NordenBladet —TalTechi Nurkse instituudi uue tippkeskuse DigiGovLab-i juht professor Robert Krimmer kinnitab, et tema tiim soovib DigiGovLab-iga e-Eesti eduloosse lisada tippteaduse. “Meie ambitsiooniks on saada liidriks ühiskonnas olulistes ning tulevikku suunatud digivalitsemise projektides. Pakume keskkonda, kus tipptasemel teadlased üle kogu maailma saavad uurida tehnoloogia mõju valitsemisele ning ühiskonnale laiemalt. Meie tudengid ja õppejõud saavad õppida ja teha uurimistööd teemadel, mis on huvitavad, olulised, eesrindlikud ning võimaldavad isiklikku, töist ning intellektuaalselt arengut,” lubab professor Krimmer.
Uus digivalitsemise labor hakkab analüüsima selliseid teemasid nagu e-hääletamine, e-valitsemine, tehisintellekt, suurandmed, masinõpe, kaasamine digiajastul, piiriülene andmevahetus ja andmeanalüütika valitsemisel. Ka Euroopa Komisjon on toonud välja, et tõhus e-valitsemine tähendab nii avaliku sektori kui ka teenuste ümberhindamist ning käitumismustrite muutmist. Selle eesmärgiks on tõhusamate avalike teenuste pakkumine kodanikele mugavamal, kiiremal ning odavamal moel.
DigiGovLab-ist saabki ökosüsteem, mis toob kokku ning edendab koostööd ülikoolide, ettevõtete ning valitsusasutuste vahel.
Avamisel osalesid TalTechi rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, Marek Helm Nortalist, Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogust, TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan ning digilabori juht ja TalTechi professor Robert Krimmer.
DigiGovLab-i avamine tähendab uut algust Eestis digivalitsemise teadusuuringutes, uue keskuse teadlased analüüsivad digivalitsemise mõjureid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Fakte DigiGovLab-ist:
eelarve rohkem kui 10 miljonit eurot erinevatest teadusprojektidest;
labori loengukursustel ja õppeprogrammides osaleb rohkem kui 100 magistranti;
koondab enam kui 10 doktoranti, kelle uurimistöö hõlmab digivalitsemist;
osaleb aktiivselt kõigi olulisemate rahvusvaheliste e-valitsemise ning avaliku halduse teaduskonverentside ning teadusajakirjade töös;
pühendub akadeemilisele tippteadusele, aidates lahendada ka digivalitsemise praktilisi probleeme.
TalTechi Ragnar Nurkse instituudi erialadele saab sisse astuda juba täna: 1. novembril algas tehnikaülikoolis uute tudengite vastuvõtt, sisse saab astuda 20-le bakalaureuseõppe kavale. Lisainfo teejuht.taltech.ee
NordenBladet — Ajaleht Postimees valis välja 100 nägu Eestist ja maailmast, kelle seas toodi trendiloojana esile Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) vanemteadur Raivo Sell.
Raivo Sell on TalTechi vanemteadur, õppejõud, tootearenduse- ja robootika bakalaureuseõppekava programmijuht ja Iseauto projektijuht. Tema uurimisvaldkonnaks on robootika, sh autonoomsed mehitamata süsteemid ja isejuhtivad sõidukid, tema uurimistulemuste põhjal on ilmunud rohkelt tsiteeritavaid teadusartikleid. Samuti on ta tunnustatud robootikaõpetajate koolitaja TalTechi täiendusõppeprogrammides ja mitmete robootikaraamatute autor.
Lisaks paljudele teadus- ja arendusprojektidele osaleb Raivo Sell ka Nutika spetsialiseerumise projektis ettevõttega Milrem Robotics, mille eesmärgiks on reaalse maa-ala kaardistamine droonidega, et luua selle alusel virtuaalne maailm.
Raivo Sell panustas eksperdina märkimisväärselt ka Euroopa IT-tuleviku ühe põhiteema – tehisintelligentsuse – sisuliste arenduste kavandamisesse, olles Euroopa Liidu regioonide komitee Eesti raportööri Jan Trei nõunikuks-eksperdiks.
Tehisintellekti arendamine on Euroopa regioonidele väga tähtis eelkõige kohalike teenuste arendamiseks: olgu selleks isesõitev ühistransport, targad lahendused sotsiaalhoolekandes ja tervishoius, targa linna kontseptsioon, nutikad lahendused keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas, tehisintellekti kohaldamine e-valitsemiseks, erinevad e-teenused haridusvaldkonnas.
Juba veebruaris viiakse Brüsselisse ka TalTechi ja Silberauto koostöös valminud Eesti esimene isejuhtiv auto – Iseauto, mida tutvustatakse Euroopa tipptöösturitele ja Euroopa Komisjoni liikmetele eesotsas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
Vabal ajal on Raivo Sell vabatahtliku merepäästeüksuse Juminda SAR liige. Tal on vabatahtliku merepäästja II astme tunnistus, mis annab õiguse juhtida merel otsingu- ja päästeoperatsioone. Ka siin on Raivo Sellil plaan rakendada oma oskusi ja teadmisi droonide valdkonnas, et kiirendada otsinguprotsessi merel, kus abivajajatele on iga minut kriitilise tähtsusega.
