Ratas Kliimakonverentsil: meil on järeltulevate põlvede ees vastutus vähendada inimtegevuse keskkonnamõju

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas rõhutas kliimakonverentsil avasõnavõtus meie kõigi vastutust inimtegevuse keskkonnamõju vähendada, sest see on kohustus meie koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.

Peaminister Ratas märkis, et kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani jõudmine vajab lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. „Me kõik peame arengutega kaasas olema. Seepärast vajame mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama,“ rõhutas peaminister.

„Eestil on häid kogemusi oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi,“ ütles Ratas. „See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab jõuliselt edendada tulevikku suunatud lahendusi. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud uuenduslikud ideed selles vallas on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil,“ lausus ta.

Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad Ratase sõnul Eesti energiatootmine ja transport. „Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused,“ sõnas peaminister.

Ratas tõi kõnes esile Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rolli ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajatena ja suunanäitajatena. „Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng,“ sõnas peaminister.

Konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“ toimub Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia koostöös. Sellel saavad kokku teadlased ja poliitikud, et ühiselt arutada võimaluste üle kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks nii, et Eesti keskkond oleks hoitud, inimestel läheks hästi ning majandus oleks ka tulevikus konkurentsivõimeline.

Peaministri sõnavõtt: www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-avasonavott-konverent…



Fotod: Konverents “Kliimaneutraalsus – häving või edu”, 13.09.2019 (Stenbocki maja/ Raigo Pajula)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

 

 

Projektikonkurss “Õppimine ja õpetamine digitaalse õppevara ajastul”

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium korraldab teadusuuringu läbiviimiseks projektikonkursi

„ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE  DIGITAALSE ÕPPEVARA AJASTUL“.

Tehnoloogia areng ja süvenev digitaliseerimine on tänapäeva koolielu ja hariduse lahutamatu osa. Usutakse, et digitaalse õppevara kasutamine õppetöös aitab õppimist köitvamaks muuta, parandab oskuste ja teadmiste omandamise tulemuslikkust ning tõstab õppeprotsessi paindlikkust. Eesti on seadnud elukestva õppe strateegia eesmärgiks tagada kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused ning kutsunud selle rakendamiseks ellu digipöörde programmi. Paraku ei ole senised läbiviidud uuringud piisavad, et piisavalt hinnata, millised on kirjeldatud arengute mõjud õppijate kognitiivsete ja mittekognitiivsete oskuste kujunemisele, tulenevalt õppijate sotsiaalmajanduslikust taustast, vanusest ja isikuomadustest, sh kaassündinud võimekusest ja isiksuse omadustest, ning varasemast hariduskogemusest.

Seetõttu viib HTM läbi teadusprojektide konkursi, mille eesmärgiks on tõenduspõhise arusaama kujunemine digitaalse õppevara ja -materjalide kasutamise mõju kohta õppimisele ja õpetamisele, mis võimaldaks arendada ja edasi anda empiiriliselt valideeritud teadmust õppimise ja õpetamise olemusest ning oskuste kujunemisest erinevate õppekeskkondade koosmõjul.

Uurimisprojekti kestus on kuni 3 aastat ning konkursi eelarve on 300 000 eurot koos käibemaksuga, sisaldades asutuse üldkululõivu. Projektitaotluste esitamise tähtajaks on 15. oktoober 2019. Taotlemise soovist palume teada anda 15. septembriks 2019 allolevale kontaktile.

 

Professor: südame- ja veresoontehaigused on surmapõhjuste hulgas maailmas esikohal

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eestis hakkab suremus südame- ja veresoontehaigustesse vähenema, kuid olukord peaks tulevikus veelgi paranema. Selleks on vaja viia veresoontehaiguste valdkonna õppe- ja teadustöö uuele tasemele, eelkõige lõimides prekliinilisi ja kliinilisi erialasid – see on tunnustatud veresoontekirurgi Jaak Kalsi üks eesmärke Tartu Ülikooli vasoloogia professorina. Kals alustab professorina tööd 1. septembril.

