NordenBladet —Kultuurikomisjon kohtus 10. septembril kõrgkoolide juhtidega. Istungil jäid kõlama mitmed mõtted.
Kolledžite ülalpidamine ei ole ainult ülikoolide ülesanne, vaid see on laiem regionaalpoliitiline küsimus.
Kui Eesti kõrgkool peaks olema läbinisti emakeelse õppekavaga, võib see pärssida ülikoolide atraktiivsust ja konkurentsivõimet maailmas.
Õpetajate ettevalmistamiseks on vaja luua riiklik programm sarnaselt sellega, kuidas riik on võimendanud IT-spetsialistide ettevalmistamist.
Kui riik soovitab kõrgkoolidel olla rahvusvahelisem, siis mida tuleks teha, et meile õppima tulnud välisüliõpilased pärast lõpetamist Eestisse tööle jääksid.
Õppejõudude palgad ei suuda konkureerida erasektori ja üldhariduskoolide õpetajate palkadega.
Avafoto: Kultuurikomisjon kohtus kõrgkoolide juhtidega. Komisjoni istungist võtsid osa Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ning Rektorite Nõukogu tegevsekretär Hanna Kanep. (Riigikogu Fotoarhiiv
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Varem oli pangakaardi magnetriba kaardilugejast läbitõmbamine ja allkirja andmine tavaline asi, alates laupäevast aga on see ametlikult minevik. Nimelt jõustub siis Euroopa Liidus psd2 direktiiv, mille kohaselt kaardi magnetriba enam maksmiseks ei kõlba, vahendab Iltalehti.
Kaardimakse puhul kehtib laupäevast 3 nõuet. Tavalises poes maksmiseks piisab neist kahest: kõigepealt kontrollitakse, et kasutaja paneb pangakaardi lugejasse. Siis tuleb sisestada PIN-kood.
Kolmas elektroonilise tuvastamise võimalus on kasutaja isiku tuvastamine läbi biomeetrilise tunnuse, näiteks sõrmejälje abil.
Laupäevast jäävad minevikku ka lihtsad veebimaksed. Veebipoest ei saa enam kaupa lihtsalt kaardi numbrit kasutades, vaid tehing tuleb kinnitada läbi panga.
Ainult kaardi andmetega, milleks on kaardi number, kehtivuse aeg ja turvakood saab makseid teha ainult erandjuhtudel. Näiteks Soomes on veel veebipoode, kus saab sooritada mobiilseid makseid ilma pangas kinnitamata.
Alles jääb väiksemate maksete tegemine kaardi lähimaksena.
NordenBladet —Rahandusminister Martin Helme ja asekantsler Märten Ross osalevad reedest laupäevani eurorühma ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel Helsingis.
Euroala rahandusministrid arutavad, kuidas tõhustamiskavade abil edendada riiklike investeeringute elluviimist euroalal. Eesti peab tõhustamiskavade kasutamist oluliseks – see aitab leida täiendavaid tuluallikaid ning vähendada kulutusi. Hetkel on Eestis osana riigieelarve revisjonist käimas komisjoni kaasabil ka projekt tõhustamiskavade läbiviimise võimekuse tõstmiseks.
Laiendatud koosseisu kohtumisel jätkavad ministrid euroala eelarveinstrumendi väljatöötamist.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel on kavas arutelu rahandusvaldkonna prioriteetidest kliimamuutustega tegelemisel. Eesistuja ettepanekul on fookuses ennekõike süsinikdioksiidi hinnastamise, rohelise eelarvestamise ja rahastamise jätkusuutlikkuse teemad.
ELi uue institutsionaalse tsükli alguses räägivad ministrid ka kapitaliturgude liidu prioriteetidest eesmärgiga leida praktilisi meetmeid, et soodustada kapitaliturgude efektiivset toimimist.
Lisaks oodatakse ministrite arvamust ELi eelarvereeglite toimimise kohta ning arutatakse energia maksustamist. Ministritelt uuritakse, kas energia maksustamisel on roll ELi kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel ja millised peaksid olema peamised elemendid, mida tuleks arvesse võtta energia maksustamise direktiivi ajakohastamisel.
NordenBladet —Soome ettevõtja koges Tallinna hotellis teisipäeval õuduste hetki, kui hotelli lift jäi algul seisma ja siis hakkas hooga allapoole liikuma. Tekstiili valdkonnas tegutsev Johannes oli Tallinnas ärireisil. Ta reisib palju ja veedab aastas 130-150 ööd hotellides. Ärireise on ta teinud juba 25 aastat, vahendab MTV.
Tallinn on ettevõtjale varasemast tuttav. Ta ööbib tihti soomlaste omanduses olevas Solo Sokos Hotel Astorias, mida Soomes teatakse kui Viru hotelli laiendust. Johannese väitel on Astorias mugavamad voodid kui Virus.
