NordenBladet — Paljude jaoks on troopilised ööd väga harjumatud, mistõttu on raske uinuda. Toome välja mõned nõuanded. Esiteks ei tohiks enne magamaminekut teha sporti või käia saunas. Kõige parem on käia lihtsalt duši all ja lasta end üle leige veega.
Lõuna-Soomes on mitmel ööl olnud temperatuur üle 20 kraadi. Alates reedest algavad sajud ja õhk muutub niiskemaks. Soe ja niiske on magamise jaoks kõige hullem kombinatsioon.
Õhu kastepunkt võib nädala lõpus tõusta 20 kraadini. Kastepunkt on temperatuur, millest alates algab õhus veeauru tihenemine. Mida lähedasem on kastepunkt õhutemperatuurile, seda niiskem on õhk. Kui kastepunkt ja õhutemperatuur on samad, siis on õhuniiskus sada protsenti.
Kui kastepunkt tõuseb 20 kraadini, võib see inimese jaoks olla raskesti talutav. Eriti hull on see põhjamaalaste jaoks, kes pole soojaga harjunud.
Eriti tuleks tähelepanu pöörata hooldeasutustes, kus vanurid ja kroonilised haiged kannatavad kõige rohkem.
Öiseks kuumuseks tuleb valmistuda juba päeval. Nõnda on kasulik juua ja seda siis, kui janutunnet pole veel tekkinud.
Korraliku une jaoks on vaja temperatuuri 17-21 kraadi. Kui tuba on liiga soe, siis on unega probleemid. Ruumide sisetemperatuur tuleks enne magamaminekut alla saada. Vastasel korral hakkab organism sooja eraldama naha kaudu. Kui veri voolab naha alla, siis on raske uinuda.
Vananedes muutub soojataluvus öösel väiksemaks, kuna organismi soojaeraldusmehhanism nõrgeneb. Kui päevasel ajal pole inimene piisavalt joonud, siis on soojus kogunenud organismi ja öösel ei pruugi organism enam suuta seda eraldada.
Organism tuleb enne magamaminekut maha rahustada. Seetõttu ei tohiks enne magamaminekut tegeleda spordiga ega käia saunas. Kui saunast minna jaheda duši alla või ujuma, siis stimuleerib see soojavahetussüsteemi. Saunast ei tohiks aga otse voodisse minna.
Öösel tasub magamiseks valida toas kõige jahedam koht. Kui korteris pole võimalik tekitada tuuletõmbust, siis tuleks kasutada ventilaatorit. Ventilaator aitab kehalt soojust eraldada. Otse näkku pole kasulik õhku suunata.
Osal inimestel võib tuul tekitada peavalu, mistõttu võib panna salli kaela.
Jaheduse saavutamiseks võib panna linad päevaks sügavkülma. Voodisse võib võtta märja rätiku.
Matkapoodides müüakse jahutavaid rätikuid, mis säilitavad jahedust mitmeid tunde.
NordenBladet —Kihnu naine Marju Vesik teeb kõik kodused tööd, sest mees on Soomes tööl. 32-aastane Vesik töötab kosmeetikuna ja võtab kliente vastu kodus, lastetoa voodi peal. Tööst puudust pole, sest ta on saare ainus kosmeetik. Pea kõik saare naised on tema juures vastuvõtul käinud. Ühtlasi on ta kursis kõigi kõlakatega.
Väiksel Kihnu saarel on vaid 700 püsielanikku. Pärnust tunniajase praamisõidu kaugusel asuva saare pindala on kõigest 16 ruutkilomeetrit, ühest saare otsast teise sõidab vähem kui veerand tunniga, vahendab Yle.
Kihnus on neli väikest külapoodi, kool, kirik, raamatukogu, muuseum ja vallamaja. Baar, kohvik ja grill on lahti vaid suvekuudel.
Pangaautomaati saarel pole. Samuti pole teedel nimesid. On vaid talude nimed.
Vesikul on kaks last, 7-aastane Derek ja 4-aastane Dendra. Nende kodu on mehe lapsepõlvekodu Võsu talu. Seetõttu tuntakse Vesikut rohkem Võsu Marjuna.
