NordenBladet — Soome sportlane Saga Vanninen tuli sisehalli viievõistluse EM-kullale oma uue imelise rekordiga 4922.
Vannineni rekordtulemuseks on uus Soome rekord viievõistluses. 21-aastane Vanninen tõuseb oma tulemusega maailma statistikas hooaja tippu. See on ka alla 23-aastaste Euroopa rekord, vahendab MTV.
Vanninen oli 800 meetri finaalis teine ajaga 2:12.20.
Tampere neiu püstitas Hollandis toimunud Euroopa meistrivõistlustel viievõistluses kolm enda rekordit. Kaugushüppes püstitas ta rekordi 652, millega parandas senist parimat 648 nelja sentimeetriga. Vanninen püstitas oma rekordi ka 60 meetri tõkkejooksus (8,19 sekundit) ja kõrgushüppes (181 sentimeetrit).
Rekordiparandused olid 0,06 sekundit ja üks sentimeeter. Kuulitõukes oli karjääristatistika paremuselt kolmas tulemus 15.56, mis on Vannineni selle hooaja parim. 800 m tulemus jäi poole sekundiga maha tema kõigi aegade parimast.
See läks päris hästi. Ei ühtegi napikat, oli üldiselt tugev tase, tuli kolm rekordit ja üks oli hooaja parim. Mõni ala oli kehvem.
Teiseks jäi Sofie Dokter Hollandist ja kolmandaks Kate O’Connor Iirimaalt.
Sisehallides peetav viievõistluse EM oli Vannineni selle talve esimene mainekas võistlus. Järgmine on 21.-23. märtsil Hiinas Nanjingis, kus toimub sisehalli MM.
See tuleb kiiresti. See nõuab head taastumist, eriti vaimselt, tuleb end uuesti laadida, ütles Vanninen.
NordenBladet — Soome abielupaar soetas endale Lapimaal 155 000 euro eest 125-ruutmeetrise korteri. Tehinguid vahendas Rovaniemis asuv kinnisvaravahendusfirma, kirjutab Iltalehti.
Korterit ostes teadis paar, et ees ootab katuseremont ja kanalisatsiooni hooldus, kuid muid remonditöid polnud maja dokumentides kirjas. Tegelikkuses oli 1973. aastal ehitatud kolmekorteriline maja pikka aega alarahastatud ning ühistul puudus professionaalne haldur ja hooldusplaan.
2017. aastal oli ühistu rahaliselt kehvas seisus – laene polnud, kuid kontol oli vähe raha. 2019. aastal selgus, et hoone vajab ulatuslikku remonti: katuse, torustike, elektrisüsteemi ja vihmaveerennide uuendamist ning välisseinte katmist. Kulud oleksid ulatunud 200 000 euroni, millest 80 000 oleks läinud välisseintele, kuna niiskus oli konstruktsioone kahjustanud.
Pettunud ostjad kolisid mujale ja kaebasid müüjad kohtusse, saavutades 65 000 euro suuruse hinnaalanduse. 2020. aastal püüdis ühistu remondiks laenu saada, kuid kinnisvara madal väärtus takistas seda. Omanikel puudus soov või võimalus remondikulud ise katta, mistõttu otsustati 2022. aastal ühistu lammutamisele suunata.
Ostjad süüdistasid kinnisvarabürood olulise teabe varjamises ja esitasid kohtusse 90 000 euro suuruse kahjunõude. Kinnisvarafirma väitis, et kõik vajalikud dokumendid olid õigeaegselt ostjateni jõudnud ning ühistu remondivõlg oli müügibrošüüris märgitud.
Lapimaa kohus lükkas nõude tagasi, kuid kritiseeris kinnisvarabürood dokumentide hilise esitamise eest. Kohus leidis, et maakler oli olnud hooletu, kuid mitte ulatuslikult. Ostjad pidid tasuma kinnisvarabüroo 15 487-eurosed õigusabikulud ning enda 5199-eurosed kulud. Ringkonnakohus keeldus edasikaebust menetlemast, mistõttu otsus jõustus.
NordenBladet — Soome valitsus uurib võimalusi pärandimaksu kaotamiseks ja selle asendamiseks kapitali müügitulu maksuga. Eesmärk oleks toetada Soome majandust ja tugevdada kodumaist omandit.
Kapitali müügitulu maksustamisel tasutakse maksu pärandina saadud vara väärtuse kasvult vara müügihetkel, vahendab Helsingin Sanomat.