Ettevõtjal oli päev Tallinnas seljataga ja ta oli õhtul naasmas 9. korrusel asuvasse hotellituppa. Ta astus üksi Kone firmas valmistatud lifti ja sai oma elu suurima vapustuse. Kusagil 3-4. korruse vahel hakkas lift värisema ja jäi seisma. Uksed ei avanenud. Igaüks, kes on niimoodi lifti kinni jäänud teab, mis tunne see on. Mees mõtles, et mis nali see nüüd on. Ta vajutas lifti häirekella nupule. Ent asi sellega ei lõppenud, kõige hullem oli veel ees.
Siis oli liftist kuulda raksatust või kolksatust ja lift hakkas allapoole liikuma. Mees ei osanud öelda, kui palju lift allapoole liikus. Teekond polnud pikk, sest liftis on turvasüsteem, mis kukkuva lifti peatab. Kogemus oli aga siiski ebameeldiv.
Mees räägib, et liftis sees olles oli tunne selline, et sealt peab kiiresti välja saama. Kui lift hakkas allapoole liikuma, siis oli tunne, et lõpp on käes. Kukkumine oli nii kiire ja peatumine nii järsk, et mees kukkus selle peale liftis põlvedele. Möödus pool minutit ja mees andis uuesti kella. Mees oli kükakil, kui kuulis, et lift hakkas taas allapoole liikuma.
Liftiõudus aga sellega veel ei lõppenud. Pärast kinni jäämist ja kukkumist hakkas lift järsku ülespoole liikuma ja jäi seisma 18. korrusel. Uksed avanesid ja mees läks kiiresti välja.
Mees hüppas liftist välja ja kui nägi teist inimest lifti sisenemas, siis hüüdis talle, et ära mine. Johannes rääkis inglise keeles, et lift ei tööta. Ta jäi 18. korrusele ja hoidis jalga lifti vahel, et keegi teine seda lifti kasutada ei saaks. Nii seisis ta seal 5-10 minutit ning mõtles, mis oleks võinud juhtuda, kui liftis oleks olnud mõni vanainimene – oleks kindlasti vigastada saanud.
Hoides jalga ukse vahel helistas Johannes hotelli vastuvõttu ja oli üllatunud, kui sealt öeldi vaid, et remondimees tuleb asja vaatama. Lõpuks saabus kohale valvetöötaja.
Solo Sokos Hotel Estoria juhataja Klaus Ek ütles, et lifti probleemile reageeriti koheselt. Tema sõnul on hotellis 24 tundi ööpäevas olemas valmisolek, et inimene tuleb kohale ja päästab inimesed liftist välja. Ka Kone töötajad tulevad vajadusel kiiresti kohale, et kontrollida liftide korrasolekut.
Ek ütles, et ettevõtja Johannese elu polnud ohus, kuigi ta möönis, et tunne võis liftis olla hirmutav.
Johannes rääkis, et Sokos Hotelsi broneerimiskeskus Helsingis oli pandud kinni kell 20 õhtul, mõni hetk enne liftiprobleemi avaldumist, muidu oleks ta sinna helistanud ja oma viha välja valanud. Nüüd ei saanud ta kedagi kätte. Mees räägib, et ta on kõike kogenud, aga midagi sellist mitte. Suurem pahameel läks küll paari päevaga üle.
Klaus Ek ütles juhtumi peale, et Estorias on võetud eesmärgiks kliendisõbralik teenindus. Ta ütles, et vabandab, kui seekord kõik ei õnnestunud. Eki sõnul võisid arusaamatused tekkida keeleprobleemist, kuna teenindajate soome keel polnud kõige parem.
Eki sõnul on liftiviga nüüdseks parandatud ja Estoria liftid töötavad korralikult. Ka Johannes ütles, et liftid olid korda tehtud, kui ta neljapäeval hotellist lahkus.
Austatud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere!
Lugupeetud akadeemikud ja professorid!
Head külalised!
Kõik siinviibijad, vaatajad ja kuulajad!
Kliima muutub ja selle tagajärgi on selgelt tunda nii Eestis, Euroopas kui maailmas. Maakera keskmine temperatuur on võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud üle ühe kraadi ning praeguse tempoga jätkudes võib see sajandivahetuseks kerkida veel mitu kraadi.
Valdav osa teadlasi on veendunud, et kliimamuutustesse panustab oma tegevusega oluliselt ka inimkond. Seega on meie kanda kohustus ja vastutus iseenda keskkonnamõju vähendamisega tegeleda. Isegi kui me kuuleme seisukohti, et inimtegevuse osa neis muutustes on väike, ei ole sellest hoolimata pisem meie vastutus oma koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.
2015. aasta Pariisi kliimaleppe ratifitseerimisega on 185 maailma riiki lubanud üheskoos enda keskkonnamõju kontrollida ning hoida sellega temperatuuri tõusu alla kahe kraadi võrreldes 19nda sajandi keskpaigaga. Selle kokkuleppeni jõudmine ei olnud kerge ning võttis üle 20 aasta läbirääkimisi ja ühiseid pingutusi. Lepingust üksi aga ei piisa, vaid kõik selle osalised peavad ka päriselt pingutama, et poliitilistest deklaratsioonidest saaksid tegelikud muutused.