Vasoloogia on meditsiinivaldkond, mis tegeleb veresoontehaiguste ennetuse, diagnostika ja ravi ning õppe- ja teadustööga.

Jaak Kalsi sõnul on professorina tema peamised ülesanded tagada veresoontehaiguste teaduspõhise ja kompleksse käsitluse parandamine Eestis: „Kavas on senisest enam siduda prekliinikus ja kliinikus erinevaid erialasid ning arendada diplomieelsel ja -järgsel tasandil õppe- ja teadustööd. Kontaktid välisülikoolide teadlaste ja klinitsistidega võimaldavad mul ühtlasi tugevdada vaskulaaruuringute rahvusvahelist koostöövõrgustikku.“

Meditsiiniteaduste valdkonna professori sõnul on südame- ja veresoonkonna haigused surmapõhjuste hulgas maailmas esikohal. „Nende haiguste ennetamine, varajane diagnostika ja ravi on meditsiinis ülioluline, sest ravi tulemuslikkusest ei sõltu mitte üksnes elulemus, vaid ka inimese elukvaliteet. Seetõttu on uute, teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega,“ ütles Kals.

Jaak Kals on Eesti esimese endoteelikeskuse üks ideoloog, koordineerija ja edasiarendaja. Keskuse teadustöö tulemused loovad võimalusi südame- ja veresoontehaiguste uueks ravi- ja ennetusstrateegiaks.

Tartu Ülikoolis valib professori senat kui akadeemiline otsustuskogu. Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser tunnustas tänavu 29. märtsil toimunud senati istungil Jaak Kalsi professionaalsust. „Väärib rõhutamist, et Jaak Kals on praktiseeriv kirurg, aga ka akadeemiliselt edukas, see on Eestis ainukordne. Vaieldamatult on ta kliiniliselt kompetentne ja usaldusväärne kolleeg,“ sõnas Asser.

Loe kliinilise meditsiini instituudi vasoloogia professori Jaak Kalsi uurimisvaldkonnast lähemalt meditsiiniteaduste valdkonna kodulehe rubriigist „Kolm küsimust uuele professorile“.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Et vähendada suremust südame-veresoonkonnahaigustesse, tuleb tõhustada nii ravi kui ka ennetust

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt Euroopa keskmisest suurem. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.

Aet Saare väitel vähenes vanusele kohandatud suremus südame isheemiatõppe 100 000 elaniku kohta aastatel 1985–2014 meestel 1285-lt 388-ni ja naistel 837-lt 211-ni. „Kiirele arengule vaatamata kuulub Eesti endiselt suurima kardiovaskulaarhaiguste riskiga riikide hulka Euroopas,“ tõdes Saar.

Nii Eestis kui ka mujal mõjutavad südame isheemiatõve suremusnäitajaid peamiselt kaks tegurit: kui palju inimesi haigestub ja kui suur osa nendest sureb. „Haigestumissageduse vähendamiseks tuleb alandada rahvastikus esinevaid riskitegureid, näiteks suitsetamist, kõrget vererõhku ja düslipideemiat. Väiksem suremus nõuab paremat müokardiinfarkti ravi ja efektiivsemat sekkumist korduvate atakkide vältimiseks. Järelikult on suremuse edasiseks vähendamiseks vaja seda teemat käsitleda terviklikult: tähelepanu tuleb pöörata nii müokardiinfarkti ägeda faasi ravile (esmane ennetus) kui ka infarkti kordumise vältimisele (teisene ennetus),“ nentis Saar.

Saare sõnul on ennetuse nurgakiviks suurima haigestumisriskiga inimeste kindlakstegemine ja neile ennetava ravi pakkumine. Ravijuhistes soovitatakse kasutada selleks riski hindamise skoore, mis ennustavad riskitegurite esinemise põhjal infarkti haigestumise tõenäosust.