Saarel ei kutsuta kedagi perenime, vaid talu nime järgi. Kihnlane pole talu nimeta mitte keegi.
Kuigi talu on mehe kodu, näeb meest ennast kohapeal harva. Vesiku mees Marek Nazarov käib Soomes metsatööl kolmel nädalal kuus. Pärast kolme töönädalat veedab ta ühe nädala kodus Kihnu saarel.
Sarnane olukord on paljudel Kihnu peredel. Saarel tööd pole, seetõttu käivad mehed tööl mandril või Soomes.
Soomes töötamisel on mitu põhjust. Esiteks on Soomes nõutud rohkem meeste tööd nagu ehitus ja metsamajandus. Eestis on meeste palk 20 protsenti kõrgem kui naistel. Lisaks on veel alles traditsioonilised sugupoolte rollid: mehed käivad tööl ja teenivad raha, naised tegelevad kodu ja lastega.
Kui mees on ära, teeb Vesik kõik kodused tööd ja käib veel kahe koha peal tööl. Lisaks kosmeetikuametile töötab ta Kihnu kultuurikeskuses projektijuhina. Töö hulka kuulub ürituste korraldamine ja kultuurikeskuse veebikülje haldamine.
Vesik teeb mõlemat tööd kodust, aga korra nädalas käib tööasjus Pärnus. Kahe lapse ja mitme tööga on raske, aga Vesik just seda tahabki – kui on palju tegemist, siis ei teki igatsust.
See nädal, kui mees on kodus on lihtsam. Siis meenub Vesikule, milline oleks elu, kui mees oleks kogu aeg kodus. Mees aitab lõhkuda puid, kütta ahju, lööb kaasa aiatöödel ja parandab mõne tööriista. Muul ajal teeb Vesik kõik need tööd ise.
Vesik tunnistab, et kui 12 aastat tagasi Marekiga tutvus, siis ei kujutanud ette, et tulevik möödub Facebooki kaudu tšättides. Aga ta ei kurda. Ta on harjunud hakkama saama.
Kihnu peamine elatusallikas oli pika aega hülgepüük. Kui mehed olid merel, tegid naised ära kõik kodused tööd. Tänu sellele on kihnu naistel Eestis hakkaja naise maine. Saare identiteedi hulka kuulub see, et asjad tehakse ära ja ei kurdeta.
Naised juhivad kõiki saare asutusi nagu muuseumid, kauplused ja majapidamised. Suurem osa vallavalitsuse töötajatest on samuti naised. See on sarnane Soomele, kus naised on pidanud samuti ise hakkama saama, kui mehed olid merel või sõjas.
Kihnu saare tuntuim naine on 1928. aastal sündinud rahvalaulik ja helilooja Virve Köster ehk Kihnu Virve. Ta laulab merest ja armastusest. Ta on üks Eesti edukamaid artiste ja tema järgi on nimetatud Kihnu ja Pärnu vahet sõitev praam.
Talviti Kihnu praam ei käi, siis sõidetakse mööda jääteed. Kui jää on nõrk, siis saab saarele lennukiga. Kui on torm, siis lennuk ei käi ja saarele ei saa kuidagi. Kümmekond aastat tagasi muretseti kummipõhjaga alus, millega pääseb vajadusel saarele ka kehva ilmaga.
Vesik tunnistab, et Kihnust oleks paremaid kohti elamiseks, aga ta on jäänud kodusaarele truuks. Tema ja Marek on mõlemad saarelt pärit ja ei taha minna kuhugi mujale. Naine loodab, et ka Derek ja Dendra jäävad saarele elama. Vesik õppis ise ka vahepeal Pärnus turundust ja tuli siis saarele tagasi.
Marek hakkas käima Soomes tööl 7 aastat tagasi, kui sai tööd Kasnäsi saare kalatehases. Derek oli just sündinud ja lapsepuhkusel Vesik läks mehega kaasa. Soome saarele ta pikaks pidama ei jäänud, sest kodu oli Kihnus. Ta käis kahe koha vahet, oli kuu aega Soomes ja kuu aega kodus. Kasnäsi saar meeldis, sest meenutas Kihnut. Ümberringi oli meri, paljud loodust ja kalastusvõimalusi.
