NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil Tööinspektsiooni peadirektorilt Maret Maripuult ülevaate Eesti töökeskkonnast eelmisel aastal.
Tööinspektsiooni järelevalve all on 43 protsenti Eesti tööturust ja 83 protsenti töötajatest. Mullu tegid tööinspektsiooni töötajad kokku 5128 kontrollreidi 3643 ettevõttesse. Kõige enam külastusi (27 protsenti) tehti ehitamisega tegelevatesse ettevõtetesse. Levinuimaks rikkumiseks oli ohutusjuhendite puudulikkus (811 rikkumist) ning töötajate puudulik esma- või täiendjuhendamine ja väljaõpe (761)
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et suureks murekohaks on tööõnnetuste arv, mis ei taha kuidagi väheneda. „Eelmisel aastal oli 5134 tööõnnetust, mis on küll mõnevõrra vähem ülemöödunud aastast, kuid rohkem, kui 2014. või 2015. aastal. Selge, et ettevõtjatel tuleb tööohutusele ja töötajate koolitamisele järjest enam tähelepanu pöörata,“ sõnas ta.
Tööõnnetuste märkamine ja ennetamine ei saa aga ainult ettevõtjate õlule jääda. Seepärast tuleb Mölderi sõnul ka riigil Tööinspektsioonile rohkem tuge pakkuda, et midagi ei jääks inspektorite puudusel või suure koormuse tõttu tegemata.
Ka sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt tõi esile tööõnnetuste kahetsusväärselt suurt arvu. „Eriti kahetsusväärne on tööõnnetuste arvu kasv sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Siinkohal tasubki rõhutada vajadust pädeva riskianalüüsi järgi. Riskianalüüside puudulikkus on ka Tööinspektsiooni andmeil meie ettevõtetes väga suureks töönõuete alaseks rikkumiseks.“
Kergeid tööõnnetusi oli mullu 4020 ja surmaga lõppenud õnnetusi 9. Kõige rohkem tööõnnetusi (514) juhtus metallitööstuses, järgnesid kaubandus (507) ja ehitus (438).
Tööõnnetuste tõttu jäi mullu tegemata üle 1,3 miljoni töötunni, tööõnnetuste tõttu saamata jäänud tulu on ligi 87 miljonit eurot.
NordenBladet — Rahanduskomisjoni istungil arutati koos huvigruppidega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete karmistamist seoses virtuaalvääringu teenuse pakkumisega.
Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on vaja muuta virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid. „Nõuete karmistamise kaudu vähendame nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske,“ ütles Kokk. Ta lisas, et kui traditsiooniline finantsvaldkonna tegevus on seadusega reguleeritud, siis on vaja ka virtuaalvääringuga tegelevatele ettevõtetele esitatavad nõuded seaduses täpsustada.
Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri märkis, et on selge, et huvigruppide soovid ei pruugi alati ühtida riigi omadega, kuid valdkonna reguleerimine on kahtlematult hädavajalik. „Me ei saa jääda ootama, millal valmib põhjalik ja kõike vajalikku reguleeriv eelnõu. Ilmselged puudujäägid praeguses seadusandluses tuleb kiiremas korras likvideerida,“ ütles Lauri.
Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.
Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Eelnõu kohaselt on tegevusluba juba omavatel ettevõtetel aega kuni käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.
Rahanduskomisjon otsustas analüüsida tänasel istungil arutelus väljatoodut ja kaaluda vajadust muudatuste tegemiseks valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) edasise menetlemise käigus.
NordenBladet —Riigi peaprokurör Lavly Perling tõi põhiseaduskomisjonile antud 2018. aasta ülevaates esile, et kriminaalasja lahendamisele kuluv aeg on viimaste aastatega kordades langenud. Kui 2015. aastal kulus selleks keskmiselt 579 päeva, siis möödunud aastal 170.
