NordenBladet — Rootsi kuningakojas toimuvad suured muutused ja sellega seoses võeti kuninga lapselastelt kuninglikud õigused. Muutustega seoses võetakse prints Carl Philipi ja printsess Madeleine lastelt kuninglikud õigused. Vastava otsuse tegi kuningas Carl Gustav, vahendab Iltalehti.
Kuningas Carl Gustavi ajaloolise otsuse kohaselt on prints Alexander, prints Gabriel, printsess Leonore, prints Nicolas ja printsess Adrienne jätkuvalt kuningliku pere liikmed, aga neil pole kuninga perekonnaga seotud õigusi ja nad ei osale esindustoimingutel.
Mitmed Rootsi meediaväljaanded on kirjutanud, et Madeleine oli sellele vastu, aga see ei vasta tõele. Tema väitel on muutust ette valmistatud terve aasta ning tema ja Chris leiavad, et see on lastele hea.
Ka prints Carl Philip ja tema kaasa Sofia leiavad, et see on hea asi. Nad märkisid, et Alexanderil ja Gabrielil on elus valikuvõimalus ja see on hea. Lapsed säilitavad oma kuninglikud tiitlid, mille üle vanemad on uhked.
Carl Philip ja Sofia ning Madeleine jätkavad tegevust mittetulundusühingutes, mille nad on asutanud ja kus nad on tegevad. Lisaks osalevad nad üritustel kuninga poolt sätestatud viisil. Madeleine on elanud juba pikemat aega välismaal koos oma kaasa Chrisi ja laste Leonore, Nicolase ja Adriennega.
Avafoto: H.M. King Carl XVI Gustaf; H.M. Queen Silvia (Kungahuset.se/Peter Knutson)
NordenBladet —Riigikogu maaelukomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes viimasel ajal esile kerkinud kalaskandaal ja sellega seotud asjaolud. Komisjoni istungil saadi kinnitus, et kalatoodete ohutuse üle on järjekindel kontroll.
Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul toodi komisjoni istungil välja kalaskandaali põhjustanud tegurid, mis olid listeeriabakteri leiu kohta M. V. Wooli kalatööstuses. Tamme hinnangul läks „lumepall“ veerema seoses oletustest tuleneva seoste otsimise kaudu. „Veendusime koos asjaomaste asutustega, et M. V. Wooli kalatööstusest väljastatud tooted on ohutud ega kahjusta tarbijate tervis,“ ütles Tamm.
Komisjoni istungil tõdeti veelkord, et Veterinaar- ja Toiduamet on leidnud küll listeeriabakteri tootmiskeskkonnast, kuid tehase valmistoodang on pideva kontrolli tulemusena olnud ohutu, mistõttu on see lubatud saata tarbijateni. Komisjoni istungil kinnitasid Veterinaar- ja Toiduameti esindajad, et ettevõtet on kontrollitud ja kontrollitakse järgekindlalt kalatoodete toiduohutusele vastavuse kohta. Viimaste kuude kontrolli tulemused pole näidanud bakterite levikut.
Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas tähtsaks toiduohutusega seotud probleemide avalikku käsitlemist, et tagada tarbijate teadlikkus toiduainete kvaliteedi kohta. „Täielik avalikustamine on toiduohutuse aluseks. Just see on kõige parem meetod, kuidas saavutada tarbijate usaldus,“ ütles Kruuse. Ta ei pidanud õigeks maaeluminister Mart Järviku sekkumist Veterinaar- ja Toiduameti tegevusse seoses esile kerkinud kalaskandaaliga. „Veterinaar- ja Toiduamet on sõltumatu organisatsioon, mille tegevusse sekkumine paneb kahtluse alla toiduohutust jälgiva ametkonna tegevuse. „Ükski minister ei saa seada kahtluse alla rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat,“ märkis Kruuse. „Tulemuseks on usaldusväärsuse kahanemine nii ametkonna tegevuse kui ka meie toiduainetetööstuse toodete kvaliteedi suhtes,“ lisas ta.
Komisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et me kõik seisame eesti puhta toidu eest. Istungil rõhutati, et Veterinaar- ja Toiduameti järjekindel põhjalik tegevus peab tagama toiduohutuse tagamise. Sellest tuleb anda avalikkusele teada põhjendatud informatsiooni kaudu, et vältida faktide mitmeti tõlgendamist.
NordenBladet —Riigikogu juhatus registreeris Mart Võrklaeva Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitas tema asumise keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale.
Riigikogu juhatus kinnitas Riho Breiveli lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asumise õiguskomisjoni liikme kohale ning Rein Suurkase lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale.
