NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas tehti esimesed loomkatsed Tartu teadlaste disainitud ja sünteesitud antioksüdantsete peptiididega, mis võivad leevendada oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress tekib ka haruldase ravimatu geneetilise haiguse, Wolframi sündroomi korral ning seda uurivad süvitsi teadlased üle kogu maailma.
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant Rando Porosk selgitas, et oksüdatiivne stress on seisund, kus reaktiivsed osakesed, näiteks vabad radikaalid, domineerivad antioksüdantse kaitsesüsteemi üle. Selle tulemusena võivad tekkida näiteks koekahjustused. „Oksüdatiivne stress teeb muret ennekõike neile, kellel on organismis rohkem ohtlikke reaktiivseid molekule või kellel on nõrgem antioksüdantne kaitsesüsteem. Puudulik kaitsesüsteem võib tuleneda ka teatud vitamiinide vähesusest,“ kirjeldas Porosk.
Porosk uuris oma doktoritöös oksüdatiivse stressi rolli nii terapeutilise mõõduka hüpotermia ehk alajahutamise kui ka haruldase Wolframi sündroomi korral. Viimast tekitab wolframiini geeni defekt, mis põhjustab nii mage- kui ka suhkurdiabeeti, nägemisnärvi atroofiat ja psüühikahäireid. Sündroomi põdevat inimest tabab ühtaegu nii kahte tüüpi diabeet kui ka pimedaks ja kurdiks jäämine.
Doktorandi sõnul on Wolframi sündroomi kohta teada, et wolframiini defitsiidi korral tekib nii rakusisene endoplasmaatiline stress kui ka oksüdatiivne stress. „Kirjeldasime enda konstrueeritud Wolframi sündroomiga hiire mudelis täpsemalt kui kunagi varem oksüdatiivse stressi taset ning näitasime, kuidas meie disainitud antioksüdantsed UPF peptiidid alandavad eri kudedes oksüdatiivset stressi.“
Poroski doktoritöös on loommudelit varasemaga võrreldes paremini kirjeldatud. Nüüd saab seda loommudelit kasutada ka Wolframi sündroomi kirjeldamisel edasises teadustöös. „Põhjalik metabolismi kirjeldus annab tulevasteks uuringuteks infot seni tundmatu biofunktsiooniga valgu kohta, milleks on ka Wolframi sündroomi põhjustav wolframiin. Sedakaudu saab selle biofunktsiooni kirjeldada veelgi täpsemalt.“
Mõõduka hüpotermia tekitamist kasutatakse kliinilises praktikas kudede kahjustuste vältimiseks küllaltki palju. Praegu pole veel päris täpselt teada, milles seisneb kaitsva hüpotermia mehhanism. „Näitasime teadustöös, et kliinilises praktikas tekitab mõõdukas hüpotermia stressivastuse erinevates rakuliinides,“ ütles Porosk kokkuvõtvalt.
Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi üldise biokeemia vanemteadur Kalle Kilk, üldise biokeemia vanemteadur Riina Mahlapuu ja meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets.
NordenBladet — Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond ja Metšnikovi nimeline Riiklik Meditsiiniülikool allkirjastasid 23. mail vastastikuse mõistmise memorandumi. Peterburis tegutsev meditsiiniülikool näeb Tartu Ülikooli õppe- ja teaduskoostöö partnerina günekoloogia, farmakoloogia, esmatasandi tervishoiu, kardioloogia, pediaatria ja taastusravi alal.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna delegatsioon külastas 22.–25. maini Metšnikovi nimelist Riiklikku Meditsiiniülikooli, mida peetakse Venemaa üheks juhtivaks meditsiiniülikooliks. Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastasid dekaan professor Margus Lember ja meditsiiniülikooli rektor professor Sergey A. Sayganov 23. mail.
Margus Lemberi sõnul külastas meditsiiniülikooli delegatsioon Tartut tänavu jaanuaris esimest korda. „Vastuvisiidil arutasime juba konkreetsemalt, millised on tudengite, doktorantide ja töötajate võimalused teha Erasmuse kaudu kas Tartus või Peterburis õppe- ja teadustööd ning mil viisil kaasata lektoreid diplomijärgsesse õppesse ja täiendkoolitustesse.“
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond juba teeb Peterburi kolleegidega koostööd reproduktiivmeditsiini alal. Meditsiiniülikool soovib Tartu Ülikooliga arendada koostööd veel farmakoloogia, peremeditsiini, kardioloogia, pediaatria ja taastusravi valdkonnas.
Nii Tartu Ülikool kui ka Metšnikovi nimeline Riiklik Meditsiiniülikool pakuvad oma riigis meditsiiniharidust ja teevad teadustööd, mis on tunnustatud üle maailma. Kahe tugeva ülikooli koostöös võib olla huvipakkuvaid projekte.
„Peterburi kolleegid pakkusid meile välja hulga ühistegevusi. Need on näiteks praktikatudengite vahetus, osalemine vastastikku korraldatavatel konverentsidel, ühiste teadusprojektide taotluste esitamine ja õppekavade arendamine. Nende ja tulevaste projektide edukaks elluviimiseks ja erialadevaheliseks koostööks me vastastikuse mõistmise memorandumi ka allkirjastasime,“ kirjeldas Lember.