Pärandimaksu kaotamist on aastaid nõutud, eriti huviorganisatsioon Pereettevõtete Liit. Parlamendi erakondadest on maksu kaotamist toetanud eelkõige koonderakond.
Pärandimaksu tasutakse 20 000 euro suuruse ja suurema pärandi pealt. Maks määratakse pärandiks saadud vara väärtuse ja suhte alusel, vastavalt pärandimaksu skaalale ja maksukategooriatele, kuid sisaldab ka erinevaid soodustusi.
Eelmisel, 2024. aastal oli pärandimaksust saadud tulu miljard eurot. Selle eemaldamine põhjustaks seega riigieelarves mõõdukalt suure augu, mida saaks tõenäoliselt vaid osaliselt katta kapitali müügitulu maksuga.
Helsingin Sanomat uuris kuuelt majandusteadlaselt, kas pärandimaksu kaotamine soodustaks majanduskasvu. Nad on kriitilised pärandimaksu kaotamise suhtes.
Soome Panga juhatuse nõunik Essi Eerola:
„Minu hinnangul ei saa uuringuandmetele tuginedes üheselt öelda, milline on seos pärandimaksu kaotamise ja majanduskasvu vahel. Pärandimaksu üksikasjad võivad nii pärandaja kui ka pärandi saaja käitumist mitmeti mõjutada. Mõned neist mõjudest võivad majanduskasvu nõrgendada.
Kokkuvõttes sõltuvad mõjud sellest, kas pärandimaksu kaotamise tõttu maksustamist vähendatakse või asendatakse pärandimaks mõne muu maksuga. Kui vaadata maksustamise struktuuri muutmist, siis ei tundu, et pärandimaks oleks halvem maks kui muud rikkuse või selle tulu maksustamise viisid.
Näiteks sissetuleku ja kapitalitulu maksustamise mõju käitumisele on tõenäoliselt suurem. Samuti on probleeme kapitali müügitulu maksustamisega. See julgustab ettevõtet mitte müüma, isegi kui teisel omanikul võivad olla paremad tingimused tegevuse jätkamiseks. Lisaks soodustaks pärandimaksu asendamine kapitali müügitulu maksuga omaniku kasutuses olevaid eluasemeid võrreldes muu varaga, kuna eluaseme omandist saadavat kapitalitulu tavaliselt ei maksustata.
Soome praeguse pärandimaksu probleemiks võib pidada seda, et pärandimaks sõltub sellest, millist rikkust ja kellele antakse. Lisaks kehtib pärandimaks sageli ka varadele, mida pole lihtne realiseerida. Nii et pärandimaksu tuleks vähemalt muuta.”
Riigi Konjunktuurikeskuse tegevjuht Tuulia Hakola-Uusitalo:
„Maksustamine on vajalik ühiste kulude rahastamiseks. Samas võib igasugune maksustamine aga moonutada majanduse toimimist ja aeglustada majanduskasvu. Pärandimaks on huvitav, sest üldiselt peetakse seda maksuks, mis tõenäoliselt kõige vähem moonutab majanduse struktuuri. Kuna päranduste saamist saab ennustada vaid piiratud ulatuses, ei suuna see inimeste äri- ega tööotsuseid ette.
Majanduskasv tuleneb tööhõivest ja tootlikkusest. Pärand võib võimaldada saajal tööd vähendada, seega ei vähenda pärandimaks vähemalt töötamise stiimuleid. Ehk siis pärandimaks ei paranda tööhõivet.
Suhe tootlikkusega on seevastu veidi keerulisem. Kui probleemiks oleks ettevõtluse finantseerimine või pärijate ettevõtlusoskused teistest paremad, võiks väita, et pärandimaksul on kasvuefekt. Uurimistulemused aga neid väiteid ei toeta – pigem vastupidi. Teisisõnu, puuduvad reaalsed tõendid selle kohta, et pärandimaksu kaotamine kiirendaks majanduskasvu.
Soome majandusel on suur defitsiit, mistõttu kõik maksusoodustused – ka pärandimaksusoodustused – süvendavad seda probleemi. Olemasolevad vastumürgid on tuttavad: kulutuste vähendamine või maksude tõstmine. Täpsemad valikud on suures osas poliitilised, kuid otsustamine on seotud paljude majanduslike ja praktiliste piirangutega.