Reisimine jäi aga katki, kui sündis teine laps. Ta käis kahe koha vahet 5 aastat, aga 2 aastat tagasi lõpetas ära. Naine jäi Kihnu ja mees on ainus, kes käib edasi-tagasi. See variant sobib perele paremini ja mees jätkab Soomes tööd, sest seal on kaks korda kõrgem palk. Vesiku ja Nazarovi pere aga vajab hädasti raha maja remondiks. Tahetakse korraga remontida terve korrus, et lapsed saaksid oma toad ja naine oma töötoa. Eesti palgaga sellist asja teha poleks võimalik. Derek läheb sügisel kooli ja vajab oma tuba.
Eestis on paljud pered sellises olukorras. Soome mineku buum on eriti nähtav Lõuna-Eesti väikestes kohtades, kus kohapeal on alla 60-aastast ehitusmeest raske leida. On ütlus, et Lõuna-Eesti suurim tööandja on Soome. Statistikaameti andmetel elab Soomes püsivalt 50 000 eestlast. Neid aga, kes kahe koha vahel käivad on raske kokku arvutada, sest kahe maa vahel kehtib vaba liikumine. Arvatavalt on neid 10 000 kuni 20 000.
Soome tullakse tegema tavalisemaid töid, aga räägitakse sellest, et Eestis on arstide põud, kuna paljud arstid töötavad Soomes.
Kuivõrd mehed töötavad Soomes, siis aitavad kihnu naised teineteise lapsi hoida. Abiks on ka vanemad. Vesik räägib, et ei saaks töötada kahe koha peal ning käia Pärnus, kui vanemad ei aitaks. Väikses saarekogukonnas on ka omad puudused: kõik teavad teiste asju ja väljastpoolt tulijatel on raske. Uutesse tulijatesse suhtutakse algul umbusauga, enne kui nad vastu võetakse. Rohkem on saarel siiski positiivset kui negatiivset – hea on see, et terve saar on üks tugivõrgustik.
Soome on küll Kihnust kaugel, aga kui mees töötaks Eestis mandril, siis näeks ta naist tõenäoliselt veel harvem. Mees tuleks reede õhtul väsinuna koju ja pühapäeval sõidaks uuesti minema. Praegu on mees kodus korraga terve nädala ning isal jätkub ka laste jaoks aega. Vesik loodab siiski, et koos olemiseks oleks aega rohkem ja pulmadki vaja ära pidada.
Nad pole Marekiga abiellunud osalt ajapuuduse pärast, osalt seepärast, et Kihnu pulm kestab kolm päeva ja külalisi on mitusada. Sellise peo korraldamine on väga kallis.
Paljud kihnlased on viimastel aastatel hakanud pidama väiksemaid pulmi. Vesik arvab, et nemadki võiks hakkama saada väiksema pulmaga.
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlased mõõtsid koolis õpilaste liikumisaktiivsust ja näitasid oma äsja ilmunud artiklis, et tippteaduses saab kallimate analoogidega võrdväärselt kasutatada ka lihtsaid sammulugejaid.
Uuringus kandsid 144 Eesti õpilast koolis nädal aega samal ajal tavakasutajale mõeldud umbes 70 eurot maksvat sammulugejat ja teadusuuringutes kasutatavat professionaalset liikumisandurit. Kaks seadet, mis mõõtsid sammude arvu ja liikumisaktiivsuse intensiivsust, andsid väga sarnaseid tulemusi. Seega saab sammulugejat kasutada iga päev oma liikumisaktiivsuse mugavaks hindamiseks.
„Kuigi meie igapäevast liikumist mõõtvad nutikellad ja sammulugejad on aina laiemalt kasutuses, on nende potentsiaal teadusmaailmas veel üsna avastamisjärgus,“ ütles TÜ liikumislabori teadur ja artikli üks autoritest Kerli Mooses. Ta rääkis, et teadusuuringute tegemiseks oli esmalt tarvis tõestada, kas lihtsad seadmed selleks üldse sobivad. „Näitasime uuringuga, et tulemused on võrreldavad ja seda ka lühikeste ajavahemike mõõtmiseks, nagu näiteks liikumisaktiivsus vahetundides.“
Piisav liikumine on laste tervislikuks arenguks väga vajalik. Teadusuuringute kohaselt ei toeta aktiivne liikumine mitte ainult kehalist arengut, vaid avaldab soodsat mõju ka lastevahelistele suhetele, tähelepanule ja õpitulemustele. Sammulugejate kasutamine aitab nii lastel kui ka nende vanematel saada aimu sellest, kui palju päevas tegelikult liigutakse. „Sageli on tulemused lapsevanemate jaoks üllatavad, kuna vaid ligikaudu veerand õpilastest liigub nii palju, kui soovitatakse,“ lisas Mooses.
