NordenBladet —Eestlane Magnus Kirt viskas laupäeval Soomes Vantaal toimunud Kuldse Oda võistlusel odaviske maailma hooaja tippmargi 89,33 meetrit.
Kirt, kelle isiklik rekord on 89,75, sai päeva parima tulemuse kirja juba avakatsel. Teisel katsel eestlane tulemust kirja ei saanud, kolmandal saatis aga oda 85,06 meetri kaugusele. Viimast kolme katset eestlane ei kasutanud.
Teise koha sai 81,45-ga soomlane Oliver Helander, kolmas oli 80,49-ga Hiina võistleja Qinggang Zhao.
Senine hooaja tippmark kuulus sakslasele Andreas Hofmannile, kes viskas Shanghai Teemantliiga etapil 87,55. Kuivõrd Kirt suutis selle tulemuse tänasel võistlusel ületada, premeerisid korraldajad teda 5000 euro suuruse auhinnatšekiga.
NordenBladet — Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) võttis 7.mai kohtumisel kokku möödunud teadusaasta ning andis valitsusele soovitused ühtse ettevõtlus-, teadus- ja innovatsiooni arengukava koostamiseks aastateks 2021–2030. Eesti teadus- ja arendustegevus on järjest enam seotud ettevõtluse ja innovatsiooniga, tõdeti tänasel kohtumisel.
Nõukogu juhtinud peaminister Jüri Ratas toonitas, et Eesti teadustegevus ja erasektor käivad käsikäes ning nõukogu üks ülesanne ongi leida viise kahe sektori veelgi edukamaks koostööks. „Peame oluliseks nii erasektori investeeringute osakaalu tõstmist teadus- ja arendustegevuses, aga teiselt poolt luua ka teadlastele võimalusi kaasata oma teadustöösse veelgi enam ettevõtjaid ning ärgitada neid kasutama innovaatilisi lahendusi,“ lisas Ratas. Samas toonitas ta, et selleks on ka juba palju samme astutud nagu näitas täna nõukogus antud ülevaade.
Teaduse baasfinantseerimise suurendamise ning mitmete koostööprojektide käivitamise kõrval algatati 2018. aastal mitmeid uusi arengumeetmeid. Näiteks IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) programm, mille eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust. Veel alustati möödunud aastal ettevalmistusi nn ressursitõhususe programmi käivitamiseks. Aastateks 2019-2023 on kavandatud selleks 12 miljonit eurot, millega toetatakse teadus- ja arendustegevust valitud valdkondades ning hoolitsetakse teadlaste ja spetsialistide järelkasvu eest. Samuti luuakse valdkondlikud suunad, õppetoolid või teadusgrupid ülikoolide juurde.
Eesti osaleb üha edukamalt ka EL-i konkurentsipõhises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020,“ kus meie taotlusaktiivsus ning projektide rahastus oli märkimisväärselt kõrge. 2018. aasta septembri seisuga on Eesti taotlejad osalenud edukalt 426 konkursil ning saanud projektide läbiviimiseks kokku 126,3 miljonit eurot.
Veel viidi möödunud aastal läbi Eesti teadustaristute teekaardi uuendamine, allkirjastati liitumisdeklaratsioon Euroopa superarvutite ühisettevõttega, käivitati Norra-Balti teaduskoostöö programm ning sõlmiti teisi olulisi kokkuleppeid teadusvaldkondade arendamiseks.
Eesti teadus- ja arendustegevusele andis oma hinnangu ka rahvusvaheline innovatsiooni süsteemi hindamise töögrupp, kes tõi välja, et Eesti hoiab oma teadus- ja arendustegevuses laias plaanis õiget suunda. Soovitustena aga toodi välja vajadus veelgi julgemate poliitikavalikute ja rahastusotsuste järele, samuti nähti olulise aspektina dünaamilist koostööd teadus- ja innovatsioonipoliitika vahel. Veel toodi välja, et senisest enam on meil vaja kasvatada võimekust oskusteabe omandamisel ning innovatsiooni soodustamisel. Viimase puhul on ettepanek luua Eestisse näiteks innovatsiooniagentuur või vahendusasutus, mis toetaks tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõttu ettevõtluses.
Tegevusaruande järeldustele ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi hindamise tulemustele tuginedes andis TAN soovitused ettevõtluse-, teaduse- ja innovatsiooni arengukava koostamiseks.
Arengukavas on ettepanek uuendusena põimida kaks valdkonda – teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ja innovatsioon. Uuenduse eesmärk on tekitada kahe olulise valdkonna vahel senisega võrreldes suurem sünergia ja sidusus, mis aitaks omakorda kaasa tootlikkuse ja elanike heaolu kasvule ning pikemas plaanis Eesti kestlikkusele.
