Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: oktoober 2019

Soome Neste jõudis maailma majandust enim muutnud ettevõtete hulka

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ajakiri Business Harvard Review avaldas nimekirja ettevõtetest, kes on suutnud maailma senist majandusmudelit oluliselt muuta. Need ärid on välja tulnud täiesti uute lahendustega, mis osutusid ka ettevõtte enda jaoks kasulikuks. Neste on selles nimekirjas 12. kohal tänu taastuvallikatest kütuse tootmisele. 

Edetabeli esimesel kohal on Netflix (USA), kes otsustas lisaks meedia jagamisele ise sisu looma hakata. Järgnesid Adobe (USA), Amazon (USA), Tencent (Hiina), Microsoft (USA), Alibaba (Hiina), Orsted (Taani), Intuit (USA), Ping An (Hiina), DBS Group (Singapur), A.O. Smith (USA) ja Neste (Soome).

Taastuvallikatest kütuse tootmine moodustab praegu 70 protsenti Neste tulust. Viimasel kümnendil on ettevõte teinud suuri investeeringuid teadusse ja arendusse ning töötanud välja tehnoloogia, mis võimaldab toota 100 protsenti taastuvallikatest kütust.

Nestel on täna võimekust töödelda ümber ja võtta taaskasutusse materjale, millel on muude tööstusvaldkondade jaoks pigem negatiivne väärtus. Jäätmetest, millest kõik soovivad vabaneda, toodetakse Neste tehastes uue põlvkonna kütust, mis põleb fossiilsetest kütustest puhtamalt ning vähendab kordades tekkivat süsinikujälge.

Neste taastuvallikatest diislikütust kasutavad keskkonnateadlikud ettevõtted, omavalitsused ja autoomanikud. Seda kütust kasutatakse sõidu- ja veoautodes, põllu- ja metsamasinates, laevades ja lennukites.

Harvard Business Review koostas maailma majandust enim muutnud ettevõtete nimekirja, võttes börsiettevõtted S&P 500 indeksist ja hinnates neid majanduse muutmise mõjukuse kindlakstegemisel kolme näitaja järgi: kasv uues valdkonnas või uute tehnoloogiate, toodete, teenuste ja uute ärimudelitega, kui hästi on firma kohandanud oma traditsioonilise äri oluliste turumuudatustega ning kolmandaks – kas ettevõte on sellest muutusest saavutanud tugevad majandusnäitajad ja jõudnud kasumisse. Sealjuures jälgiti ka firma väärtuse kasvu börsil.

Kõigepealt leiti 52 ettevõtet, kes vastasid tingimustele ning neist hääletati finaali 27 börsifirmat. Kolmandas voorus valiti välja TOP 20 ning reastati ekspertide antud hinnete järgi.

Vaata kogu TOP 20 edetabelit siit.

NATO PA Eesti delegatsioon osaleb aastaistungil Londonis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liikmed Ants Laaneots, Sven Sester ja Leo Kunnas osalevad kuni esmaspäevani assamblee aastaistungil Londonis.

Delegatsiooni liige Ants Laaneots ütles, et kavatseb Londonis NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt pärida, milline saab olema NATO vastus USA ja Venemaa otsusele lahkuda keskmaa tuumajõudude leppest. „Tahan teada, mida kavatsevad NATO ja Euroopa Liit enesekaitseks Venemaa keskmaarakettide eest ette võtta, kuna Euroopa Liidul endal keskmaaraketid puuduvad,“ märkis Laaneots.

Delegatsiooni liikme Sven Sesteri sõnul on NATO PA peamisi ülesandeid liikmesriikide vaheline koostöö kaitse- ja julgeolekuküsimustes. „Selleks, et viia efektiivselt ellu alliansile püstitatud eesmärke, tuleb liitlasriikide valitsustel viia oma kaitsekulud kokkulepitud kahe protsendi tasemele sisemajanduse kogutoodangust. NATO suurendab iga liikmesriigi kindlustunnet ning Eesti toetab jätkuvalt kulude õiglasemat ja ühtlasemat jaotamist operatsioonide toetamisel ja alliansi kohalolekut,“ ütles Sester.

Assamblee komiteed vaatavad üle ja annavad hinnangu erinevatele raportitele.

Julgeoleku tsiviilmõõtme komitees tulevad arutelu alla piiride turvalisus ning põgenikkriisi lahendamine. Veel kõneldakse korruptsioonist ja inimõiguste olukorrast Venemaal ning Ukrainas.

