullatooteid ei tasu säilitada päikese käes ja soojas kohas, sest 20-40 kraadine temperatuur aitab legioonbakterite kasvule kaasa.
NordenBladet — Kindel see, et edu saavutamiseks on vaja palju töötada, olla keskendunud ja motiveeritud. Kuid kas edu taga võib peituda oskus kiirest elutempost välja astuda ja endale üks mõnus puhkus lubada?
Huffington Post kirjutab lahti 5 olulist põhjust, miks just nende inimeste elus suurem edu saadab, kes teadlikult puhkust võtavad ja seda reisimiseks kasutavad.
1. Hirmu alistamine
Läbi reisimise kogetakse kõike uut, mida oma kodumaal suure tõenäosusega ei kohta. Reisimine viib inimese mugavustsoonist välja ja laseb hirmudel alistuda. Inimene õpib reisides väljakutsetega toime tulema, kui tavaelus pigem väldib pingutust nõudvaid olukordi. Need kogemused, mida reisil omandatakse, aitavad ka argielus erinevate olukordadega toime tulla ja saavutada enamat.
2. Uued kogemused avardavad silmaringi
Nii paljud inimesed lähevad päevast-päeva samasse kontorisse, sama laua taha istuma – sedasi on mugav. Teinekord õpime tunduvalt rohkem just siis, kui me väldime neid turvalisi ja mugavaid harjumusi.
Mugavustsoonist väljaastumine tekitab uusi ideid. Muutused mõjutavad kõiki eluvaldkondi positiivselt.
3. Näed kõike laiemas pildis
Kui me ei võta oma kiires elutempos aega maha, kogeme päevast-päeva pidevat pinget. Natuke aega eemal, isegi, kui selleks on nädalavahetus, tekitab psühholoogilist vahemaad ja paneb mõistma, mis elus tegelikult tähtis on.
“Kui võtame end argielust vabaks, on kergem asju näha suuremas pildis ja fookustada, mida päriselt soovime ja julgeme selle nimel riske võtta. Puhkusele oleks tore kohe minna, aga ma soovitan lihtsalt 15 minutit töö juures korraks kõrvale istuda ja mõelda, mis sulle tööl kõige olulisem on. Sul on seda kõike palju parem tajuda, kui oled psühholoogiliselt veidi eemaldunud,” ütleb Josh Davis.
4. Puhkus tugevdab sinu üldist tervist
Suurenenud stressitase mõjutab pea kõikide haiguste kulgu. Pidevad haigused ja halb tervis pidurdab sinu isiklikke eesmärke ja ei lase keskenduda sellele, mis elus päriselt oluline.
Puhkus vähendab ärevuse taset ja kiirendab ainevahetust. Puhkus mitte lihtsalt ei mõjuta meie tervist, vaid edendab pikas perspektiivis loovust ja suurendab positiivsust. Ilus maailm ootab, et sa tuleksid avastama!
5. Uute inimestega tutvumine
Iial ei või teada, kellega puhkusreisil kohtud. Sinuga võib samas hotellis peatuda vägagi huvitav inimene, kes võib aidata sul näiteks karjääris areneda. Alati tasub uute inimestega jutustama minna ja tutvust teha.
NordenBladet — Eurooplaste tehtud uuringud näitavad, et lastest, kes on oma vanemate suhtes mässulisemad, saavad suurema tõenäosusega jõukad ja edukat karjääri omavad täiskasvanud, vahendab Developmental Psychology.
Keerulisemad karakterid panevad lapsevanema tugevasti proovile, aga see artikkel võib teile olla isegi lohutust pakkuv, sest tulevik tuleb helge ja edukas.
Uuringus vaadeldi Luksemburgi koolis käinud lapsi, kes on nüüdseks täiskasvanuks saanud ja oma elu peale liikunud. Vaadeldi täiskasvanute tulusid ja hariduskäiku. Selgus, et need lapsed, kes hakkasid vanematele esimesel kooliaastal enim vastu, jõudsid tegelikult õpingutes kaugemale ja saavutasid oma karjääris edu.
Sama asja on uurinud ka Pennsylvania ülikooli psühholoog Angela Duckworth, kes jõudis samade tulemusteni. Tema sõnul lapsed, kes omavad väiksena kindlat sisukat iseloomu, on täiskasvanuna oma tööelus tunduvalt edukamad.
NordenBladet — Riigikogu tänasel täiskogu istungil läbisid esimese lugemise kaks seaduseelnõu, mis tagavad laeval töötavatele inimestele täiendava kaitse.
Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.
Eelnõu kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.
Eelnõuga kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.
Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.
ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (75 SE).
2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.
2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.
Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.
Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.
Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (41 SE) sooviti jaotada riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti Ida-Virumaa programmi ja selles nimetatud tegevuste elluviimiseks. Muudatus tooks seletuskirja kohaselt piirkonda aastas juurde umbes 20 miljonit eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et Ida-Virumaa põlevkivisektor maksab riigile enamiku riigieelarvesse laekuvatest keskkonnatasudest, kuid see ei paranda praegu tervikuna kohalikku elukeskkonda Ida-Virumaal. Eesti põlevkivitööstuse ettevõtted maksavad arvestuslikult keskmiselt 70% kõikidest keskkonnatasudest.
Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE), kes tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Ettepaneku poolt hääletas 51, vastu oli 31 Riigikogu liiget. Ettepanek leidis seega toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (40 SE) sooviti luua võimalus taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning kes elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Eelnõuga loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusena pikaajalise elaniku elamisloa nõudest. Säilib nõue taotleja viibimiseks Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel.
Läbirääkimistel võttis sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), kes kutsus üles eelnõu toetama.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 74, vastu oli üheksa Riigikogu liiget. Ettepanek leidis seega toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Täiskogu tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu:
Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (37 SE) võimaldatakse mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või kes loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.
