Neljapäev, jaanuar 1, 2026

NORRA UUDISED

Svalbard saarestik Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel: 10 vähemteatud fenomeni Teravmägede kohta

By
Helena-Reet Aari
-
Svalbard (eesti keeles sageli ka Teravmäed) on Norra kuningriigi osa, kuid eristaatusega Norra Arktika saarestik

NordenBladet – Svalbard (eesti keeles sageli ka Teravmäed) on Norra kuningriigi osa, kuid eristaatusega Norra Arktika saarestik*, mis paikneb Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel (umbkaudu 74°–81° põhjalaiusel). Ta on ühtaegu asustatud kogukond, rahvusvaheline teaduslabor, karmide ohutusreeglitega looduskaitseala ja geopoliitiline erand – koht, kus “tavalised” riigi-, piirirežiimi ja igapäevaelu eeldused enam päriselt ei kehti.

Allpool on 10 fenomeni, mida Svalbardi kohta on huvitav teada (ja mis ei pruugi olla laialt tuntud):

1) Svalbardi leping: Norra suveräänsus + teiste riikide võrdõiguslik majandustegevus

Enne 1920. aastat oli Svalbard n-ö ei kellegi maa, kus valitses seadusetus ja riigid vaidlesid maavarade pärast. Leping sündis Esimese maailmasõja järgsetel Pariisi rahukõnelustel kompromissina: suurriigid (nagu USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) nõustusid andma saarestiku Norrale, kuid tingimusel, et nad ei kaota ligipääsu sealsele rikkusele.

Seega kuulub Svalbard Norrale – seal kehtivad Norra seadused ja riigikeeleks on norra keel. Samas on kõigil 48 lepinguosalisel – nende hulgas ka Eestil – õigus saarestikus vabalt ja võrdsetel alustel tegutseda (elada, kaevandada, äri ajada).

Seega kinnitas leping Norra suveräänsuse, kuid andis kõigi osalisriikide (praegu 48) kodanikele seal võrdse õiguse elada ja äri ajada (sh kaevandamine, kaubandus jm). Norra ei tohi saartelt tulu välja viia – kõik kogutud maksud peavad kuluma vaid kohapealse elu ülalpidamiseks. Lisaks on saarestik demilitariseeritud ehk sinna ei tohi rajada sõjaväebaase. Sisuliselt on tegemist ainulaadse rahvusvahelise tsooniga, kus kehtib küll Norra lipp, mida valitseb Norra, kuid mis on maailmale avatud.

2) Svalbard on Schengenist väljas – kuid sinna jõutakse tavaliselt Schengeni kaudu

Svalbard ei kuulu Schengeni alasse. Praktikas tähendab see, et Mandri-Norra ja Svalbardi vahel toimub piiri- ja tollikontroll ning reisijal peab olema pass või ID-kaart. Kui su kodakondsus eeldab Schengeni viisat, on sul Svalbardi minekuks (ja tagasi tulekuks) vaja viisat, mis lubab vähemalt kahekordset sisenemit Schengeni.

Svalbard
Svalbard (Teravmäed) on Norra kuningriigi osa, kuid eristaatusega Norra Arktika saarestik (foto: Väljavõte Google maps)

3) Eraldi maksurežiim: madalam tulumaks ja käibemaksu puudumine (kuid reeglid on detailirohked)

Svalbardis kasutatakse eraldi maksusüsteemi: palgatulul on madalamad määrad (nt 8% madalama astme puhul ja 22% kõrgema astme puhul vastavalt kehtivatele määradele). Samal ajal on oluline nüanss, et paljudel juhtudel võib inimene olla teatud olukordades jätkuvalt maksukohustuslane ka Mandri-Norras — seega “madal maks” ei ole automaatne ega universaalne.

4) Rahvastik ei ole lihtsalt “üks number”: Svalbard peab eraldi rahvastikuregistrit ja statistikat avaldatakse poolaasta kaupa

Norra statistikaamet (SSB) avaldab Svalbardi asulate rahvaarvu poolaasta lõikes, eristades mh Longyearbyenit/Ny-Ålesundi ning Vene asulaid (Barentsburg/Pyramiden) ja Poola Hornsundi jaama. Registri loogika on eriline: Longyearbyenis ja Ny-Ålesundis hõlmab register neid, kes plaanivad elada üle 6 kuu, ning eristatakse ka “Mandri-Norras registreeritud” ja “välismaalt (või puuduliku lähteinfoga)” elanikke.

Kes elavad Svalbardil ja kui suur on elanikkond?

Asulad ja kogukonnad

Svalbardi püsiasustus koondub peamiselt Spitsbergeni saarele ning mõnda üksikusse uurimis- või kaevandusasukasse:

  • Longyearbyen – suurim asula ja Norra halduslik kese; teenused, kool, turism, teadus (sh UNIS) jm.

  • Ny-Ålesund – rahvusvaheline teadusasula ja mõõtmisjaamade võrgustik.