Ajakirjas BMC Public Health ilmunud artikli autorid on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi ja arvutiteaduse instituudi teadlased. Uuringus osalesid seitsme kooli kolmandad klassid. Uuringu üks keerulisemaid osi oli sammulugejatest vajalike detailsete mõõteandmete kiire ja mugav kättesaamine ning nende andmete analüüs ja visualiseerimine. Selleks loodi spetsiaalne liides ja keskkond koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi, OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse ja tarkvaraettevõttega Quretec.
Kooliõpilaste füüsilise aktiivsuse analüüsi teemal valmib eraldi artikkel.
NordenBladet — Eesti geeniteadlased ja bioinformaatikud on välja töötanud uue meditsiinigeneetika meetodi, mis võimaldab alates tänavu sügisest teha Eestis kohapeal lootele ohutut kromosoomianalüüsi ehk mitteinvasiivset sünnieelset geneetilist testimist. Nüüd tuleb teadlastel leida moodus, kuidas seda teadusmahukat ja suure lisandväärtusega täppismeditsiini teenust rakendada ja edasi arendada.
Sünnitajate vanus kasvab järjest nii Eestis kui ka mujal Euroopas, kuid sellega kaasneb loote kromosoomhaiguste suurem risk. Mitteinvasiivse sünnieelse geneetilise testimise (ingl non-invasive prenatal testing, NIPT) abil on neid haigusi põhjustav geneetiline muutus võimalik tuvastada ligikaudu sajaprotsendilise täpsusega juba raseduse varases staadiumis.
NIPT-i saavad Eesti lapseootel naised teha juba praegu, kuid seni on proove analüüsitud välismaal. Seega läheb välismaale ka testimiseks kuluv raha, mis on suurusjärgus 400–800 eurot ühe testi kohta. See tuleb kinni maksta patsiendil endal.
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse AS-i (TerviseTAK) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased on loonud NIPT-i andmeanalüüsi uudse platvormi NIPTmer. Sellega saab lapseootel naise vereproovi analüüsides leida, kas lootel esineb rasket kromosoomhaigust tekitav 13., 18. või 21. kromosoomi lisakoopia. Näiteks 21. kromosoomi lisakoopia põhjustab sündival lapsel Downi sündroomi.
TÜ reproduktiivmeditsiini professor ja TerviseTAK-i juhataja Andres Salumets kinnitas, et NIPT-i kasutuselevõtuga kaotatakse Eesti üks suurim puudujääk rasedate uuringutes. Kuna nüüdisaegne ja täpne geeniuuring võiks olla kättesaadav kõigile rasedatele, siis on oluline, et proove ei saadetaks analüüsiks väljapoole Eestit.
See täpne geenitest võimaldab tuvastada loote kromosoomhaigusi ema verest alates kümnendast rasedusnädalast. Tänapäeval saab raseduse nii varases järgus uurida loote pärilikkusainet ainult NIPT-meetodiga.
Mitteinvasiivse sünnieelse geneetilise testimise meetodite arendus on maailmas seni olnud jõukohane peamiselt suurtele firmadele ja ülikoolihaiglatele. Kuna Eestis maksab välismaise teenuse eest patsient ise, ei ole see kõigile rasedatele taskukohane. Samas on test tõhus ning lootele ja emale täiesti riskivaba. Seepärast korvab näiteks Soomes, Hollandis ja Belgias riiklik tervisekindlustus NIPT-uuringu neile rasedatele, kellel on suurem risk loote kromosoomhaiguse esinemiseks.