NordenBladet — Riigikogus läbis esimese lugemise maaelukomisjoni algatatud eelnõu, millega soovitakse sätestada valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib valitsus teha korraldusega kindlaks põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju tekitavate ja olulisel määral tavapärastest erinevate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.
Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) on välja töötatud seoses vajadusega sätestada volitusnorm valitsusele kinnitada korraldusega sellise olukorra esinemine, mille puhul ilmaolud võivad tekitada olulist kahju põllumajandustootjate majandustegevusele. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.
Vajadus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks teravnes 2018. aasta erakordselt kuuma ja põuase suve tõttu, kuid põllumajandussektori jaoks oli keeruline ka 2017. aasta sügis, mis oli keskmisest tunduvalt sademete rohkem.
Seletuskirjas seisab, et viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest. Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandasid põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30 protsenti.
Mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust. Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks. Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.
Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed.
Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.
Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:
Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule täiendavad ülesanded Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse §-s 52 on välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste „vahetu sund“, mis on otseselt seotud uue peatükiga Kaitseliidu julgeolekuala.
Lisaks laiendatakse Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel, Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasumisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.
Riigikogu ei võtnud vastu otsust:
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõuga (767 OE) sooviti teha ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsuse poolt hääletas 14 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega otsust vastu ei võetud.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Keit Pentus-Rosimannuse, Helmen Küti, Madis Millingu, Liina Kersna, Marianne Mikko, Eiki Nestori, Jevgeni Ossinovski, Oudekki Loone, Hannes Hanso, Heimar Lenki, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Heidy Purga, Inara Luigase, Barbi Pilvre ja Yoko Alenderi algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) nägi ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamist loomapidajate suhtes nähti ette alates 2024. aasta 1. juunist.
Eelnõu algatajate poolt ettekande teinud Barbi Pilvre ütles, et eelnõu algatajad on endiselt veendunud, et see minevikku jääv tööstusharu peaks oma lõpu leidma ka Eestis.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra tutvustas komisjoni istungite arutelusid ning komisjoni liikmete seisukohti. Ta tõi välja, et komisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Vakra märkis, et igal juhul on näha, et vaatamata ka tänasele hääletusele suures saalis on antud teema päevakorras ja läheb väga paljudele Eesti inimestele korda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ning Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 25 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
NordenBladet — Paleoökoloogi, Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi professori Siim Veski juhitud pärastjääaja geoloogia uurimisrühmal on kohe lõppemas mahukas uurimisprojekt „Pärastjääaja paleoökoloogia ja -kliima Balti regioonis“.
Selle, 2012. aastal alanud projektiga, saavad ökoloogid ja paleoökoloogid ulatada abikäe läbi mineviku ka tänastele meteoroloogidele. Kui ökoloogid uurivad maad mõjutanud nähtusi umbes 100 aastat tagasi, siis paleoökoloogid lähevad oma uurimises märksa kaugemale, nii 15 000 aasta tagusesse aega.
Projekti põhiliseks uurimisallikaks oli 15 000 aasta jooksul ladestunud järvede ja soode setete läbilõiked. Nende settekihtide põhjal, kuhu on kogunenud floora ja fauna jäänuseid, saab tegelikult taastada tuhandete aastate taguse kliima ja selle muutumised ning seega ennustada tekkinud mustri põhjal ka tulevasi muutusi. „Oma uurimistöö põhieesmärgina nägime Põhja-Euroopa keskkonna ja kliima arengu ja muutumise analüüsi. Kasutatud novaatorlikud, matemaatilistel Bayesian mudelitel põhinevad kliimarekonstrueerimise meetodid võimaldasid siduda kogu olemasoleva geoloogilise ja paleoökoloogilise andmestiku üheks tervikuks, arvestades andmeridade vahelisi ajalis-ruumilisi seoseid“, selgitab professor Siim Veski.
Uurimistöö teeb eriti väärtuslikuks tema interdistsiplinaarsus – lisaks paleoökoloogiale on kaasatud ka arvukalt teisi teaduslikke distsipliine – klimatoloogia, ökoloogia ja arheoloogia. „Inetrdistsiplinaarsus on tegelikult kogu paloeökoloogia võtmesõna“, kinnitab Siim Veski.
Eesti asub intrigeerival klimaatilisel teljel – läänes on meil Atlandi-, idas aga kontinentaalne kliimaareaal. Seega oleme omalaadne klimaatiline labor, näidisala. Kui 100 aastat tagasi, nn Eesti esimese vabariigi ajal, oli inimasustus suhteliselt ühtlane, siis nõukogude võim tekitas selle ühtluse kadumise (tekkisid sovhoosid-kolhoosid, mis olid omalaadsed tõmbekeskused), samas suurenes oluliselt reostus. Möödunud sajandi lõpus, nn teise vabariigi ajal, saab rääkida küll reostuse kadumisest, aga ka kokkukukkunud tööstusest ja põllumajandusest ning asustuse veelgi suuremast ebaühtlusest kuni valglinnastumiseni ja tänaste üksikute tõmbekeskuseni.