  • Barentsburg – Vene kaevandus- ja kogukonnaasula koos hotellide/teenustega; oma taristu ja institutsioonid.

  • Pyramiden – endine Nõukogude kaevanduslinn, tänapäeval suures osas “külmunud ajas” turismi- ja hooldusfunktsiooniga (püsielanikke väga vähe, hooajaliselt rohkem).

  • Hornsund – Poola polaarjaam (püsitiim väike).

Rahvaarv (ametliku statistika järgi)

SSB viimaste avaldatud poolaastanumbrite järgi (2025. aasta II poolaasta, s.o 1. juuli 2025 seisu lähis) oli: Longyearbyen + Ny-Ålesund: 2528 elanikku; Barentsburg + Pyramiden: 343 elanikku; Hornsund: 10 elanikku. Kokku teeb see ligikaudu 2881 inimest.

Kas Svalbardil “on lihtne elama asuda”?

Svalbardis ei nõuta välismaalaselt eraldi elamis- ja tööluba samal viisil nagu Mandri-Norras, kuid sissepääs ja elamine ei ole “tingimusteta”: kehtivad eraldi reeglid, ning kuberneril (Sysselmesteren) on õigus tagasi lükata inimesi, kes ei vasta nõuetele (nt puuduvad elatusvahendid). Praktikas soovitatakse enne tulekut kindlustada töö ja elukoht, sest elamispind on piiratud ja kallis.

5) Enamik Svalbardist on kaitse all – ja seda mitte ainult maismaal

Svalbardis on looduskaitseala ulatus erakordselt suur: ligikaudu 65% maismaast ja umbes 84% territoriaalvetest on erinevate kaitsekategooriate all (sh rahvuspargid ja looduskaitsealad). See seab liikumisele ja tegevustele (eriti väljaspool asulaid) reaalseid piiranguid.

6) Kultuuripärand: “1946 piir” ja 100 meetri kaitsevöönd – ka luukillud ja vaalapüügi jäänused loevad

Svalbardis on kultuurimälestiste kaitse üllatavalt lai: kõik enne 1946. aastat pärinevad mälestised on automaatselt kaitse all, lisaks on inimhaudade jäljed ja teatud luuleiud kaitstud sõltumata vanusest. Paljudel objektidel on 100 m kaitsevöönd, kus nt lõkke tegemine ja (mõnes kohas) telkimine on piiratud.

7) Ny-Ålesund on “raadiovaikne” teadusasula: Wi-Fi ja Bluetooth võivad olla keelatud

Ny-Ålesund ei ole lihtsalt põhjapoolne küla, vaid rahvusvaheline teaduskeskus, kus teadusmõõtmisi kaitstakse ka elektromagnetilise müra eest. Seal kehtib raadiovaikuse põhimõte ning teatud sagedusvahemikes (sh tavalised Wi-Fi/Bluetoothi alad) on kasutus piiratud suures, kuni ~20 km ulatuses alas.

8) Svalbardi Globaalne Seemnevaramu: permafrost kui “passiivne turvasüsteem”

Longyearbyeni lähedal asub maailma tuntuim varuseemnete hoidla, mis on rajatud mäe sisse ning toetub Arktika külmale ja permafrostile; seemneid hoitakse täiendava jahutusega standardil –18 °C. Hoidla avati 2008 ja toimib pigem “seifina” (hoiustajad omavad oma seemneid; avalikkusele ei ole see tavapäraselt avatud).

Seda kohta kutsutakse tihti inimkonna toiduvarude ‘Noa laevaks’. Sinna saadavad oma seemnepankade koopiaid riigid ja instituudid üle terve maailma – sisuliselt on seal riiulitel kõrvuti nii USA kui ka Põhja-Korea jne. kastid ehk see koht on poliitikast kõrgemal. Hoiustatakse eelkõige põllukultuure, mis on meie ellujäämiseks kriitilised: nisu, riis, mais, kartul ja sajad teised. See on ülemaailmne varuplaan halvimaks stsenaariumiks: kui mõnes riigis peaks kohalik seemnepank hävinema (näiteks sõja, üleujutuse või tehnilise rikke tõttu), saab Svalbardist võtta puutumata ‘varukoopia’ ja need sordid uuesti kasvama panna.

9) Kosmoseinfrastruktuur Arktikas: SvalSat – polaarorbiitide “maapealne värav”

Platåbergeti lähedal paiknev Svalbardi satelliidijaam (SvalSat) on polaarorbiite teenindava maajaamana geograafiliselt erakordses kohas: see võimaldab paljusid polaarorbiidil satelliite “näha” väga sagedasti. Euroopa Kosmoseagentuur on rõhutanud selle rolli polaarsete maajaamadena.

10) Permafrost ei ole “igav külmunud pinnas”: sulamine mõjutab maju, teid ja pärandit

Svalbard soojeneb kiiresti ning permafrost’i soojenemine/sulamine on väga praktiline probleem: see võib kahjustada hooneid ja taristut ning suurendada maalihete ja laviinide riski, lisaks ohustab rannikul kultuuripärandit erosiooni kaudu. Svalbardis tehakse permafrost’i seiret ning teema on kohaliku elukeskkonna keskne risk.