Riskiskoorid on välja töötatud arenenud riikides, kus on väiksem südame-veresoonkonnahaiguste levimus, ja seni ei ole nende sobivust Eesti rahvastiku jaoks hinnatud. Doktoritööst „Äge müokardiinfarkt Eestis 2001–2014: suund riskipõhisele ennetusele ja ravile“ selgus, et Eestis sobivad südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks kolmest riskiskoorist kaks: Euroopas kasutatav SCORE (ingl Systematic Coronary Risk Evaluation) ja Ameerika PCE (ingl Pooled Cohort Equation). Ühendkuningriigis rakendatav QRISK2 alahindas märgatavalt haigestumise tõenäosust ja see vajaks enne kasutamist kohandamist Eesti oludele.

Riskihinnangu alusel otsustatakse ennetava ravi vajadus. „Suurem risk eeldab varasemat ja tõhusamat sekkumist eelkõige vere kolesteroolisisaldust mõjutavate ravimitega, aga näiteks kõrgenenud vererõhu korral ka seda vähendavate preparaatidega. Lisaks vajavad suurema riskiga inimesed rohkem elustiilialast nõustamist,“ kirjeldas Saar.

Doktoritöös hinnati ka südamelihase infarktiga patsientide ravi kvaliteeti Eestis aastail 2001–2014. „Kuigi patsientide keskmine vanus ja kaasuvate haiguste esinemise sagedus kasvasid, paranes tuntavalt infarktijärgne elumus, mida võib seostada ravijuhistes soovitatud nüüdisaegse ravi paranenud kättesaadavusega,“ rääkis doktorant, lisades, et uuringuperioodi vältel ühtlustusid Eestis infarkti ravikvaliteet ja -tulemused. „2011. aastaks ei sõltunud ellujäämise tõenäosus enam sellest, kas patsient pöördus algul piirkondlikku või kohalikku haiglasse,“ väitis ta.

Probleemina tõi Saar oma doktoritöös esile nn riski ja ravi paradoksi. Selle kohaselt ravitakse suurima riskiga patsiente vähem tõhusalt kui väiksema riskiga haigeid. „Seega tuleb infarktijärgse elumuse edasiseks parandamiseks enam tähelepanu pöörata suurima riskiga patsientidele, sealhulgas eakatele, suhkurtõve ja neerupuudulikkusega haigetele,“ rõhutas Saar.

Aet Saar kaitseb doktoritööd „Äge müokardiinfarkt Eestis 2001–2014: suund riskipõhisele ennetusele ja ravile“ 13. septembril kell 14.00 Tartu Ülikooli senati saalis.

Aet Saare juhendajad on kardioloogia professor akadeemik Jaan Eha, kardioloogia teadur Tiia Ainla, kardioloogia teadur Toomas Marandi ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

 

 

Riigikogu kiitis heaks Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vahelise lennuliikluse kokkuleppe

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu ratifitseeris tänasel istungil kokkuleppe, mis loob võimaluse pidada lennuühendust Eesti ja Araabia Ühendemiraatide (AÜE) vahel. Kokkulepe annab juriidilise aluse ja õiguse lendude alustamiseks kahe riigi vahel. Kokkulepe hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning mittediskrimineerimist ELi aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.

Lennuühenduse avamisega Dubaisse ja Dubai kaudu kolmandatesse riikidesse tekivad Eesti äri- ja turismisektorile olulised ja paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Kuivõrd kokkulepe reguleerib maksuküsimusi, siis tuli see Riigikogus ratifitseerida.

Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinna ja Dubai vahelisel liinil 2019/2020 talvel lendama AÜE lennuettevõtja Flydubai, kes omab ka koodijagamiskokkulepet teise kohaliku vedajaga Emirates. Koodijagamiskokkulepe võimaldaks reisijatel Eestist lennata Dubaist edasi ühe piletiga Emiratesi liinivõrku.

Juba mõnda aega on AS Tallinna Lennujaam pidanud läbirääkimisi AÜE lennuettevõtjatega seoses lendude alustamisega kahe riigi vahel. Hetkel on lennuühenduse loomine Dubaiga üks Tallinna Lennujaama prioriteetidest. Tallinna Lennujaam on reisijate arvu Tallinn–Dubai liinile prognoosinud 25 000–30 000 reisijat aastas.

Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (27 SE) poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...508509510...756Page 509 of 756