Võrreldes varasemaga on arengukavasse sisse toodud ka turismivaldkonna arengusuunad. Arengukava valmib 2020. aasta kevadeks ning see hõlmab endas tegevusi kuni 2030. aastani.
Taust
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Nõukogu esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad veel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar.
NordenBladet — Neljapäeval, 9. mail EBSis kaitstud doktoritöö näitas, et Eesti inimesed ei korralda oma rahaasju tuleviku heaolu kindlustamiseks nii nagu nende teadmised ja sissetulekud seda võimaldaksid. Nende eelistused on pigem olevikku kallutatud ja finantsotsused pole alati ratsionaalsed ning noorte rahatarkuse taset selgitab raamatute arv kodus enam kui pere jõukus.
„Teame, et peaksime isiklikke ja pere rahaasju oma tuleviku heaolu kindlustamiseks korraldama ratsionaalselt igas eluetapis: pidama eelarvet, mõtlema läbi oma vajadused ja soovid nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis ning tegema nende täitmiseks arukaid valikuid. Tegelikkuses aga kipume eelistama tänast heaolu kaugema tuleviku eesmärkide nimel töötamisele ning elama pigem palgapäevast palgapäevani,“ tegi Estonian Business Schooli (EBS) värske doktor Leonore Riitsalu kokkuvõtte oma doktoritöö „Books and Biases – the Explanation For Bounded Rationality in Managing Personal Finances“ peamisest uurimistulemusest.
Riitsalu lisas, et vananeva rahvastiku, muutunud pensionisüsteemide ja keerukate finantsteenuste tingimustes on selline finantskäitumine inimestele rahaliselt kahjulik. „Poliitikakujundajad on võtnud enam kui viiekümnes riigis vastu riikliku finantshariduse strateegia, mille eesmärgiks on rahatarkuse ehk finantskirjaoskuse parandamine. Strateegia rakendamisel lähtutakse eeldusest, et arukate finantsvalikute tegemiseks piisab headest teadmistest ja rahuldavast sissetulekust. Paraku näitavad uuringud aga vastupidist –
teadmised ei vii alati aruka finantskäitumiseni ning hoolimata kõrgest sissetulekust elavad paljud inimesed ilma pikaajalistesse eesmärkidesse investeerimata,“ selgitas Riitsalu.
9. mail kaitses Leonore Riitsalu Estonian Business Schoolis oma doktoritööd „Books and Biases – the Explanation For Bounded Rationality in Managing Personal Finances“, mille juhendajaks oli professor Katri Kerem (Estonian Business School) ning oponentideks professor Liga Peiseniece BA Äri- ja Finantskoolist (BA School of Business and Finance) Lätist ning emeriitprofessor Fred van Raaij Tilburgi Ülikoolist Hollandist.
Riitsalu doktoritöö olulisemad leiud:
Eesti inimesed ei rakenda piisavalt oma finantsteadmisi ja sissetulekuid tuleviku rahalise heaolu kindlustamiseks.
Eesti õpilaste kõrget rahatarkuse taset PISA testis mõjutab vanemate jõukusest enam kodune raamatute arv.
Eesti- ja venekeelse õppekeelega koolide suurt erinevust finantskirjaoskuse skooris selgitab üksnes raamatute arv kodus.
Kohustusliku pensionifondi on enda sõnul teadlikult valinud vaid 9% vastanuist, paremad finantsteadmised ei selgita kaalutletud valikut ja otsust mõjutab sageli tuttava või müügimehe soovitus.
Leonore Riitsalu on finantskirjaoskuse ja käitumisökonoomika uurija. Enne teadustöö alustamist juhtis ta rahatarkuse koostööprojekte Finantsinspektsioonis ja esindas Eestit OECD rahvusvahelises finantshariduse võrgustikus. 2014. aastast on ta külalislektor EBS-is ja Tartu Ülikoolis. Samuti on Leonore MTÜ Rahatarkus kaasasutaja. Konsultandina nõustab ta muuhulgas Arenguseire Keskust, OECD-d ja Saudi Araabia Keskpanka.
Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1500 üliõpilast, kes saavad oma teadmisi käia täiendamas 60 partnerülikoolis üle maailma.
NordenBladet — Eestis tehtav kvaliteetne traumatoloogia- ja ortopeediaalane õppe-, teadus- ja ravitöö toob Tartusse kaksteist noort ortopeedi ja arst-residenti mitmest Euroopa riigist. Külalisi võõrustava Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia professori Aare Märtsoni soov on innustada noori kolleege koguma eri riikidest kogemusi, mis toetavad nende kujunemist oma ala asjatundjateks.