Lisaks (geoloogia “boonus”):

Svalbard on teadlastele nagu avatud ajalooraamat. Kuna seal puid ja põõsaid peaaegu ei kasva, on maapind paljas ja miljoneid aastaid vanad kivimid ning luud on kõigile näha.

Sealt on leitud hiiglaslike merekoletiste (eelajalooliste sisalike) luid, kes elasid seal ammu enne dinosauruseid. Need leiud on üliolulised, sest need näitavad, kuidas elu Maal uuesti tärkas, pärast seda kui suur katastroof oli enamiku liike hävitanud.

Kas turist saab Svalbardile minna? Jah – ja enamasti on see lihtsam, kui välja paistab

Kuidas kohale jõuda

  • Lennukiga: peamine värav on Longyearbyeni lennujaam (LYR). Aastaringselt toimuvad regulaarsed lennud eeskätt Oslo kaudu, ning piletid/ühendused leiab näiteks SAS-i ja Norwegi veebidest.

Dokumendid ja piiri-/tollirežiim (oluline detail)

  • Kaasa tuleb võtta pass või ID-kaart.

  • Svalbard on Schengenist väljas, seega Mandri-Norra ja Svalbardi vahel toimub piiri- ja tollikontroll.

  • Kui vajad Schengeni viisat, peab see olema sageli double-entry, et saaksid pärast Svalbardi reisi Mandri-Norra kaudu tagasi liikuda.

Ohutus ja reeglid: miks “lihtsalt jalutama” ei minda

  • Jääkaru risk on reaalne. Asulatest väljaspool liikumisel nõutakse sobivaid vahendeid jääkaru peletamiseks; seetõttu käivad turistid praktiliselt alati giidiga.

  • Looduskaitse- ja liikluspiirangud on ranged: näiteks on mootorliiklus väljaspool teid üldpõhimõttena keelatud, eranditega ja lubadega.

  • Metsloomade häirimine on karistatav: näiteks jääkaru ei tohi asjatult häirida ning teatud distantsid ja käitumisreeglid on seaduses kirjas.

  • Lähiaastatel lisandub turismis veelgi standardeid: Norra on kehtestanud uue väliohutuse regulatsiooni, mille raames giidide heakskiitmise süsteem ja kohustus kasutada heakskiidetud Svalbardi giide jõustub etapiviisiliselt (kohustuslik kasutus alates 1. juulist 2027).

Mida turistid seal teevad (praktiline pilt)

  • Longyearbyenist lähtuvad päevareisid ja mitmepäevased programmid (liustikud, fjordid, kelgukoerad, lumesaanid, paadireisid, vaatlused).

  • Ekspeditsioonikruiisid on suur osa suvisest külastusmustrist, sageli koos maabumiste ja rangete keskkonnareeglitega.

  • Ny-Ålesund ja mitmed kaitsealad on “teadus esikohal” põhimõttega ning külastus võib olla piiratud või erikorraldusega.

Huvi korral leiate rohkem infot ka veebilehelt Visit Svalbard.

___________________________
* Svalbard on Norra Arktika saarestik (Norwegian Arctic archipelago), aga “Arktika” hõlmab lisaks Svalbardile ka Gröönimaa, Islandi põhjaosa, Põhja-Kanada, Alaska, Vene Arktika ning muid piirkondi.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet

Ressursid merelõhekasvatuse soolaveesettest: Norra BLÅNE-projekt otsib viise toitainete ringlusse võtmiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Norra merelõhekasvatus

NordenBladet – 18. detsembril 2025 teatas Norra Bioökonoomika Instituut (NIBIO), et merelõhekasvatusest pärit fosfori ja lämmastiku heited kujutavad endast märkimisväärset keskkonnaprobleemi – nende kogumõju hinnatakse suuremaks kui kõigi maismaapõhiste allikate oma kokku. Samal ajal on soolaveesete (peamiselt sööda jäägid ja lõhe väljaheited) seni vähe kasutatud ressursina märkimisväärse väärtustamispotentsiaaliga.

Kuni 55 miljonit Norra krooni uueks arendusprojektiks

Rahastusprogrammi Grønn plattform kaudu eraldati uuele projektile kuni 55 miljonit Norra krooni, et arendada kolm sisuliselt erinevat protsessi, millega muundada settes leiduvad ressursid:

  • puhtaks fosforiks mineraalväetise tootmiseks,

  • kõrge biokättesaadavusega orgaaniliseks väetiseks,

  • biostimulantideks (taimekasvu toetavad tooted).

BLÅNE-projekt: juhtimine ja partnerid

Projekt kannab nime BLÅNE ning seda juhib NORCE, kusjuures NIBIO osaleb teaduspartnerina. Koostöös on ka mitu ettevõtet, sh Ragn-Sells, Yara International ASA (Oslo Børs, YAR), Andfjord Salmon Group AS (Oslo Børs, ANDF), Biosystem(s) ja Bergen Greentech.