„Need viimase 100 aasta jooksul Eestit poliitilistel põhjustel tabanud drastilised keskkonnamuutused teevad oma paradoksaalsel moel Eesti unistuste uurimisobjektiks igale paloeökoloogile,“ lisab professor Veski.
Rääkides aga konkreetsest kliimamuutusest, ehk siis kliima soojenemisest, saab minevikku tagasi vaadates väita, et juba 3500 aastat tagasi muutus inimtegevuse mõju looduskeskkonnale kaalukamaks kui kliima mõju. Selle põhjused on arenev põllumajandus, metsade raadamine jms. Kahjuks on inimtegevusel komme loodust muuta nivelleerides – liigirikkus väheneb ja looduskeskkond muutub järjest ühtlasemaks. Inimtegevus on suurendanud kaskede, pajude ja leppade osatähtsust ja vähendanud viljakale mullale iseloomuliku kuuskede arvukust.
Ajalugu kinnitab, et praegu toimuvaid kiireid kliimamuutusi on minevikus ka varem esinenud – paleoökoloogid üritavad seega minevikuga paralleele tõmmates vaadata tulevikku. Üheks konkreetseks väljundiks on pärastjääaja geoloogia uurimisrühma tegevus rahvusvaheliste kliimamudelite valideerimisel.
Professor Veski sõnul saab väita, et globaalsed kliimamudelid lähevad järjest täpsemaks: “Meie käsutuses oleva andmestikuga minevikus toimunud muutusi analüüsides saame tänasel päeval paremini aru, miks midagi toimunud on ja kas midagi analoogset võib meid oodata ka tulevikus. Eriti oluline on see nüüd, kus kliimamuutuse kiirus on saavutanud taseme, mida viimase 12 000 aasta jooksul on olnud vaid korra. Ehk meie kliima läheneb olukorrale, mille kohta puuduvad head lähimineviku analoogid ja seetõttu peavad tulevikku ennustavad mudelid olema „õpetatud“ aru saama minevikus toimunud protsessidest ja nende kiirusest“.
Lisainfo: Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Siim Veski, siim.veski@taltech.ee
Kersti Vähi, tehnikaülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialist
NordenBladet —Väliskomisjon peab valimistesse sekkumise ohule keskenduvas raportis desinformatsiooni ja pahavara ära tundmiseks vajalikuks süsteemset ja pidevat teadlikkuse kasvatamist ja allikakriitilisust.
Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on meile nii omase avatud ühiskonna mõjutamine väliste jõududega jõudnud seninägematule tasandile, sest tänased tehnilised vahendid võimaldavad valeinformatsioonil levida massiivselt ja sihitatult. Ta möönis, et valeinformatsiooni kasutamine on rahvusvahelistes suhetes ammune kogemus, kuid Venemaa viimaste aastate praktika on viinud selle lausa teaduslikule tasemele.
„Avatud ühiskondades, kus sõnavabaduse printsiip on oluline põhimõte, on tähtis tajuda, mis oht see on ning kuidas seda tegevust tuvastada ja tõrjuda,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul on teabepesu eesmärk avatud ühiskondade lõhkumine.
Raporti koostanud väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saame riiklikult organiseeritud kampaaniate vastu paremaid tulemusi saavutada lääneriikide tihedas koostöös. „Infopesu pole rahapesust ohutum,“ ütles aseesimees. „Infovahetus tuleb muuta püsivaks, vahetada parimaid praktikaid ja tuleb pürgida ühtlustatud standardite poole regulatsioonides, sealhulgas sotsiaalmeedia gigantide reguleerimisel.“
Pentus-Rosimannuse sõnul peaks iga inimene alustama elementaarsete digihügieeni normide järgimisega ja rakendama iga kahtlaselt emotsionaalse info puhul külma kriitilist meelt nii selle sisu kui eelkõige allikate kohta.
Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul muutub inimestega manipuleerimine üha lihtsamaks, kui inimesed ei õpi õiget informatsiooni libainformatsioonist eristama.
Komisjoni liikme Barbi Pilvre sõnul on komisjoni raport esimene samm väga olulises protsessis ja avaldas lootust, et kevadel valitav parlament jätkab selle teema käsitlemist.
Raporti üks soovitus puudutab meedia ja sealhulgas sotsiaalmeedia eneseregulatsiooni. Samuti on soovituste hulgas püsiva valitsusüksuse määramine organiseeritud teabepesu tuvastamiseks ning sellega igapäevaseks võitluseks.
Seaduste muutmist puudutavad ettepanekud hõlmavad reklaamiseaduse täiendusi, mis seaks sotsiaalmeedia kanalites reklaami tellijate ja finantseerijate selge esitamise nõude. Veel on raportis ettepanek rahvusvahelises koostöös seadusandliku raamistiku loomine.
Väliskomisjoni tänasel istungil konsensuslikult heaks kiidetud raporti koostamise ajendiks olid mitmed viimastel aastatel toimunud katsed sekkuda ja mõjutada erinevate demokraatlike lääneriikide valimisi.