Tartu Ülikooli kindel soov on tutvustada Vene partneritele lähemalt ka Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskust (SIME), mille maailmatasemel tingimused ja nüüdisaegne aparatuur on loonud teadusuuringuteks senisest paremad võimalused.
Tartu Ülikooli esindasid visiidil Metšnikovi nimelisse Riiklikku Meditsiiniülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember, õppeprodekaan, kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda, arendusprodekaan, spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda, residentuuri spetsialist Halja Suss ning kliinilise meditsiini instituudi lastekliiniku juhataja, pediaatria professor Vallo Tillmann, kes pidas Tartu Ülikooli nimel ka avaliku loengu.
NordenBladet —Tänases infotunnis soovisid Riigikogu liikmed valitsuse esindajatelt põhiliselt vastuseid Eesti eelarvestrateegia valikute ja eelarve tasakaalu hoidmise kohta.
Riigikogu liige Taavi Rõivas küsis peaminister Jüri Rataselt, miks on majanduskasvust hoolimata järgmiste aastate riigieelarved puudujäägis ja valitsus kavandab kärpeid.
Ratas vastas, et valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille aluseks on eelarve struktuurne tasakaal. Peaminister viitas, et eelmise aasta sügisel riigieelarvet koostades tugines valitsus tippspetsialistide koostatud prognoosile, mille kohaselt järgneval neljal aastal püsib Eesti riigieelarve struktuurses tasakaalus. Aprillis sai valitsus värske prognoosi, mis hindas olukorda teisiti. Ratas lubas, et valitsus jõuab eelarve tasakaaluni sammhaaval. „Kui eelmisel aastal oli 1,4 protsenti puudujääk, see väheneb sel aastal 0,9 protsendini, järgmisel aastal –0,4% protsendini ja siis jõuab tasakaalu,“ ütles peaminister.
Peaminister vastas valitsuse eelarvevalikute ja –strateegia asjus veel Jevgeni Ossinovski, Aivar Sõerdi, Riina Sikkuti ja Helmen Küti küsimustele. Samuti vastas peaminister Erkki Keldo küsimusele karistusseadustiku, Heljo Pikhofi küsimusele valitsuse tegevuse ja Andres Suti küsimusele pensioni II samba kohta.
Kaitseminister Jüri Luik vastas Heiki Kranichi küsimusele kaitsekoostöö kohta.
Rahandusminister Martin Helme vastas Ivari Padari küsimusele riigi eelarvestrateegia kohta.
NordenBladet —Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Nordecon AS sõlmisid lepingu ülikooli Mäepealse 3 teadus-ja õppehoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Esmalt lammutatakse praeguse hoone tänavapoolne osa ja asendatakse uue ja suurema ehitusmahuga ning hoovipoolse katselaboriga osa rekonstrueeritakse. Tööde maksumus on 5,688 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.
„Uus hoone loob uued võimalused ülikooli ehitusteaduse arenguks ja on projekteeritud vääristamaks puitu kui kaasaegset ja eestimaist ehitusmaterjali. Ehitus ja arhitektuur on tehnikaülikooli ajaloolised erialad ja loodame uuest majast tuge ka selle valdkonna rahvusvahelise nähtavuse kasvatamisel,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
„TalTechi Mäepealse 3 hoonesse tuleb ka uus ehituskonstruktsioonide katse- ja teaduslaboratoorium, mis tähendab, et Nordecon saab osaleda uue põlvkonna ehitusspetsialistide jaoks parima õppekeskkonna loomisel,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. „Maja eriline asukoht astangul Soone oja ääres ning arhitektuursed lahendused, milles on kasutatud palju puitu, loovad väga erilise keskkonna ning on loodetavasti inspiratsiooniks uutele avastustele, ideedele ja innovatsioonile, mis teadust ja ka Eesti ehitust edasi viivad.“
Hoones hakkavad paiknema mitmed TalTechi ehitusvaldkonna teadus- ja õppelaborid: ehituskonstruktsioonide, geotehnika, veekvaliteedi, teede ja liikluse, ehitusfüüsika ning ventilatsiooni ja sisekliima laborid. „Laborite tehnoloogia ja liginullenergia tasemel energiatõhusus teevad sellest puitkonstruktsioonis ehitatavast majast TalTechi linnaku kõige keerukama hoone. On oluline, et oleme saanud Nordeconi näol usaldusväärse partneri, kes suudab hoone ehitushariduse lipulaeva vääriliselt valmis ehitada,“ ütles ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.
Hoonel on kolm maapealset ja üks maa-alune korrus, ehitise hoovipoolne osa on liigendatud ühekorruselisena (suletud brutopind kokku: 4 068,5 m2).Uue hoone karkass on projekteeritud ristkihtpuitpaneelidest; fassaadi moodustavad tehases valmistatud puitkonstruktsioonis välisseinaelemendid, suured alumiiniumprofiilis vitriinaknad, ruumilised alumiiniumprofiilidest fassaadikassetid ja Accoya puidust välisplaadid. Kinnistule ehitatakse parkla ja kergliiklustee koos välisvalgustusega. Hoone ette ja sisehoovi on kavandatud massiivsest liimpuidust istepingid – eesmärgiga eksponeerida liimpuitu kui väärikat ehitusmaterjali avalikus ruumis. Siseruumide märksõnadeks on puit, orgaanilisus, läbipaistvus.