Eesmärk: uus ringmajanduslik väärtusahel rannikualadele

Projekti pikaajaline siht on luua eeldused, et merendussektoris tekivad toitained suunataks tagasi ringlusse – see tähendab praktilisi ja majanduslikult tasuvaid lahendusi setete kogumiseks ning töötlemiseks. Oodatav tulemus on kahekordne:

  • keskkonnakoormuse vähenemine (vähem toitainete heidet merre),

  • suurem väärtusloome rannikualadel uute toodete ja tarneahelate kaudu.

NIBIO roll: kvaliteet, analüütika ja standardid

NIBIO panus keskendub eelkõige sellele, et soolaveesettest saaks stabiilne ja kvaliteetne tooraine väetisetoodete valmistamiseks. Instituut juhib tööpaketti, kus kvaliteedi parandamiseks rakendatakse kiirkompostimist ja biotehnoloogilisi protsesse. Lisaks on NIBIO-l keskne roll setefraktsioonide keemilises iseloomustamises, tootekvaliteedi dokumenteerimises ning standardiseeritud “proxy”-meetodite väljatöötamises fosfori ja lämmastiku kvaliteedi deklareerimiseks.

Vaade 2026. aastasse

NIBIO teadur Eva Brod rõhutas teates, et algatus on oluline samm nii ressursitõhususe kui ka toitainete ringluse “sulgumise” suunas ning töö algab suure hooga 2026. aasta alguses koos paljude partneritega.

Norra merelõhekasvatuse majanduslik kaal

SKP vaates on lõhekasvatus osa akvakultuurist: akvakultuur andis 2022. aastal ~1,53% Mandri-Norra SKPst (väärtuslisana). Ekspordis on mõju veel suurem: 2024. aastal oli Norra lõheekspordi väärtus 122,9 mld NOK, mis moodustas u 70% kogu Norra mereandide ekspordist.

BLÅNE-projekt püüab muuta merelõhekasvatusest pärineva soolaveesette probleemist võimaluseks – suunates fosfori ja lämmastiku heitmete vähendamise kõrval need toitained tagasi majandusse väetiste ja biostimulantidena.

Avafoto: NordenBladet

Droonid ja tehisintellekt: Skandinaavia põhjapõdrakasvatuse tulevik on kohal

By
Helena-Reet Aari
-
Droonid on kujunenud kaasaegses põhjapõdrakasvatuses asendamatuks abivahendiks

NordenBladet – Droonid on kujunenud kaasaegses põhjapõdrakasvatuses asendamatuks abivahendiks. Nüüd uurivad teadlased, kuidas droonitehnoloogia ja tehisintellekti (AI) sümbioos saaks põhjapõtrade loendamise protsessi automatiseerida ja lihtsustada.

Norra Põllumajandusameti (Landbruksdirektoratet) tellimusel on teadusasutused NIBIO, NORCE ja Biodrone teinud tihedat koostööd põhjapõdrakasvatajatega. Ühine eesmärk on välja selgitada, kuidas muuta tuleviku karjalugemine lihtsamaks, kiiremaks ja täpsemaks – pakkudes väärtust nii ametiasutustele kui ka karjaomanikele.

Droonid on karjakasvatajate igapäevased abilised

Põhjapõdrakasvatus on sektor, mis on tehnoloogilistele uuendustele väga avatud.

“Põhjapõdrakasvatus oli droonitehnoloogia kasutuselevõtul varajane teerajaja,” selgitab NIBIO Tromsø teadur Gabriela Wagner.

Tänapäevased droonid on kompaktsed ja neid on lihtne transportida seljakotis või mootorsaanil. Droonide abil saavad karjakasvatajad kiire ülevaate hajutatud karjadest ja võivad loomi isegi suunata. Samuti on need hädavajalikud tarade ja karjamaade kontrollimiseks ning kadunud loomade või korjuste leidmiseks raskesti ligipääsetaval maastikul.

Wagner toob välja ka olulise keskkonnaaspekti:

“Droonide kasutamine võib vähendada kopterite, mootorsaanide või ATV-de kasutamist, mis on positiivne nii loomade heaolule, kliimale kui ka keskkonnale. Lisaks säästab see märkimisväärselt aega ja raha.”

Tehisintellekti treenimine: väljakutsed ja lahendused

Gabriela Wagner juhib drooniprojekti ARC (Aerial Reindeer Count). Viimase aasta jooksul on projekti raames kogutud mahukalt droonifotosid ja -videoid põhjapõtradest erinevatel maastikel ja aastaaegadel. Seda materjali kasutatakse tehisintellekti mudeli treenimiseks, et see suudaks loomi automaatselt tuvastada ja loendada.

Teadlased on katsetanud erinevaid lennukõrgusi ja kaameranurki, kuid põhjapõdra automaatne tuvastamine on keerukam, kui esmapilgul tundub. Erinevalt valgetest lammastest rohelisel aasal, muutub põhjapõdra välimus aastaringselt:

  • Loomadel on suve- või talvekarv.

