Eesti: 20-s pealinna koolis jätkatakse 7.–9. klasside õppetööd vene keeles ka 2026/2027. õppeaastal

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet: Tallinna linnavalitsus on esitanud volikogule eelnõu, mille kohaselt lubatakse 20-s pealinna koolis jätkata 7.–9. klasside õppetööd vene keeles ka 2026/2027. õppeaastal. Otsus puudutab koole, kus hoolekogud tegid vastava ettepaneku, viidates kvalifitseeritud ja C1-tasemel eesti keelt valdavate õpetajate ning tugispetsialistide puudusele.

Peamised põhjused ja ulatus

Linnavalitsus märgib, et kohene täielik üleminek eestikeelsele õppele nendes klassides ei ole õpetajate nappuse tõttu võimalik. Samas rõhutatakse, et otsus ei takista riiklikku reformi, mis algas 2024. aastal 1. ja 4. klassidest ning peab lõpule jõudma 2030. aastaks. Venekeelse õppega klassides tagatakse eesti keele õpe riikliku õppekava alusel ning rakendatakse toetusmeetmeid ülemineku kiirendamiseks.

Nimekiri koolidest, kus venekeelne õpe jätkub:

  • Ehte humanitaargümnaasium, Tallinna Haabersti gümnaasium, Karjamaa põhikool, Lasnamäe gümnaasium, Lasnamäe põhikool, Tähesaju gümnaasium, Tallinna 53. keskkool, Tallinna humanitaargümnaasium, Tallinna juudi kool, Tallinna Kadaka põhikool, Tallinna kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mahtra põhikool, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, Tallinna Mustjõe gümnaasium, Tallinna Pae gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool ja Tallinna Õismäe vene lütseum.

Poliitilised reaktsioonid

Linnapea Peeter Raudsepp rõhutas, et muukeelsete klasside arv on drastiliselt vähenenud – kui eelmisel õppeaastal oli neid 566, siis uuel perioodil vaid 273. Tema sõnul on tegemist seadusest tuleneva formaalsusega ning linn toetab sujuvat üleminekut tänavu 10,2 miljoni euroga, vahendab ERR.

Otsust kritiseeris haridustegelane Hendrik Agur, kelle hinnangul pärsib venekeelse õppe jätkamine õpilaste edasisi haridusvõimalusi ja lükkab keeleõppe koormuse kutsekoolide kaela. Samas märkis endine abilinnapea Aleksei Jašin, et sarnaseid otsuseid on langetanud ka varasemad koalitsioonid õpetajate puuduse tõttu, ning kutsus üles pakkuma koolidele täiendavat rahalist motivatsiooni ülemineku kiirendamiseks.