Noored ortopeedid ja arst-residendid külastavad Tartut 12.–14. maini esmakordselt Euroopa traumatoloogide ja ortopeedide ühenduse EFORT (The European Federation of National Associations of Orthopaedics and Traumatology) koolitusprogrammi „Travelling Fellowship“ raames. Programmi eesmärk on parandada ja ühtlustada ortopeedia ja traumatoloogia valdkonna koolitusi, toetada uue põlvkonna ja praeguste arstide haridust ja täiendusõpet ning soosida isiklike erialaste kontaktide loomist.
Külastuse käigus tutvustavad Euroopa noored ortopeedid oma maa tervishoiukorraldust, kuulavad Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstide ja õppejõudude loenguid ning osalevad operatsioonidel.
Kliinilise meditsiini instituudi professori Aare Märtsoni sõnul on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja Tartu Ülikooli Kliinikumi jaoks privileeg võõrustada ambitsioonikaid noori kolleege, kelle käes on traumatoloogia ja ortopeedia eriala tulevik. „Ortopeedia ja traumatoloogia on erialad, kus tööpõld on suur. Ortopeediliste operatsioonide pikad ravijärjekorrad, mis on probleemiks ka väljaspool Eestit, viitavad suurele erialasele nõudlusele. Seepärast on äärmiselt tähtis, et noortel oleks huvi traumatoloogia ja ortopeedia eriala vastu ning uute arstide järelkasv oleks järjepidev,“ rääkis Märtson.
Märtson tõdes, et Eestis pakutav traumatoloogia- ja ortopeediaharidus ning sel alal tehtavad operatsioonid on Euroopa meditsiiniülikoolide ja raviasutustega võrdselt kõrgel tasemel. „EFORT-i „Travelling Fellowshipi“ programmi kuulumine kinnitab seda. Üheskoos programmipartneritega on meie soov ühtlustada Euroopas pakutava erialase väljaõppe kvaliteeti ja töökultuuri. Seepärast näitame tulevasele traumatoloogide ja ortopeedide põlvkonnale eri riikide kogemusi, mis annaksid inspiratsiooni ning kinnitaksid eriala võimalusterohkust ja seda, kui oodatud on noored kolleegid eriala arstide töömaastikule.“
Rahvusvahelise programmi raames toimuvad visiidid kaks korda aastas, seda korraldavad föderatsiooni kuuluvate riikide ortopeediaühingud ja toetavad kohalikud haiglad. Eestis on programmi peakorraldaja Tartu Ülikooli ortopeedia dotsent ja Eesti Ortopeedia Seltsi president Katre Maasalu ning toetaja Tartu Ülikooli Kliinikum.
Euroopa noorte ortopeedide ja arst-residentide külaskäik kestab Eestis 17. maini. Viimasel kolmel päeval võõrustavad neid Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeedid.
NordenBladet — QS-i rankinguagentuur avaldas 2019. aasta maailma ülikoolide valdkondliku pingerea. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) reformid on aidanud ülikooli juba viies teadusvaldkonnas jõuda maailma 2%parimate hulka.
TalTech jõudis mainekasse QS World University Rankings by Subject (QS) maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga, milleks on infotehnoloogia (551-500), ärikorraldus (451-450) ning majandusanalüüs (401-450). Alates 2018. aastast on TalTech esindatud ka elektroenergeetika ja elektroonika valdkonnas (351-400) ning on viimases kahes ka Eestis juhtival positsioonil.
„Majandusteaduskonnas on areng olnud tormiline. Oleme Eesti kõige rahvusvahelisem kõrgharidusüksus, kuid nüüdsest väljendub meie tase ka rankingutes,“ sõnas TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra. „Maailma parimate hulka kuuluvad QS-i ja THE World University Rankingu järgi kolm majandusteaduskonna põhivaldkonda – avalik haldus, majandusteadus ja ökonomeetria ning ärindus ja juhtimine. Jätkuv tudengite tung meie juurde ainult kinnitab välismaist hinnangut,“ selgitas ta.
QS on üks usaldusväärseimaid ning maailmas enim kasutatavaid ülikoolide pingeridasid. Seda jälgivad nii koostööpartnerid kui tudengid saamaks indikatsiooni ülikoolide olemuse ja võimekuse kohta.
QS reastab kokku 48 erinevas valdkonnas 500 ülikooli ja pingeritta pääsemiseks on vaja vastavas valdkonnas kuuluda maailma 2% parimate hulka.
Valdkondlike pingeridade koostamise aluseks on võetud akadeemiline maine teiste maailma ülikoolide ja tööandjate seas, tsiteeringute arv valdkondlike artiklite hulgas ning vastav H-indeks.