  • Sarvede olemasolu varieerub.

  • Mustrid ja värvid on erinevad.

  • Maastiku taust muutub vastavalt aastaajale (roheline, pruun, hall või valge).

“Oleme püüdnud tabada võimalikult palju sellest variatsioonist,” selgitab Wagner.

Täpsus ja inimsilma roll

Praegune tehisintellekti mudel toimib kõige paremini lume ja avatud taimestiku korral, kus tuvastustäpsus on ligikaudu 90 protsenti. Tihedas taimestikus on tuvastamine veel keeruline ning valge põhjapõdra eristamine lumest või suurte kivide eristamine loomadest vajab täiustamist.

Mudeli kvaliteedi tõstmiseks on kõik pildid inimeste poolt hoolikalt märgistatud, et AI saaks õppida õigeid tunnuseid.

“Kontrollina oleme lasknud kogenud inimestel tuvastada põhjapõtru droonipiltidelt. Nende täpsus on olnud üle 99 protsendi, kuid miinuseks on see, et töö on äärmiselt aeganõudev,” märgib Wagner.

Projekti raames on välja töötatud ka kasutusjuhend droonipilootidele. Parimad tulemused saavutatakse, kui droon lendab 40–120 meetri kõrgusel ja kaameranurk on 45–90 kraadi.

Tulevikuvaade: avalik platvorm ja termokaamerad

Projekt liigub nüüd uude faasi, kus eesmärgiks on tehnoloogia edasiarendamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine. Plaanis on luua avalik platvorm, mida testitakse ja arendatakse kuni aastani 2026.

“Plaan on, et karjakasvatajad saavad ise laadida üles pilte või videoid oma karjast ning AI-mudel loendab loomad nende eest kokku. Meetodit saab tulevikus kasutada ka riiklikel loendustel, mis säästab oluliselt aega ja kulusid,” ütleb Wagner.

Lisaks töötatakse välja lahendusi pimedaks ajaks. Wagneri sõnul arendatakse uut AI-mudelit, mis suudab tuvastada ja loendada põhjapõtru termokaameratega varustatud droonide abil. See on kriitilise tähtsusega talvel, kui valgust on vähe, kuid külmunud maapind võimaldab siiski eristada loomade soojusjälge.

Tehnoloogia on tulnud, et jääda

ARC-projekt on tõestanud, et droonide ja tehisintellekti kombinatsioon on toimiv lahendus.

Wagner lõpetab optimistlikult ja usub, et sellest saab kasulik tööriist nii riiklikule haldusele kui ka põhjapõdrakasvatajatele endile ning lisab, et pikemas perspektiivis on tehnoloogiat võimalik laiendada ka teistele valdkondadele, näiteks metspõhjapõtrade seireks Hardangerviddal* ja Svalbardil** või teiste metsloomade uurimiseks Norra looduses.

________________________
* Hardangervidda on mägiplatoo Lõuna-Norra keskosas, hõlmates osi Vestlandi, Telemarki ja Buskerudi maakondadest. See on Euroopa suurim omataoline platoo, kus valitseb aastaringselt külm alpikliima, ja siin asub üks Norra suurimaid liustikke, Hardangerjøkulen.

** Svalbard on Norra saarestik Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel. See on üks maailma põhjapoolsemaid asustatud alasid ning on tuntud oma karmide ja eraldatud jääliustike ning külmunud tundra poolest, mis pakub varjupaika jääkarudele, Svalbardi põhjapõtradele ja polaarrebastele. Virmalised on talvel nähtavad ja suvi toob kaasa „keskööpäikese“ – päikesevalguse 24 tundi ööpäevas.

Avafoto: NordenBladet
Allikas: Nibio.no

Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

By
Helena-Reet Aari
-
Paganliku põhjala mütoloogia armastatuim jumal Baldr hukkus Hödr-i puuvõõrikust valmistatud oda läbi. Teda aitas Thökk (maskeerunud Loki)

NordenBladet – Baldr (ka Balder või Baldur) on aasidest (Æsir) üks armastatumaid ja samas traagilisemaid figuure Põhjamaade paganlikus mütoloogias*. Teda kirjeldatakse sageli kui kõige ilusamat, targemat ja lahkemat jumalat.

Päritolu ja omadused

  • Perekond: Baldr on peajumal Odini (Óðinn) ja jumalanna Friggi poeg. Tema vend on pime jumal Hödr (Hod, Höder, Hodr, Höðr, Hodur).

  • Välimus: Teda kirjeldatakse nii puhta ja säravana, et temast kiirgab valgust. Ühtegi taime ega lille ei peeta nii valgeks kui tema ripsmeid.

  • Iseloom: Ta on õigluse, tarkuse ja rahu kehastus. Tema kohalolek toob rõõmu ja tema otsused on alati õiglased, kuigi traagilisel kombel ei suuda ta neid alati täide viia.