Seoses pärandimaksuga räägime tavaliselt selle asendamisest kapitali müügitulu maksuga. Pärandimaks ja kapitali müügitulu maks on siiski rohkem teineteist täiendavad kui alternatiivid, kuna nende maksubaasid ei vasta üksteisele.
Pärandi- ja kinkemaksu tulu on umbes miljard eurot. See on sama summa, mis meil on eelarvesse planeeritud riigi vahenditest kutsehariduse või rakenduskõrgkoolide rahastamiseks. Või kui võrrelda maksutuludega, siis alkoholi või tubaka maksustamisest oodatakse vähem.”
Stockholmi Ülikooli majandusprofessor Markus Jäntti:
„Pärandimaksu kaotamine võiks soodustada majanduskasvu, kui maksu kaotamine suurendaks oluliselt investeeringuid. On mõeldav, et rikkust koguneks tarbimise asemel rohkem, kui omaenda pärijad saaksid pärandina suurema osa varandusest.
Pärandimaksu kaotamine võiks ehk muuta ettevõtete tegevuse efektiivsemaks, kui omanikuvahetuse puhul ei soovita firmat leebema maksukäsitluse lootuses sugulastele üle anda. Kui ettevõte läheb maksukaalutlustel üle pärijatele, mitte parimatele võimalikele ärijärglastele, võib see uuringu kohaselt nõrgendada üldist tootlikkust.
Teisest küljest võivad pärandused avaldada negatiivset mõju pärijate finantstegevusele. Miks investeerida oma intellektuaalsesse kapitali või säästa kõvasti, kui tulemas on märkimisväärne pärand? Pärandi maksustamine nõrgendab sellist potentsiaalset negatiivset stiimulit.
Pärandimaksu poolt- ja vastuargumente on palju. Minu arusaamist mööda ei peeta uuringutes pärandimaksu mõju majanduskasvule – olgu see positiivne või negatiivne – kuigi oluliseks. Teisisõnu ei pea ma uuringute põhjal tõenäoliseks, et pärandimaksu kaotamine soodustaks majanduskasvu.”
Tampere ülikooli majandusprofessor Kaisa Kotakorpi:
„Pärandusmaksu kaotamine majanduskasvu oluliselt ei soodustaks. Pärandi- ja kinkemaks on maksusüsteemi kui terviku lahutamatu osa ning selle kaotamine raskendaks oluliselt riigieelarve tasakaalustamist. Pärandi maksustamine kahjustab majandust suhteliselt vähe, seega saab pärandimaksu kasutada maksutulu tõhusaks kogumiseks.
Eraldi küsimus on see, kuidas tuleks kompenseerida pärandimaksu kaotamisest tingitud maksutulude vähenemist. Pärandimaksu peetakse üheks tõhusamaks maksuks, mistõttu selle asendamine teiste maksudega ei tundu mõistlik ja võib maksimaalselt kahjustada majanduse toimimist. Ma arvan, et praegu on mõttetu spekuleerida alternatiivide üle.”
Hankeni majandusprofessor Topi Miettinen:
„Kiiresti võlgu võtval riigil on hea hoolikalt kaaluda, kuidas tuleks maksustamist muuta, et tagada majanduskasv ja riigieelarve tasakaal. Kui jõuame maksude alandamiseni, oleks targem investeerida pärandimaksu asemel tulumaksu, kapitali müügitulu maksu või ettevõtte tulumaksu alandamisesse.
Avalikus debatis kuuleb sageli pärandimaksu vähendamise või ärajätmise põhjendusena populistlikku väidet juba korra maksustatud tulu kohta. Samas avalduses on aga ka pärandimaksu põhjendus.
Eespool mainitud kolm maksu võtavad palgasaajatelt, omanikelt ja ettevõtjatelt majandustegevuseks stiimuleid rohkem ära kui kasumi, kapitali ja töötulu maksustamine alles eluea lõpus pärandimaksuna.
Pärandimaksu säilitamine ning samal ajal sissetulekute, tulude ja kasumi maksustamise alandamine tugevdab ka järgmise põlvkonna stiimuleid majandustegevuseks ja innovatsiooniks ning oskusteabe omandamiseks tootlikumates sektorites.”
Aalto Ülikooli majanduse emeriitprofessor Matti Pohjola:
„Majandusuuringud ei näita, et pärandimaksuga riikides oleks majanduskasv aeglasem. Hoolimata pärandimaksust on USA ja Taani majanduskasvu juhtivad riigid. Võib arvata, et kõik maksud avaldavad negatiivset mõju, kuid pärandimaksu mõjud on väiksemad kui teistel maksudel.