Kavandatav ehituse algus on juunis 2019 ja hoone valmib 2020. aasta mai lõpuks.
Vaata otseülekannet Mäepealse 3 hoonest ja selle aregust SIIT.
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 27. mail algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE).
Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada 25 protsenti õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid piirikaubanduse ohjamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, alkoholi aktsiisimäärade langetamise eesmärk on anda võimalus ettevõtjatele vähendada alkoholi hindasid aktsiisimäära vähendamise arvelt, et ohjata 2015. aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust Läti suunalt. Alkoholi odavnemise tulemusena võivad väheneda alkoholi Lätist soetamise kogused ja kasvada Eestist, sh põhjapiiril, ostetud alkoholi kogused.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (25 SE).
Enam kui kolm kümnendit tagasi loodud konventsioon on praeguseks aegunud ja ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Konventsiooni järgimine võib mõnel juhul isegi suurendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel, näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine.
2016. aastal koostati Euroopa Nõukogus uuem, kaasajastatud konventsioon, mis keskendub lisaks vägivalla ohjamisele ka turvalisusele ja heale teenindusele võistlustel. Selleks, et Eesti saaks liituda uuema konventsiooniga, on vaja denonsseerida varasem leping. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE).
Põhja-Makedoonia ühinemine NATOga tugevdab organisatsiooni ja selle liikmesriikide julgeolekut ja välispoliitilist olukorda, sest sellega kasvab julgeolek ja stabiilsus Euroopas. Lisaks kinnitatakse sellega, et avatud uste poliitika kui üks NATO suurimaid edulugusid on jätkuvalt elujõuline ja täidab oma peamist ülesannet, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõttele toetuva julgeoleku ja stabiilsuse vööndi laiendamine Euroopas.
Seletuskirjas tuuakse olulise asjaoluna välja, et Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi käsitatakse relvastatud rünnakut selle lepingu osalisriigi vastu relvastatud rünnakuna kõigi osalisriikide, ka Eesti vastu, millele tuleb vastata kollektiivkaitsega. Protokolli jõustades võtab Eesti seega kohustuse kaitsta Põhja-Makedooniat ja Põhja-Makedoonia Eestit.
Protokoll jõustub selle II artikli kohaselt siis, kui kõik Põhja-Atlandi lepingu osalisriigid on teatanud Ameerika Ühendriikide valitsusele protokolli heakskiitmisest. Varasemat praktikat arvestades võib heakskiitmisprotsess kesta kuni poolteist aastat. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE).
Kokkulepe loob võimaluse rahvusvahelise regulaarliini pidamiseks kahe riigi vahel. Näiteks võimaldab kokkulepe tunnustada lennukõlblikkuse sertifikaate, pädevustunnistusi ja litsentse ning reguleerib lennugraafikute kinnitamise protseduure. Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinn-Dubai liini 2019/2020 talvel opereerima Dubai Aviation Corporation, Flydubai nime all, ning see oleks esimene lennuliin Eestist väljapoole Euroopat. Lennuliini avamine loob paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.
Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 15. oktoobril 2015 ning välisministrid kirjutasid sellele alla 28. septembril 2018. aastal New Yorgis.
Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.
Kokkulepe reguleerib ka maksuküsimusi (pardavarude ja lisavarustuse maksuvabastused lennuettevõtjale), mis on vajalik põhiseaduse kohaselt sätestada seadusega. Seetõttu on kokkulepe vajalik Riigikogus ratifitseerida.
Kokkulepe jõustub peale riigisisese menetluse lõpetamise kohta diplomaatiliste nootide vahetamist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.
Eelnõuga suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.
Muudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.
Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi. Eelnõu puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida.
Eelnõu kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE).
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv liikmesriikide vahel tulu või kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta, mis kohaldub maksulepinguga hõlmatud tulu- ja kapitalimaksudele.
Kavandatud muudatused annavad detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid piiriüleste maksuvaidluste lahendamiseks võrreldes olemasolevate võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimisel. Samuti annavad muudatused kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdavad protsessis maksumaksja õigusi. Maksuvaidluse lahendamise lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide, kui maksumaksja sellega nõustub.
Seletuskirjas märgitakse, et aastas esitatakse maksu- ja tolliametile maksulepingute alusel kümmekond topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlust. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika kohaselt on Eesti lahendanud maksulepingu alusel esitatud topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlused kuue kuu jooksul.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul on kavas maksu- ja tolliametile anda õigus maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuse vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks. Vedelkütuse seaduses on kavas kütuse käitlemise andmekogust andmete saajate hulka lisada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur ning keskkonnaministeerium.
Seadus on kavandatud jõustuma 30. juunil 2019. Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018 või hiljem alanud maksuperioodi puudutava vaidlusaluste küsimuste lahendamisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