NordenBladet —Riigikogu eilsel istungil läbis esimese lugemise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (33 SE), millega soovitakse tagada riigipoolne teadus- ja arendustegevuse stabiilne finantseerimine tasemel 1 protsent SKPst, toetades seekaudu laiapõhjalist ühiskonna arengut ning soodustades ettevõtluse suuremat lisandväärtust.
„Teadus ja kõrgharidus. Õpetajate palk, kõrgharidus ja teadus, ütleksin nii, on investeering tulevikku. Ja sarnaselt kaitsekuludega, millega me kõik oleme leppinud, et see on seaduses fikseeritud, väärib ka panustamine teadusesse seaduses äramärkimist 1 protsendiga sisemajanduse koguproduktist aastast 2022,“ ütles Katri Raik (SDE) eelnõu tutvustamisel.
Algatajad põhjendasid, et mahajäämus teadus- ja arendustegevuse rahastamisel pidurdab Eesti liikumist teadmistemahuka majanduse poole. Teadlaste tööturg on rahvusvaheline ning piiratud teadus-ja arendustegevuse rahastamine sunnib Eesti teadlasi lahkuma parema teadus- ja arendustegevuse rahastusega riikidesse.
NordenBladet – Ööl vastu neljapäeva aitasid Narva kordoni piirivalvurid ja Ida prefektuuri politseinikud Kõrgesoo metsast välja 70-aastase marjulise. Sellest, et eakas marjuline vajab abi, sai politsei teada kolmapäeva hilisõhtul mehe tööandjalt, kes helistas Häirekeskuse numbrile 112.
Narva kordoni juht Raivo Metsma rääkis, et 70-aastase mehe kadumisest teatas Häirekeskusesse esmalt tema tööandja.
“Mees helistas tööandjale ja ütles, et on metsa eksinud ega saa seetõttu järgmisel päeval tööle tulla. Samuti teavitas ta sellest oma abikaasat. Õnneks jõudis info meieni enne, kui oli liiga hilja. Suur tänu inimesele, kes abivajajast politseid teavitas,“ sõnas Metsma.
Narva kordoni juht tuletab aga meelde, et sellises olukorras peab esimene kõne olema alati hädaabinumbrile 112. “Siis saame kohe reageerida ja väärtuslikku telefoniakut saab kasutada sihtotstarbeliselt. Sugulastele annab vajaliku info edasi juba politsei,“ sõnas Metsma.
Kuna mees kasutas telefoni, et rääkida tööandja ja naisega, oli aku peaaegu tühi, kuid politseinikud said mehele siiski helistada, et ta võimalik asukoht täpsustada. Abi oli ka sellest, et mees ütles politseinikele telefonitsi, et kuulis signaalrakettide laske, mis andis teda otsivatele politseiametnikele täpsema suuna kätte.
Metsma sõnul olid Kõrgesoos, kus meest otsiti, äärmiselt rasked maastikutingimused. “Ümberringi olid laukad ja sügavad kraavid. Sellisel maastikul nö otseteed ei olegi, sellepärast kutsusime appi ka meie koerajuhid, kes aitasid mehe soost välja, toimetasid ta piirivalvekaatrini ja siis juba koju. Arstiabi ta ei õnneks vajanud,” sõnas Metsma.
“Positiivne oli see, et mehel oli seljas helkurvest, mis lihtsustas tunduvalt tema ülesleidmist – taskulambiga valgustades säras helkurvestiga inimene ka pimedas metsas nagu jõulupuu,“ ütles Raivo Metsma. “Vanahärra juba metsas ööbimiseks, kuid kukkus laukasse ja ta riided said märjaks. Sellistes tingimustes ei ole kahjuks ellujäämise võimalused kuigi suured, kui öösiti on juba oodata ka miinuskraade.”
Kuna tuleval nädalavahetusel meelitavad sügissaadused paljusid inimesi metsa ja rappa, palub politsei suhtuda inimestel korilusega seotud retkedesse väga tõsiselt ja mitte panna oma elu ohtu ämbritäie jõhvika või seente pärast. „Päike loojub juba kella 18.30 õhtul, ööd on juba üsna külmad ja metsa jäämine ööseks, eriti eakatel või terviseprobleemidega inimestel, võib lõppeda traagiliselt,“ toonitab Metsma.
Metsa või rappa minnes:
võtke kaasa täislaetud akuga mobiiltelefon;
riietuge soojalt, vastavalt ilmastikuoludele, eelistades erksaid värve;
võimalusel pange selga helkurvest;
võtke kaasa ka vett, natuke süüa, tikud, taskulamp ja vajalikud ravimid;
ärge jätke metsast või rabast väljumist pimedaks ajaks.
Kui olete metsa või rappa eksinud, helistage kohe 112.
