NordenBladet — Soome rahandusministeerium teatas, et riigi laenuvajadus käesoleval aastal on osutunud oodatust suuremaks. 2025. aasta kogulaenuks kujuneb hinnanguliselt 17,8 miljardit eurot, mis ületab algselt eelarvestatud summat märkimisväärselt.

Rahandusministeeriumi ja Iltalehti andmetel on laenumahu suurenemise taga peamiselt tehnilised finantspõhjused, eelkõige sularaha tagatise nõuete kasv tuletistehingutes ja võlakirjade emissioonikulud.

Laenuvajadus ületab eelarvet 3,5 miljardi võrra

Algselt oli 2025. aasta riigieelarves arvestatud 14,3 miljardi euro suuruse neto laenuvajadusega. Tegelikkuses kujuneb nominaalseks laenuvõtmiseks aga 17,8 miljardit eurot.

See 3,5 miljardi euro suurune erinevus tuleneb kahest komponendist:

  1. Eelarve tulude ja kulude vahe (puudujääk).

  2. Hinnangulised kulud, mis on seotud võlakirjade väljastamise ja haldamisega.

Peamine põhjus: tuletistehingute tagatised

Suurim osa laenuvajaduse kasvust – ligi 3,3 miljardit eurot võrreldes 2024. aasta lõpuga – on seotud riigilt nõutava sularaha tagatise suurenemisega intressi- ja valuutaderivatiivide (tuletislepingute) puhul.

  • Miks tagatised suurenesid? Riigi tuletislepingud sisaldavad krediidiriski maandamiseks tagatiskokkuleppeid. Intressimäärade muutused, eriti pikkade ja lühikeste intressimäärade vahe kärisemine, on sundinud riiki suurendama tagatiseks makstavat sularaha hulka. Lisaks suurendas tagatisnõudeid euro tugevnemine USA dollari suhtes (valuutaderivatiivid).

  • Kas raha on kadunud? Ei. Tegemist on nõuetega, mis genereerivad riigile intressitulu. Sularaha tagatis makstakse riigile tagasi hiljemalt lepingu tähtaja saabumisel.

  • Tulevikuvaade: Kuigi 2024. aastal loobuti uute intressiderivatiivide sõlmimisest, mõjutavad varasemad lepingud riigi rahavooge kuni nende lõppemiseni.

Tehniline lisategur: võlakirjade emissioonikulud

Teine oluline tegur laenusumma suurenemisel on seotud võlakirjade müügihinnaga ehk emissioonikuludega.

Olukord tekib, kui riik müüb enampakkumisel vanemaid võlakirju, millel on fikseeritud intressimäär (kupong). Kuna need vanad intressimäärad on madalamad kui praegused turu intressimäärad, ostavad investorid neid võlakirju allahindlusega (alla nominaalhinnaga).

  • Tagajärg: Et saada kätte vajalik hulk sularaha (eurodes), peab riik emiteerima võlakirju suuremas nominaalväärtuses.

  • Kulu suurus: Aasta kolmandas lisaeelarves arvestati emissioonikuludeks ligikaudu miljard eurot, millele on nüüd lisandunud täiendavalt umbes 400 miljonit eurot.

Riik on sunnitud võtma rohkem nominaalset laenu, et katta nii jooksvad kulud kui ka finantsturgude tehnilistest nõuetest tulenevad kohustused.