Kaitse- ja julgeolekukomitee arutab Venemaa väljakutsele reageerimist ning tuumaheidutuse ja relvastuskontrolliga seotud küsimusi. Teemaks on atlandiülene kaitse- ja julgeolekualane koostöö ning strateegia uuendamine Iraani suhtes. Samuti vaadatakse üle liitlasvägede ja nende rahvusvaheliste partnerite jõupingutuste toetamine Afganistanis.

Majanduskomitees räägitakse Suurbritannia kaubanduspoliitikast pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust, sealhulgas kaubandussuhetest Euroopa Liidu, USA ja Kanadaga. Komitee raportid puudutavad ka digitaalturge ja küberturvalisust ning Põhja-Makedoonia arengut NATOga liitumisel. Samuti on kõne all rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusus seoses Venemaaga.

Poliitikakomitee teemade ring puudutab alliansi 70. aasta pikkust tegevust ja atlandiüleste suhete olukorda. Esitletavate raportite seas on NATO väljakutsete ja võimaluste analüüs turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks Aafrikas ning julgeoleku dünaamika Pärsia lahe rannikul.

Teadus- ja tehnoloogiakomitee alustab tehnoloogia trendide ja tehisintellektist julgeolekus. Põhiliseks aruteluteemaks on NATO tänapäevases kübermaailmas ning see, kuidas julgeolekut ja kaitset tugevdada.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis neljapäeval üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafvile

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Margus Kolga, Eesti uus suursaadik Rootsis,  andis neljapäeval üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafvile. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokkupuutepunktide üle ajaloos.

Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi algatuse eest ja tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kampaaniale. Enne Rootsi siirdumist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale. Vesteldi ka Tartu Ülikoolist ning ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi olulisusest Eesti haridusmaastiku kujunemisel.

“Rootsi on Eesti jaoks tähtis partner nii Põhja-Euroopas, Euroopa Liidus kui ka laiemalt. Meie ühised huvid julgeolekupoliitikas, meie head ja tugevad majandussuhted ning üha kasvav kultuurivahetus loob positiivse fooni edasistele sammudele ja uuteks ühistegevusteks,” ütles suursaadik Kolga.

___________________
Margus Kolga (sündinud 2. mail 1966) on Eesti riigiametnik ja diplomaat, alates 2019. aastast Eesti suursaadik Rootsis.

1999. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Ta töötas seejärel kaitseministeeriumi asekantslerina.

2002 otsustati talle anda Valgetähe IV klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd riigiametnikuna.

2003. aasta juulis mõisteti ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises ning teda karistati 48 600 krooniga. Kuritegude ilmsikstulekul lahkus ta kaitseministeeriumi asekantsleri ametikohalt. Seejärel töötas ta Balti Kaitsekolledžis konsultandi ja projektijuhina. 2009. aastal oli ta välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna juhataja.

2010. aastal määras Vabariigi president ta Eesti alaliseks esindajaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures.

2015. aastal kandideeris Kolga taas kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleriks.

Suursaadik Margus Kolga on välisministeeriumis 2007. aastast, kui asus tööle poliitikaosakonna peadirektorina. Alates 2010. aastast oli ta suursaadik Eesti alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis ning 2015 liikus ta poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroo nõunikuks. Margus Kolga räägib inglise, soome, vene ja saksa keelt.

Ratas kohtumisel Saksa kaitseministriga: meie riigid on pühendunud liitlased ELis ja NATOs

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas kinnitas kohtumisel Saksa kaitseministri Annegret Kramp-Karrenbaueriga, et Eesti ja Saksamaa on samameelsed riigid ning rõhutas Saksamaa suurt panust meie regiooni turvalisuse tagamisel.

„Eestit ja Saksamaad seovad tugevad ajaloolised sidemed ning väga tihe koostöö tänapäeval. Oleme mõlemad pühendunud liitlased nii NATOs kui ka Euroopa Liidus ja peame tähtsaks mõlema organisatsiooni tulevikku,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Partneritena soovime mõlemad, et meie tuleviku Euroopa oleks turvaline ja siin oleks hea elada.“

Ratas lisas, et Eesti hindab väga Saksamaa tööd Baltimaade julgeoleku tagamisel. „Saksamaa osaleb liitlaste suurendatud kohaloleku raames NATO lahingugrupis Leedus, on üks suurimaid panustajaid Balti õhuturbesse ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse asutajaliige. Teeme koostööd ka ühistel välismissioonidel, mis aitavad tagada julgeolekut üle maailma. Naasin äsja Afganistanist, kus Eesti kaitseväelased tegutsevad koos Saksa üksustega. Meie riigid osalevad ka Mali operatsioonidel,“ ütles peaminister. „Tulevikule mõeldes on meil väga palju sarnaseid huvisid küberkaitse alal ning see on valdkond, kus saaksime veelgi rohkem koos tegutseda.“