  • Elupaik: Ta elab Asgardis palees nimega Breidablik (“Lai sära”), kus, nagu öeldakse, ei tohi olla midagi ebapuhast ega kurja.

Huvitav fakt: Baldri nimi võib etümoloogiliselt tähendada “isandat” või “julget”, kuid mütoloogias seostatakse teda eelkõige valguse ja päikesega.

Baldri surm: Mütoloogia pöördepunkt

Baldri roll mütoloogias ei seisne niivõrd tema tegudes elu ajal, vaid tema surmas. Tema surm on Ragnaröki (maailma lõpu) otsene eelkuulutaja ja käivitaja. See on üks kuulsamaid lugusid nii “Vanemas Eddas” (poeetiline) kui ka Snorri Sturlusoni “Nooremas Eddas” (proosa).

1. Ennustus ja Friggi vanne

Baldr hakkas nägema painajalikke unenägusid oma surmast. Mures ema Frigg rändas läbi terve maailma ja pani kõiki (tuli, vesi, raud, kivid, puud, haigused, loomad ja maod) vanduma, et need Baldrile liiga ei teeks.

Kuna Baldr muutus haavamatuks, tegid jumalad sellest meelelahutuse: nad loopisid Baldrit kivide ja odadega, mis põrkasid temalt lihtsalt tagasi.

2. Loki kavalus

Trikster-jumal** Loki, kes kadestas Baldri populaarsust, moondas end naiseks ja küsis Friggilt, kas tõesti kõik asjad andsid vande. Frigg tunnistas, et üks väike taim nimega puuvõõrik*** (mistilteinn, mistletoe) jäi vandest välja, kuna see tundus liiga noor ja süütu.

3. Saatuslik viskamine

Loki meisterdas puuvõõrikust noole (või oda). Ta läks Baldri pimeda venna Hödri juurde ja pakkus, et juhib tema kätt, et ka Hödr saaks mängus osaleda ja venda austada. Hödr viskas puuvõõriku, see läbistas Baldri ja tappis ta silmapilkselt. Asgard mattus leina.

4. Hermodi retk allilma

Odin saatis oma teise poja Hermodi (Hermóðr) allilma Helheimi, et paluda surmajumalannalt Helilt Baldri vabastamist. Hel nõustus tingimusel:

“Kui kõik asjad maailmas, elavad ja elutud, nutavad Baldri pärast, siis saab ta tagasi tulla.”

Kõik nutsid – inimesed, jumalad, kivid ja puud. Kuid üks hiiglasekasvu naine nimega Thökk (Þökk), kes oli arvatavasti maskeerunud Loki, keeldus nutmast, öeldes: “Hoidku Hel, mis tal on.” Seega jäi Baldr surnute riiki.

Baldri roll pärast maailma lõppu

Baldri lugu ei lõppe surmaga. Tema surm sümboliseerib vana maailma korra lagunemist ja paratamatut liikumist kaose poole. Kuid tema tagasitulek sümboliseerib lootust.

Pärast Ragnaröki lahingut, kui vana maailm on hävinud ja enamik põhjala muinasmütoloogia jumalaid (sh Odin ja Thor) hukkunud, tõuseb merest uus, roheline ja viljakas maa.

  • Tagasitulek: Baldr ja tema vend Hödr (kes samuti suri) naasevad allilmast leppinuna.

  • Uus valitsemine: Nad asuvad elama vanade jumalate asemele ja valitsevad uut, rahumeelset maailma koos teiste ellujäänud noorte jumalatega.

Kokkuvõte ja sümboolika

Baldr on muinaspõhja mütoloogias äärmiselt oluline sümbol mitmel tasandil:

  1. Headuse haprus: Tema lugu näitab, et isegi kõige puhtam headus ja valgus on haavatav kavaluse ja kurjuse ees.

  2. Paratamatus: Isegi jumalad ei saa saatust petta. Püüdlus kaitsta Baldrit kõigi vahenditega viis ikkagi täpselt ettekuulutatud tulemuseni.

  3. Tsüklilisus: Baldr on klassikaline “sureva ja ülestõusva jumala” arhetüüp (sarnaneb veidi Egiptuse Osirisele). Tema surm toob talve ja pimeduse (Ragnarök), tema naasmine toob uue kevade ja elu.

Baldr on muinaspõhja mütoloogias midagi enamat kui lihtsalt hukkunud jumal – ta on sureva ja ülestõusva valguse arhetüüp. Tema lugu on meeldetuletus, et kuigi pimedus (Ragnarök) võib ajutiselt võita, on see võit alati üürike.

