NordenBladet — Esmaspäeval, 20. augustil tähistatakse Toompea lossis Eesti taasiseseisvumispäeva. Sel puhul on kõigil soovijatel võimalus tõusta Pika Hermanni torni Eesti iseseisvust sümboliseeriva lipu juurde.
Pika Hermanni torn on külalistele avatud kella 13–18ni. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg. Sissepääs on Toompea lossi vasakpoolsest vestibüülist.
Taasiseseisvumispäeval peab Toompea lossi Valges saalis oma traditsioonilise piduliku koosoleku ka 20. Augusti Klubi. Tervitussõnad ütleb Riigikogu esimees Eiki Nestor. Päevakohase ettekandega esineb 20. Augusti Klubi liige, Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton.
Taasiseseisvumispäeva tähistamine Toompeal:
Kell 11.15 – lillede asetamise tseremoonia 20. augusti mälestuskivi jalamile Toompea nõlval. Tseremooniast võtavad osa Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimees Enn Eesmaa.
Kell 12 – 20. Augusti Klubi pidulik aastakoosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervituskõnega esineb Riigikogu esimees Eiki Nestor. Päevakohase ettekande teeb klubi liige, Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton. Üritusest võtab osa Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.
Kell 13–18 on soovijaile avatud Pika Hermanni torn. Sissepääs Toompea lossi vasakpoolsest vestibüülist.
1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt.
27 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.
NordenBladet — Maaelukomisjoni tänasel väljasõiduistungil Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis käsitletakse taas pikaajalise põua mõju põllumajandusele ja võimalikke meetmeid olukorra leevendamiseks. See on jätk 30. juulil toimunud maaelukomisjoni erakorralisele istungile.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul koguneb komisjon uuesti, et saada ülevaade Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omakapitali suurendamiseks eraldatud raha kasutamisest ja sellest, kas PRIA on valmis toetusi põllumeestele varem välja maksma.
„Langetatud otsus eraldada riigieelarvest 20 miljonit eurot, et põllumeestel oleks tagatis pankade võimalike laenunõuete korral, on olnud vajalik samm. Samas tuleb arutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) toetuste varasemat väljamaksmist põllumeestele. PRIA toetusi makstakse tavaliselt detsembris, aga sel aastal oleks põllumeestel neid juba septembris vaja,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et peame pakkuma põllumehele finantsvõimekust, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid.
Koka hinnangul oleks üks võimalusi toetada põllumehi seoses põukahjustustega Maaelu Arengukava (MAK) tootmise potentsiaali taastamise meetme rakendamise kaudu. Ta märkis, et Euroopa Komisjoni teatel on maaelu arengukava raames tootjaid võimalik toetada, kui liikmesriik tunnistab põuaolukorda kui “loodusõnnetust”. Taolise otsuse korral võib kuni 100 protsendi ulatuses toetada põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist. „Kaalumist on väärt küsimus, kas me ikka ei peaks teatud piirkondades välja kuulutama põuaolukorda kui “loodusõnnetust”“, ütles Kokk.
Koka sõnul tuleb lahendada kiiremas korras veel rida pakilisi probleeme, et päästa käesoleva aasta saaki. Ta selgitas, et koostöös Keskkonnaametiga tuleks üle vaadata veekasutuspiirangud ja veeseadusest tulenevad nõuded ning võimalusel neid erandkorras leevendada, eriti mis puudutab veekaitsevööndis majandustegevuse lubamist, et seal oleks võimalik põuasel suvel sööta varuda.
Maaelukomisjoni istungile järgneb ringkäik Jõgeva- ja Tartumaal, mille käigus tutvutakse kohaliku maaettevõtlusega ja kohtutakse põllumeestega.
Komisjoni istungile on kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maaelu Edendamise SA, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ning Jõgeva- ja Tartumaa põllumeeste esindajad.
NordenBladet — Arvamusfestivalil saab hoo sisse teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“, mis kestab 2019. märtsis toimuvate Riigikogu valimisteni. Algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimiste aastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte poliitilistes debattides ja seeläbi muuta valimiskampaania targemaks.
Algatuse abil soovivad algatuse partnerid levitada teadmist, et teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on ja, et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel. „Paraku näeme täna, et paljudel juhtudel see nii ei ole. Ega see ju ka lihtne ole, sest lisaks faktidele peavad poliitikud arvesse võtma ka väärtusi, majandust, arvamusi ja hoiakuid ning ka uurimistulemusi saab vaadata erineva nurga all. Seetõttu soovime kaasa aidata, et poliitiliste ettepanekute debattidel oleks teaduspõhistel faktidel kindel koht ning valijad küsiksid poliitikutelt sagedamini „Kust sa tead?“ selgitas Karin Jaanson, Eesti Teadusagentuuri tegevjuht.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on kaubanduskoda pidanud alati oluliseks argumenteeritud dialoogi ja julgustanud ettevõtjaid seda ka poliitikutelt nõudma. „Me võiksime poliitilises dialoogis kasutada oluliselt rohkem ära meie teaduskompetentsi ning vähemalt püüda poliitilistele otsustele leida tuge ka teadlastelt,“ ütles Palts ning täiendas, et tänanegi aktsiisipoliitika kapsaaias üksteisele kivi viskamine oleks olemata, kui enne otsuste tegemist oleks küsitud sotsiaalteadlaste arvamust.