Ratas ja Kramp-Karrenbauer rääkisid veel kahe riigi majanduskoostööst, kus suurim arengupotentsiaal on idufirmade koostööl ja innovatsioonil. „Oleme kindlasti huvitatud Saksamaa kogemusest kõrgtehnoloogia valdkonnas ja innovaatilises teadus- arendustegevuses,“ kinnitas peaminister.

Veel puudutasid Ratas ja Kramp-Karrenbauer Eesti tulevast rolli ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikmena, kliimaküsimusi ning Saksamaa eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus tuleva aasta teises pooles.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Rinnavähi sümptomeid ei tohi kunagi eirata – paljud naised jäävad koju järgmist sõeluuringut ootama

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Rinnavähist on räägitud aastaid ning naistele pandud südamele, et kelle vanus ületab 30, peaks hakkama korra kahe aasta jooksul rindade kontrollis käima. Seda selleks, et kui uuringute käigus midagi avastatakse, saab raviga võimalikult varakult pihta hakata, kirjutab Iltalehti ja Regionaalhaigla.

Paljud naised ei lähe kahjuks isegi siis uuringusse, kui avastavad, et nende rinnas on sõlm, nibu hoiab sissepoole või eritub vedelikku. Uuringule ei minda seetõttu, kuna naistel puudub teadlikkus, et just need sümptomid võivadki viidata rinnavähile.

“Naised pole rindade sümptomitest eriti teadlikud. Nad võivad arvata, et kõike saab ainult mammograafias tuvastada ja isegi, kui neil on sümptomeid, jäädakse ikkagi sõeluuringu kutset ootama. Ollakse ebakindlad, kas peaks arsti arvamust küsima või ootama sõeluuringut,” ütleb Soome Vähiregistri teadlane Deependra Singh.

Varasemates uuringutes on selgunud, et naised, kellel avastati sõeluuringus vähk, esines ligikaudu kümnendikul ka tunnuseid. Enamustel, kel rinnavähk avastati, siiski sümptomeid ei esinenud.

Singh´i epidemioloogia doktoritöös uuriti seoseid rinnavähi sümptomite ja rinnavähi vahel. Naistel, kel olid rinnavähile omaseid sümptomeid, liigitati kohe nende hulka, kel on suurem tõenäosuse risk rinnavähki haigestuda.

Rinnavähki haigestumise risk oli 8 korda suurem neil naistel, kes avastasid oma rinna seest sõlmekese. Kui sümptomite hulka kuulusid sõlm ja sissepoole hoiduv rinnanibu, kasvas selliste naiste rinnavähi tõenäosuse risk 22 kordseks.

“Seepärast peaksid naised kohe minema arsti juurde, kui nad tunnevad ebatavalisi sümptomeid, mitte ärgu jäägu ootama järgmist sõeluuringut.”

2019 aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringusse 50-69-aastaseid naisi.
Naisi kutsutakse sõeluuringusse iga kahe aasta tagant, olenemata nende isiklikust taustast. Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele.

Rinnavähk on naiste kõige sagedasem vähivorm, olles jätkuvalt Eestis naiste vähipaikmetest esikohal. Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringul. Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik.

Ehkki sõeluuringu sihtrühm võiks olla laiem, on just 50–69-aastastel rinnavähi tekkesagedus suurim – rindade röntgenuuringul ehk mammograafias leitakse rinnavähk 4–6 naisel tuhande uuringu kohta.

Maailmas läbiviidud uuringute tulemusel saab väita, et sõeluuringutega on võimalik vähendada naiste suremust rinnavähki 30–35%. Igast sajast naisest, kes võiksid muidu rinnavähki surra, jäävad tänu sõeluuringutel osalemisele kolmkümmend viis elama!

Avafoto: Pixabay/marijana1

Loe lisaks:
Uuring: Toidulisandid võivad suurendada naha- ja rinnavähki haigestumise riski?

TEADLASED: Vähktõbe on võimalik juba algstaadiumis avastada

IGA KOLMAS inimene haigestub vähki. Täna sündinud lastest haigestuvad elu jooksul vähki pooled. Millest see tuleb?

1...101112...17Page 11 of 17