Pärandi maksustamine ei mõjuta turul kujunevaid hindu ja sissetulekuid nagu seda teevad tarbimis- ja tulumaks, ning seeläbi ka majanduslikke otsuseid. Seetõttu on see parem viis riiklike kulutuste rahastamiseks kui need maksud. Pärandimaks on ka hea viis saavutada ühiskond, kus kõigil on võrdsed võimalused läbi lüüa olenemata päritolust.
Pärandimaksu saab vältida maksuplaneerimise abil, mida tavaliselt saavad endale lubada vaid rikkad. Samuti võib maks teha ettevõtte jaoks keeruliseks põlvkondade vahetuse. Need negatiivsed tegurid olid kakskümmend aastat tagasi Rootsis pärandimaksust loobumise peamised põhjused.
Pärandimaksu kaotamisest tingitud maksutulu vähenemist saaks kompenseerida ekspertide soovitatud ettevõtete dividendide maksustamise korrigeerimisega. Rahandusministeeriumi hinnangul on praeguse süsteemi maksutoetus suurusjärgus pool miljardit, mis muudatusega väheneks.”
NordenBladet — Laevafirma Tallink Silja on soetanud enesetapu kalduvustega reisijatele erivahendid, milleks on turvatekid ja -padjad. Laevafirma on tellinud ka kombinesoonid, mida kasutavad politsei ja kriminaalhoolduse amet. Selliste kombinesoonide ja voodipesuga ei saa inimene endale haiget teha, vahendab Yle.
Neid saab kasutada juhul, kui kinnipeetud enesetapu kalduvustega reisija võib oma riiete abil enesetapu sooritada.
Selliseid turvarõivaid ja voodipesu hangitakse, sest õiguskantsler on leidnud, et need peaksid olema kättesaadavad.
Õiguskantseler Petri Jääskeläinen tegi kaks aastat tagasi laeva Baltic Princess kontrolli.
Toona leiti, et meesturvatöötajad olid kinnipeetud naised kahel juhul enesetapu katse pärast alasti koorinud. Sel ajal ei leitud laevalt enesetapu kalduvustega reisijatele sobivaid rõivaid ega voodipesu.
Vähemalt üks naistest pidi mõnda aega täiesti alasti ja ilma tekita olema.
Õiguskantsler leidis, et sarnaste alandavate olukordade vältimine eeldab, et laevadel oleks ka naisturvatöötajad.
Laevafirma on õiguskantslerit teavitanud, et naisturvatöötajaid ei ole alati laevadele võimalik leida, kuid neid püütakse juurde palgata. Laevafirma teatel on nad leidnud veel ühe.
Siseministeeriumi määrus näeb ette, et turvakontrolli läbiviija peab olema kontrollitavaga samast soost, kui seljast tuleb võtta muu riietus peale ülerõivaste.
Laevafirma hinnangul on koolituste kaudu parandatud ka reisijate ohutust. Politsei käis laeval jaanuari lõpus, et korraldada koolitusi, kuidas enesetapule kalduva kliendiga toime tulla. Koolitus toimus turvatöötajatele ja laevaõdedele.
Õiguskantsler tegi laevafirmale ülesandeks teatada jaanuari lõpuks, milliseid meetmeid ta on kontrolli käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks rakendanud.
NordenBladet — Taani Kopenhaageni lennujaam oli ööl vastu tänast laupäeva 1. veebruari paar tundi suletud. Lennujaama ümbritsev õhuruum suleti droonivaatluste tõttu.
Droonide vaatlustest teatati ka Kopenhaagenisse suunduval Finnairi lennukil.
Helsingist väljunud lennukis istus Lõuna-Savo hoolekandepiirkonna vanemarst Olli-Pekka Leppänen ja oli sunnitud maanduma Malmös, vahendab Iltalehti.
Leppänen ütles, et lennukis oli vaatamata ootamisele positiivne õhkkond. Reisijaid ei lastud lennukist välja.
Peamiselt pettumus, et pere ja tütar peavad ootama. Muidu on siin hea tuju, ütles Leppänen.
Inimesed saavad aru, et see pole Finnairi pärast, lisas ta. Kella kahe paiku öösel teatati lennukis, et võib teekonda jätkata.