Eesti Rahvusringhäälingu teadustoimetaja ja ajakirjandusõppejõud Marju Himma leiab, et see algatus võiks kõnetada ajakirjanikke, kel on kohustus küsida väidete ja arvamuste taga olevaid argumente. „Liiga sageli võimenduvad ajakirjanduses poliitikute ja „ekspertide” arvamused, mis lähemal uurimisel osutuvad lihtsalt sõnakõlksudeks, millel puudub faktiline taust. Selleks, et taolist tühja informatsiooni hulka vähendada, peaksid nii ajakirjanikud kui ka kõik Eesti elanikud palju rohkem küsima, kust sa tead, et midagi sellist väita.” Algatuse eesmärki toetab ka Arvamusfestivali ERRi laval toimuv arutelu „Võltsuudised päästavad ajakirjanduse”, kus räägitakse lähemalt ajakirjanduse kohustusest infot kontrollida ja filtreerida.
Idee algatuseks pärineb Rootsist, kus käesoleva aasta septembris toimuvad parlamendi valimised ja aasta algusest on esmakordselt käivitatud kampaania „Hur vet du det? (Kust sa seda tead?)“. Lisaks julgustab ja innustab Suurbritannias juba 2011. aaastal algatatud kampaania „Ask for evidence“.
Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemalt poliitikutelt küsima, millisele tõendusmaterjalile nad toetuvad oma otsuste tegemisel ja valmislubaduste andmisel. Arvamusfestivalil on võimalus poliitikutelt küsida „Kust sa tead?“ 11. augustil kell 14.00 – 15.30 toimuval arutelul Teaduspoliitika 2019: Väitlus enne tormi, mida juhib Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juht Priit Ennet, aga ka kõigil teistel aruteludel.
Algatuse tänased partnerid on Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Teadusagentuur, Tartu Ülikool, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Ajalehte Liit ja Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Rahvusringhääling.
Sellega on oodatud liituma kõik apoliitilised organisatsioonid. Huvilistel palume ühendust võtta Eesti Teadusagentuuri tegevjuhi Karin Jaansoniga e-postil Karin.Jaanson@etag.ee
NordenBladet — Internetis avaldatud pilte ei tohi ilma luba küsimata uuesti avaldada vaatamata sellele, et mõni pilt on juba internetis avaldatud, otsustas Euroopa Kohus. Kui luba pole küsitud, tuleks kohtu selgituse kohaselt veebis avaldatud pilte kasutada hüperlingi abil.
Kohtuasi sai alguse sellest, et fotograaf Dirk Renckhoff andis oma pildi avaldamiseks loe ühele reisileheküljele. Hiljem laadis selle pildi alla üks Saksa õpilane ja kasutas seda oma koolitöös, mis kooli veebilehele üles riputati, vahendab Helsingin Sanomat.
Renckhoff kaebas selle peale kooli kohtusse, kus ta nõudis oma pildi kasutamise lõpetamist ja 400 eurot kahjutasu autoriõiguste rikkumise eest.
Saksa liitvabariigi kohus palus asja kohta seisukohta Euroopa Kohtult lähtuvalt Euroopa Liidu autorikaitse direktiivist olukorras, kus autor keeldub pildi avaldamisest, kui ta on andnud õiguse sama pildi ilma piiranguteta veebis avaldamiseks.
Euroopa Kohus asus seisukohale, et mis tahes teose avaldamine rikub autori õigusi, kui autori käest pole enne avaldamist nõusolekut saadud.
See, kui autor on andnud ühele saidile õiguse teose avaldamiseks ei tähenda, et seda võib kasutada mõnel teisel saidil.
Teost saab uuesti avaldada mõnel teisel saidil hüperlingi abil.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Täna kell 10 koguneb õiguskomisjon, et arutada ametkondade esindajatega idapiiri väljaehitamise maksumust, ajagraafikut ja projektiplaani.
„Piiri vajalikkuses pole kahtlust, aga ehitusele plaanitud üheksa aastat on liialt pikk aeg, mis tekitab juba küsimusi haldussuutlikkusest,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. „Tahame teada, milliseid järeldusi teeb siseministeerium piiriprojekti auditi lõpparuandest ja kes vastutab projekti maksumuse ümber tekkinud segaduse eest,“ lisas ta. Karilaiu sõnul peaks vähemalt poole idapiiri ehitusele kuluvast summast katma Euroopa Liit, sest tegu on ühenduse välispiiriga.
„Piiri on selgelt vaja, kuid töödega alustati nelja aasta eest ennatlikult. Lammutati piirivalvurite senised rajad ja muudeti piir neile läbimatuks. Alles siis hakati planeeringuid koostama,“ ütles õiguskomisjoni aseesimees Uno Kaskpeit. „Mis puudutab praegust projekti, siis tuleb veenduda selle mõistlikkuses. Näiteks kas soistele pindadele on samuti vaja aiad ehitada või piisab seal elektroonilistest anduritest,“ ütles Kaskpeit.
Siseministeeriumi andmetel kulub Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri taristu ja tehnilise seire süsteemi väljaehitamiseks 11 aasta jooksul ligikaudu 250 miljonit eurot. Sellele lisandub 70 miljonit eurot hooldus- ja ülalpidamiskuludeks aastani 2026.
Õiguskomisjoni istungile on kutsutud riigikontrolör Janar Holm, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ja idapiiri väljaehitamise projekti juht Toomas Malleus, siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt, piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja Viljar Kärk, siseauditi osakonna osakonnajuhataja Tarmo Olgo, kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu ja keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