Seda sama ootab ju ka noor Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg, kelle Rootsi parlamendi eest alguse saanud protestist on kasvanud ülemaailmne meeleavaldus ja liikumine meie maailma ning tulevaste põlvede heaolu nimel. Õpilaste sõnum otsustajatele ja poliitikakujundajatele on lihtne – kuulake teadlasi ja tegutsege. Nüüd ja kohe!
Teadlased on rääkinud ja nad kutsuvad üles astuma süsteemi muutvaid samme. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnang on selge – ka vaid poolekraadise temperatuuritõusuga kaasnevad ökosüsteemides ja looduskeskkonnas pöördumatud muutused. Peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid võimalusi, et neid muutusi ohjata.
Mulle teeb ühest küljest rõõmu, et Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on siin ülioluline roll, olles ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajad ja suunanäitajad. See on suur vastutus kogu planeedi ja inimkonna ees. Samas kaasneb eestvedamisega ka mure, et nii mõnedki teised on meist oma mõtteviisilt ja tegutsemistahtelt maha jäänud.
Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng. Kõik mainitud protsessid on läbipõimunud ning saavad üksteist toetada.
Head kuulajad!
Euroopa majandus, energiasüsteemid ja tööstus vajavad kaasajastamist ning tõuget tõhusamaks toimimiseks. See aitab meil püsida ülemaailmses konkurentsis ning globaalseid muutusi juhtides neist enim võita. Meie ees seisavad märgilised valikud, kuhu ja kuidas suunata oma järgmiste kümnendite investeeringud, et Euroopas oleks jätkuvalt hea ja turvaline elada. Meil on võimalus investeerida innovatsiooni, tõhusatesse ja puhastesse tehnoloogiatesse ning lahendustesse nii oma siseturul kasutamiseks kui ka ekspordiks, panustades sellega inimeste ja looduse heaolusse. Jätkusuutlikkus on suur konkurentsieelis.
Seadmaks sihte tulevastele investeeringutele ja majandusarengule pakkus Euroopa Komisjon möödunud aastal välja Euroopa Liidu pikaajalise kliimastrateegia „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis sõnastas eesmärgiks jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani.
Mida see Eesti jaoks tähendab? Milliseid võimalusi see meile annab ning kuidas tuleme toime võimalike raskustega? Millised on parimad sammud kasvuhoonegaaside heite veelgi ulatuslikumaks vähendamiseks, võttes arvesse, et seni on Eesti kliimapoliitika põhialustes seatud sihiks 80%ne langus võrreldes 1990. aasta tasemega? Mis on tegelikult kulukam, kas tegevusetus või eestvedamine?
Need kõik on põhimõttelised küsimused, mis vajavad lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. Meil on vaja mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja erinevatel ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama. Me kõik peame arengutega kaasas olema.
Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad meie energiatootmine ja transport. Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused.
Samuti peame rääkima tuuleenergia senisest oluliselt laiemast arendamisest ka piirkondades ja paikades, kus me seni seda teinud ei ole. Lisaks päikeseenergia tootmiste võimalustest. Ma ei ole sugugi kindel, et arutelud uue põlvkonna tuumaenergia lahenduste kasutamise üle saavad olema praeguste hirmude juures lihtsad. Siiski, nõu selle kõige üle pidada meil tuleb.
Transpordivaldkonnas on heite vähendamiseks mitmeid võimalusi – saame edendada ühistransporti ja kergliiklust ning minna üle elektritranspordile ja säästlikele kütustele. Eesti autopark on Euroopas üks vanimaid ja seetõttu ka saastavamaid, mis annab meile olulist arenguruumi.
Eraldi keskkonnaküsimused, millega tegeleda ning mis vajavad arutelu, on ka näiteks meie põllu- ja metsamajanduse vallas ning toidutootmises. Samuti on tähtis roll meie kõigi mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutusel. Mõeldes hetkeks ühele päevale meie endi tarbimisharjumustes – pakendid, kasutatud materjalid, vee- ja energia sääst liikumisviisid. Kõik selleks, et parandada meie endi elukeskkonda nii praegu kui tulevikus.
Head sõbrad!
Eestil on oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel häid kogemusi. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud meie heast haridusest, digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi.
See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab edendada jõuliselt tulevikku suunatud lahendusi. Nii avalikus- kui erasektoris. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud neist uuenduslikest ideedest on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil.
Nagu ütles Irvik Kass Lewis Carroll’i raamatus “Alice imedemaal” – kui sul on ükskõik, kuhu tahad jõuda, siis pole tähtis, kuhupoole lähed. Ma usun, et kui Eesti selles metafooris varsti Irvik Kiisu juurde jõuab, siis teame hästi, mis suunas me liikuda soovime. Olgu see naeratav kass oksal meid juhatamas siis meie endi lapsed, noored või tulevik.
Soovin teile väga huvitavat kliimakonverentsi ja sisukaid arutelusid!