Menetluskiirust aitaks riigi peaprokuröri sõnul veelgi tõsta laiem digilahenduste kasutuselevõtt ja suurem paindlikkus menetlustoimingutes. 2018. aastal asus prokuratuuri tööle ka kübervaldkonnale spetsialiseerunud riigiprokurör, kes arendab asutuse digi- ja küberteadmisi.Põhiseaduskomisjoni liige Taavi Rõivas tunnustas prokuratuuri küberkuritegevuse vastase võitluse tähtsustamise eest. „Paraku kolib kuritegevus järjest enam küberruumi. Seetõttu on oluline, et meie prokuratuuril oleks küberroimade avastamiseks ja menetlemiseks parim valmisolek ja innovatiivsed meetodid,“ ütles Rõivas.
Põhiseaduskomisjoni esimees Jaak Madison tõstatas istungil küsimuse prokuratuuri sisekontrollist. „Eestis kehtib süütuse presumptsioon, aga siiski on juhtumeid, kus inimene kannab uurimise ajal meedias tohutu mainekahju ja hiljem mõistetakse ta kohtus õigeks. Seetõttu oli hea meel kuulda, et prokuratuuri eksimustega tegeldakse ning menetluste eel- ja järelkontrolli täiustatakse pidevalt,“ ütles Madison.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas arutas täna Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtidega Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ning Euroopa Liidu kõrgete ametikohtade täitmise edasist protsessi.
Arutelude tulemusel alustab Ülemkogu eesistuja konsultatsioone Euroopa Parlamendiga. ELi liikmesriikide juhtidel on eesmärk nimetada Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja ka teiste juhtivate ametikohtade kandidaadid juuni ülemkogul.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Euroopa kodanikud andnud parlamendivalimistel oma häälega selge ja tugeva sõnumi, et nad soovivad Euroopa-meelset tulevikku. „Kandidaatide valikul tuleb kindlasti arvestada geograafilist ja demograafilist esindatust. See tähendab, et valiku tegemisel peab olema tagatud ELis nii põhja, lõuna, ida kui ka lääne ning samuti suurte ja väikeste riikide esindatuse tasakaal. Samuti on oluline, et kandidaatide valikul oleks arvestatud soolist tasakaalu,“ lausus peaminister.
„Valikud, mida teeme ELi institutsioonide tulevaste juhtide leidmiseks, peavad aitama kindlustada meie kodanikele paremat tulevikku ja heaolu. Oluline on näiteks ühtse turu arendamine ning seeläbi ka uute töökohtade loomine,“ rõhutas Ratas.
Peaminister lisas, et EL saab jätkata eurooplaste heaolu kasvatamisega kui liit tugevdab oma rolli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagajana. „Seepärast on tähtis, et kandidaadid mõistaksid hästi kui oluline on julgeolek ning stabiilsus Euroopas ning ka meie naabruses,“ lausus Ratas.
Peaminister Jüri Ratas kohtus ülemkogu eel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga, et arutada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, Eesti uue valitsuse plaane ning päevakajalisi teemasid ELis. Peaminister Ratas kinnitas neile, et Eesti valitsus jätkab tugeval Euroopa-meelsel kursil.
NordenBladet —Riigikogu võttis vastu kolm otsust nõukogude liikmete nimetamise kohta
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ (21 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko.
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 85 saadikut.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (19 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul.
Seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmeid käesoleva otsusega ei nimetata, kuivõrd nende volitused kestavad viis aastat.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 72 saadikut.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ (20 OE) näeb ette nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus.
Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete seast. Nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 67 saadikut.
Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.
Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.
Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (15 SE) viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõuga täiendatakse seadust tulenevalt ELi vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga „elektroonikaromu“ ning täpsustatakse termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“.
Eelnõuga täiendatakse jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega. Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ning alates 22. juulist 2019 ka teatud ftalaate. Eelnõuga täpsustatakse elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks läbi kvaliteetsete õppevahendite, õppekavade ja metoodikate ettevalmistamise.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu (4 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Tänasel istungil andsid ametivande Riigikogu liikmed Signe Riisalo ja Rein Suurkask.
