NordenBladet – Endine Eesti president Toomas Hendrik Ilves kirjutab Facebookis, et vabaduse saavutamine oli eesti rahvale suur võit, kuid kui me vabaduse olulisust enam ei märka, võib see hõlpsasti käest kaduda.
“1991. aasta 20. augusti hilisõhtul Eesti rahvas sai, õigemini võttis oma riigi tagasi. Eesti iseseisvuse taastamine ei olnud väikese grupi inimeste või mõne üksiku poliitiku teene. See oli rahva tahe ja töö, mida ergutasid, millest laulsid ja luuletasid meie vaimuinimesed. See tahe ja töö ei tohi vaibuda.
Neid oli rohkem kui miljon, kes soovisid oma vaba riiki ega kartnud koguneda Hirveparki või Lauluväljakule või Pilistverre või Balti ketti või Vabaduse väljakule 1991. aasta augustiputši ajal või Tallinna teletorni juurde, kui Pihkva dessantdiviisi soomukid seda piirasid.
Tsiteerides ühe kirjandusliku tegelase sõnu tollest augustist, siis: “See oli nii suur võit, et keegi ei saa sellest arugi. Kõige suuremad võidud saadakse ilma sõjata, seepärast ei paista nad silma.”
Kuid sama märkamatult võib vabaduse ka käest ära anda. Kui vabaduse olulisust enam ei märgata, kui selle tähtsus näib kahanevat, kui selle väärtust pisendatakse, kui näeme maad võtmas suhtumist, et ehk see ei olegi nii tähtis… siis oleme selle kaotusest vaid põlvkonna kaugusel. Kui vaikime, nähes teisi vabadust kaotamas, oleme unustanud, mida tähendas, kui meie vabaduse kaotamise puhul vaikiti mujal.
Meie riik sai 27 aastat tagasi uuesti vabaks, sest meie inimesed oskasid vabadust tahta. Hoidsime seda tahet alles, sest teadsime, mida tuleb teha; teadsime ja valmistusime vabaduseks juba enne oma riigi tagasi võtmist. Ka see oli osa meie tahtest.
On palju maid ja rahvaid, kus seda oskust napib, ükskõik millisel põhjusel. Ja on rahvaid ja maid, kus vabadus on hääbumas, kus piiratakse vaba ajakirjandust ja kohtuvõimu sõltumatust, sulgetakse ideoloogilistel põhjustel ülikoole. Kus kriitilisi hääli vangistatakse või isegi tapetakse. Neis riikides toimuv on näidanud, et usaldamatuse õhutamine poliitikute, ajakirjanduse, kohtusüsteemi vastu viib usaldusele tugineva kodanikuühiskonna hääbumiseni, sallimatuse kasvuni ja vabaduse kahanemiseni. Vabadus antakse käest märkamatult, samm sammu haaval.
Vabadus ei ole olek, vaid tahe ja tegevus. Osakem meie mitte minetada seda oskust vabadust tahta, vaid osakem seda ikka hoida ja kasvatada.
Või nagu kirjutas Kristiina Ehin:
Vabadus on haruldane kala
mida võrguga ei võta
noodaga ei nopi
Ja kui saadki ta
õnnekombel õnge otsa
pole ta enam see
haruldane vabadus
siis on ta kinnipüütu
siis on ta vang
Kuidas meil on korda läinud
oma vabadus kätte saada?
Võib-olla ainult nii
et me pole olnud püüdjad
ega varitsejad
vaid kõik
miljonikesi koos
ise haruldast
vabaduseliiki
priid pelglikud
süvavee-elukad
pärit pimedatest puhastest
põhjaveekihtidest
Head iseseisvuse taastamise päeva. Head vabaks saamist. Elagu Eesti!”
Avafoto: Toomas Hendrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv/Kristi Sõber)