See kosmiline optimism on sügavalt juurdunud algallikates. “Vanem Edda”, täpsemalt poeem “Völuspá“ (Nägemuslaul), kinnitab ideed, et elu ja valgus leiavad alati tee tagasi. Ennustuse kohaselt ei suuda kaos valgust lõplikult hävitada – isegi hetkel, mil hiidhunt Fenrir neelab alla päikese (jumalanna Sóli), on järjepidevus juba tagatud:

“Eina dóttur ber Alfröðull, áðr hana Fenrir fari…” (Ühe tütre kannab Alfröðull [Päike], enne kui Fenrir ta võtab…)

Müüt räägib, et see tütar on sama särav kui tema ema ja jätkab pärast maailmalõppu taevas teekonda. See ongi hetk, kus mütoloogia otsad kokku jooksevad: nii nagu uus päike tõuseb taevasse, naaseb Baldr allilmast, et valitseda uut ja rohelist maailma. Seega pole Baldri lugu tragöödia, vaid lubadus uuest algusest.

_____________________

* Paganlik mütoloogia hõlmab vanu uskumuste ja pärimuste süsteeme, mis on seotud erinevate rahvaste loodusrahvaste ja esivanemate jumalate, vaimude ning maailmavaadetega, nagu islandlaste poolt kirja pandud ning laialt Põhjamaade müütilist tausta kajastavad Edda lood, Kreeka müüdid, keldi lood või nagu Eesti maausk ja taarausk, pakkudes selgitusi maailma loomise, inimeste ja looduse kohta.
** Trikster-jumal on mütoloogiline suli ja piiride ületaja, kes kasutab kavalust ning pettust, et rikkuda kehtestatud reegleid ja tekitada segadust. Ta on ettearvamatu jõud, kelle teod – olgu need pahatahtlikud või lihtsalt vallatud – lükkavad sündmusi edasi ja toovad maailma vajalikke, kuigi sageli valulisi muutusi.
*** Mistilteinn ehk Puuvõõrik (vanas norra keeles “Mistletoe”) on muinaspõhja mütoloogias ja põhjala saagades tuntud legendaarne võlurelv. Kõige kuulsam on see Hrómundr Gripssoni saagas (Hrómundar saga Gripssonar, The Saga of Hromund Gripsson), kus Mistilteinn pole mitte taim, vaid nõiutud mõõk, mis ei lähe mitte kunagi nüriks. Kangelane Hrómundr sai selle mõõga endale, võites seda algselt kandnud ebasurnud kuningat Þráinni. Mõõga nimi on otsene viide kuulsale müüdile jumal Baldri surmast (keda tabas puuvõõrikust nool), sümboliseerides seeläbi maagia võimsat ja kohati ohtlikku olemust.

Avafoto: Thökk-iks maskeerunud Loki aitab pimedal Hödr-il puuvõõrikust odaga Baldr-it tappa (NordenBladet)

 

Puuvõõrik – Põhjala mütoloogias ja rahvakultuuris suurt rolli mänginud maagiline taim ja jõulusümbol on saanud Norra aiapidajate peavaluallikaks

By
Helena-Reet Aari
-
Puuvõõrik - Põhjala mütoloogias ja rahvakultuuris suurt rolli mänginud maagiline taim ja jõulusümbol on saanud Norra aiapidajate peavaluallikaks

NordenBladet – Enamik meist tunneb puuvõõrikut romantiliste jõulufilmide ja pühadekaartide kaudu, teades kommet selle all suudelda. See igihaljas taim on sajandeid sümboliseerinud armastust ja rahu, kuid Norra näitel on näha, kuidas botaaniline reaalsus võib iidse traditsiooniga vastuollu sattuda. Kui varem oli tegemist haruldase ja kaitsealuse liigiga, siis kliimamuutuste tuules on sellest saanud paljudele aiaomanikele tõeline peavalu.

Salapärane poolparasiit meie puudel

Botaaniliselt on harilik puuvõõrik (Viscum) äärmiselt huvitav taim. Tegemist on Norra ainsa poolparasiidiga. See tähendab, et kuigi taim suudab ise fotosünteesida ja energiat toota, sõltub ta vee ja toitainete osas täielikult oma “peremehest” – puust, millel ta kasvab.

Puuvõõrik on igihaljas, nahkjate lehtede ja kleepuvate valgete marjadega põõsas, mis kuulub sandlipuuliste sugukonda. Eelkõige eelistab ta kasvada järgmistel puuliikidel:

  • Pärn

  • Vaher

  • Pihlakas

  • Papli-liigid

  • Õunapuu ja pirnipuu

Kuigi marjad on inimestele mürgised, on need talvisel ajal lindudele väärtuslikuks toidulauaks. Just linnud ongi peamised levitajad, kandes seemneid edasi uutele puudele. Taim hakkab õitsema umbes viie kuni kuue aasta vanusena ning võib elada 10–20 aastat, mõnikord isegi kauem.

Müüdid, maagia ja suudlused

Puuvõõrikul on kultuuriloos, muinaspõhja mütoloogias ja folklooris kanda suur roll. Vanades uskumustes peeti seda pühaks ja maagiliseks taimeks, kuna see kasvas “taeva ja maa vahel”, kõrgel puuvõrades.