Eestis on viimastel aastatel tehtud NIPT-i arendustööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel TerviseTAK-is, kaasatud on ka TÜ teadlased ning Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla arstid. TÜ molekulaarse biotehnoloogia professori Ants Kure ja bioinformaatika vanemteaduri Lauris Kaplinski sõnul on loote kromosoomhaiguste suhtes nüüdseks Eestis analüüsitud ligikaudu 583 rasedat ning haigus on tuvastatud 37 lootel.
„Laboratoorset tööd juurutada on suhteliselt lihtne, ent rasedatelt kriitilise hulga väärtuslike vereproovide võtmine nõuab jällegi palju aega ning eeldab teadlaste ja arstide tihedat koostööd,“ märkis TerviseTAK-is NIPT-i arendustööd juhtiv Kaarel Krjutškov. Ta lisas, et andmeanalüüsi arendamiseks on rakendatud tipptasemel IT-oskusteavet. „Nüüd on komplekt ehk TerviseTAK-i labor, esmauuringuks analüüsitud proovid ja tarkvara koos. Meil ei ole tulevikus vajadust maksta litsentsitasusid ega saata NIPT-proove testimiseks Eestist välja.“
Krjutškovi sõnul tuleb NIPT-geenitest teha kümne päeva jooksul pärast vereproovi võtmist. „Me peame tegema analüüsi selle aja jooksul, sõltumata proovide arvust. See on nagu liinibuss, mis peab sõitma ka siis, kui reisijaid on vähevõitu. Seetõttu ei ole me NIPT-teenuse pakkumisega üleliia kiirustanud,“ sõnas ta.
Ajakirjas Scientific Reports avaldatud Eesti geeniteadlaste ja bioinformaatikute artikkel uudsest NIPT-meetodist oli viimane puuduolev lüli selleks, et pakkuda rasedatele täppismeditsiini teenust Eestis kohapeal. NIPT-i aastane vajadus võiks Eestis ulatuda 5000 testini ja see maksaks kokku kuni 2 miljonit eurot. 2017. aasta juunikuus tegi Eesti Naistearstide Selts Eesti Haigekassale taotluse kompenseerida NIPT-i vähemalt kromosoomhaiguse suure riskiga rasedatele. Väiksema riskiga rasedad peaksid testi eest maksma ise. Taotlus on siiani haigekassa menetluses.
Kaarel Krjutškov lisas, et Tartus asuvas TerviseTAK-i täppismeditsiini laboris on plaanis alustada NIPT-proovide analüüsimist tänavu sügisel. Peale NIPT-i hakkab labor pakkuma veel kolme Eesti teadlaste töö tulemusel põhinevat geenitesti.
NordenBladet — Kuumad ilmad on Soomes suplusvee soojaks kütnud ja nüüd valitseb seal tõsine veremürgituse oht. Lisaks sinivetikale ohustavad inimest soojas vees noroviirused ja vibrio (sh nn lihasööja) bakterid, vahendab Ilta-Sanomat.
Terviseamet hoiatab, et 2014. aasta soojal suvel sagenesid haigestumised just augustikuus. Tänavune suvi on aga palju soojem, mistõttu on mure tervise pärast suurem.
Ka Euroopa haiguskeskus ECDC on hakanud jälgima vibrio bakterite levikut Läänemeres.
Vibrio bakterid võivad põhjustada kõhuhaigusi ning naha- ja kõrvapõletikke. Halvemal juhul võib bakter põhjustada veremürgituse, kui see pääseb vereringesse. Riskigruppi kuuluvad kroonilised haiged ja need, kel on nahal haavad.
Terviseameti teadur Tarja Pitkänen soovitab supelda siseveekogudes, kuna magedas vees vibrio baktereid ei esine.
Üks vibrio bakteri liik põhjustab näiteks koolerat. Soomes on koolerasse haigestumine siiski vähetõenäoline.
Ujumisrandades võib levida ka noroviirus. 2014. aasta noroviiruse juhtumid olid seotud just suplemisega randades. Arstid soovitavad seetõttu kõhuhaigustega inimestel hoiduda mõni aeg rannas käimisest, et mitte haigusi levitada. Samuti hoiatab terviseamet, et ujumisrandade vesi ei kõlba juua.
Kõigele vaatamata ei tasu siiski suplemisest loobuda, vaid jälgida hoolega vee puhtust ja olukorda.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