  • Rahvameditsiin ja sümbolism: Keldid ja druiidid kasutasid taime rituaalides ning Euroopa rahvameditsiinis on sellel pikk ajalugu. Vanasti riputati puuvõõrik ukse kohale kui rahu, leppimise ja kaitse sümbol. Jõulude ajal puuvõõriku all suudlemini toovat pärimuste järgi ka raha, viljakust ja õnne.

  • Norra mütoloogia: Põhjamaades on taimel (norra keeles misteltein) saatuslik roll jumal Baldri* surmas. Müüdi kohaselt olid kõik puud andnud lubaduse Balderit mitte vigastada, kuid väike puuvõõrik unustati. Seda kasutas ära kaval Loke, kes lasi pimedal Hödril Balderit puuvõõrikust tehtud noolega tabada.

  • Moodne romantika: Tänapäeval on levinuim traditsioon, mis pärineb Briti ja Euroopa uskumustest, et puuvõõriku all seisev naine ei tohi suudlusest keelduda. See komme on tugevalt kanda kinnitanud popkultuuris ja romantilistes filmides.

Kliimamuutused soosivad levikut

Veel 1950. aastatel oli puuvõõrik Norras haruldane taim, mida leidus vaid vähestes paikades. Seetõttu võeti liik 1956. aastal riikliku kaitse alla. Koos taimega on kaitse all ka puu, millel see kasvab.

Tänaseks on olukord drastiliselt muutunud. Kliima soojenemine, lühemad talved ja pikemad kasvuperioodid on loonud puuvõõrikule ideaalsed tingimused. Taim on levinud jõudsalt Oslo ümbrusest lõunarannikule ja isegi Lääne-Norrasse. See, mida varem peeti haruldaseks kurioosumiks, on muutunud tavaliseks vaatepildiks, eriti talviti, kui lehtedeta puudel on näha suuri rohelisi kerasid.

Juriidiline paradoks ja aiaomanike mure

Puuvõõriku praegune staatus on tekitanud vastuolulise olukorra. Teadlaste hinnangul on liik elujõuline ja kiiresti leviv, mistõttu ei ole see enam ohustatud. Samas kehtib vana kaitsestaatus endiselt, mis teeb olukorra keeruliseks just kodu- ja aiaomanikele.

Probleem seisneb selles, et puuvõõrik nõrgestab vastuvõtjat:

  1. Taim võtab puult ära vett ja toitaineid.

  2. Viljapuude saagikus ja kasv vähenevad.

  3. Aja jooksul võib parasiit peremeespuu täielikult kurnata või isegi tappa.

Kuna Norras seadus** kaitseb nii puuvõõrikut kui ka selle kandjat, on aiaomanikel keelatud nakatunud puid maha võtta või isegi oksi lõigata, et taime levikut piirata. See on viinud olukorrani, kus paljud aiad on tugevalt “okupeeritud”. Teadlased on avaldanud arvamust, et muutunud oludes tuleks kaitsestaatus ümber vaadata, kuna soojenev kliima soosib invasiivsemate liikide levikut, mis võib hakata ohustama kohalikku looduslikku tasakaalu.

_________________________

* Baldr (ka Balder, Baldur) oli Põhjala mütoloogias üks kõige armastatumaid jumalaid. Ta oli valguse, puhtuse, ilu ja rõõmu jumal, keda kirjeldati nii säravana, et temast kiirgas valgust. Teda armastasid kõik – nii jumalad kui ka inimesed –, mistõttu oli tema surm mütoloogias suurim võimalik tragöödia, mis kuulutas ette maailmalõppu (Ragnarök).

Hoolimata kurvast rollist Balderi tapmises, ei hakatud puuvõõrikut rahvakultuuris vihkama. Vastupidi, taime peeti endiselt pühaks ja maagiliseks, kuna see püsis rohelisena ka sügavaimal talvel. Usuti, et taime sees on peidus puu elujõud.

Legend muutus ajapikku hoopis lepituse sümboliks. Levinud versiooni kohaselt muutusid Balderi ema Friggi pisarad puuvõõriku valgeteks marjadeks. Ema otsustas taimele andestada ja määras, et edaspidi ei tohi see enam kunagi kurja teha, vaid peab sümboliseerima rahu ja armastust. Just seetõttu ongi tekkinud traditsioon selle all suudelda – märgina, et vaen on unustatud ja valitseb sõprus.

** Norra õigusaktile, mis reguleerib puuvõõriku (misteltein) kaitset: Määrus puuvõõriku kaitse kohta (Forskrift om fredning av misteltein):   https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1976-10-29-3763

Määrus võeti vastu 29. oktoobril 1976 ja see kinnitab puuvõõriku (Viscum album) riikliku kaitse. Määruse kohaselt on keelatud taime korjata, vigastada või hävitada. Kuna puuvõõrik on poolparasiit, mis on peremeespuuga füüsiliselt ühendatud, laieneb kaitse kaudselt ka puule – nakatunud puud ei tohi maha võtta ega oksi lõigata viisil, mis kahjustaks kaitsealust taime.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:

Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

 

 

123...48Page 1 of 48