NordenBladet — Värske koostöö Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Florida Polütehnilise Ülikooli (Florida Poly) vahel võib tuua kergliiklusteedele isejuhtiva minibussi.

TalTechi teadlane ja Iseauto projektijuht Raivo Sell sõnas: „Kuna USAs on sageli sõiduteedel ummikud ja kergliiklusteed alakasutatud, siis on Florida Poly teadlastel huvi testida just linnade kergliiklusteedel Iseauto-tüüpi sõidukeid. Isejuhtivad minibussid liiklevad sarnaste kiirusega kui jalgrattad ja sobivad kergliiklusteedele, vältides nii ummikuid autoteedel. Samuti ei ole vaja olemasolevat teedevõrku eriti muuta. Lisaks USA-le võiks selliseid teste teha ka Eestis.“

10. aprillil sõlmitud lepingu eesmärgiks on täiustada ja testida Iseauto juhtalgoritme, et tõsta Iseauto ohutust. TalTechi ning Florida Poly teadlased ja tudengid mängivad simulatsioonides läbi võimalikult palju erinevaid liiklussituatsioone, et leida üles ohuolukorrad ning kontrollida, kuidas isejuhtiva sõiduki juhttarkvara neile reageerib.

Florida Poly uurimisgrupi juht dr. Rahul Razdan märkis, et koostöö kahe ülikooli vahel sobib kokku ideaalselt, kuna TalTechi isejuhtiv sõiduk põhineb avatud tarkvaral ja võimaldab seetõttu väga lihtsalt ühildada juhtimissüsteemi Florida Poly teadlaste välja töötatud metoodika ja töövahenditega.

Esimeseks sammuks on Iseauto tarkvara ühildamine Florida Poly tarkvarapaketiga ja TalTech linnaku Iseauto trassi simulatsioonimudeli loomine. Kui ühildamine on tehtud ja mudel koostatud, saab hakata testima ja valideerima Iseauto juhtimisotsuseid.

Koostööleppe allkirjastamine 10. aprillil Eesti saatkonnas Washingtonis tõi kokku palju tippspetsialiste USA autonoomsete sõidukite kogukonnast, näiteks Washington DC planeerimise ja majandusarengu abilinnapea büroost Thaddeaus Greeni, USA Euroopa Liidu delegatsiooni transpordi- ja energeetikanõuniku James Bradbury ning Georgetowni avalike teenuste tegevjuhi David Catania.

Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jonatan Vseviov rõhutas, et Eesti on innovaatiline riik, kes ühendab selle trans-Atlantilise koostööga Ameerika ja Euroopa innovatsiooni. „Eesti on uute tehnoloogiate rakendamisel teerajajaks paljudes e-riigi ja targa linna lahendustes,“ lisas Vseviov.

Thaddeaus Green näeb praktilist võimalust ja otsest huvi koostööks tehisintellekti rakendamise õiguslike lahenduste osas. „Nagu Eesti, on ka Washington kujundamas õigusruumi isejuhtivate sõidukite viimiseks igapäevaellu. Just paar nädalat tagasi pandi kaks eelnõud arutusele,“ kinnitas Green.

TalTechi IT-teadlane Innar Liiv ütles: “Nii praegu kui ka nähtavas tulevikus jäävad autonoomsed intelligentsed tehnoloogiad Eesti õigusruumis inimese tööriistaks selles tähenduses, et nad täidavad inimese poolt määratud ülesannet ja väljendavad otseselt või kaudselt inimese tahet. See tähendab, et ka tulevikus jääb õigusliku regulatsiooni subjektiks inimene.”

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — President Kersti Kaljulaid andis noore IT-teadlase preemia Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) IT professor Juri Belikovile, kes uurib keerulisi juhtimissüsteeme.

Töörühm, kus professor Juri Belikov tegutseb, on välja arendanud universaalse matemaatilise metoodika ja tarkvara, mis lihtsustab keeruliste juhtimissüsteemidega seotud probleemide uurimist. „Juhtimissüsteeme võib leida kõikjal meie ümber, nad mõjutavad meie elu ja tänapäevaseid tehnoloogiaid igapäevaselt ning erakordselt ulatuslikult,“ selgitas Juri Belikov. Ta lisas, et juhtimissüsteem võib olla näiteks ventilatsiooni- või küttesüsteem, mis hoiab ruumis kindlat temperatuuri. Kuid juhtimissüsteemid võivad olla palju keerulisemad, näiteks tuumajaam või lennuk.

President Kersti Kaljulaidi sõnul on noore IT-teadlase preemia laureaat Juri Belikov teadlasena kombineerinud matemaatika ja infotehnoloogia, et luua paremaid mudeleid keeruliste protsesside juhtimiseks. „Tema teadustöö tulemusi saab kasutada bioloogias, meditsiinis, energeetikas, suurtes infrastruktuurides ja paljudes teistes valdkondades. Juhtimise lihtsustamine toob kaasa selgust ja efektiivsust, mis ongi ju iga teadustöö üheks oluliseks eesmärgiks,“ rõhutas president Kaljulaid.

Viimasel ajal on juhtimissüsteemide töörühm analüüsinud energeetika valdkonda, on ju ka elektrivõrgud juhtimissüsteemid.  Juri Belikovi sõnul on energeetika hetkel ümbermõtestamise protsessis, kuna praegu minnakse aktiivselt üle taastuvenergiaallikate kasutamisele ja nende lõimimisele energiasüsteemidesse.

„Seoses nende muutustega ilmnesid erinevad probleemid. Näiteks on taastuvenergiaallikatest saadaval energial erinev dünaamika. Minu töö tulemused võimaldavad töötada välja tõhusaid juhtimismeetodeid erinevate energiaallikate jaoks,“ selgitas Juri Belikov oma teadustöö sisu.

Noore IT-teadlase tunnustuse saanud Juri Belikov on Tallinna Tehnikaülikooliga seotud 2006. aastast. IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul on preemia laureaat sihikindel, süstemaatiline ja tulemuslikult töötav noorteadlane, kellel on välja kujunenud iseseisev teadustemaatika ja laialdased rahvusvahelised kontaktid. Ta on juhendanud mitmeid teadus- ja tudengitöid, temalt on ilmunud 71 teadusartiklit ning 2015. aastal pälvis Juri Belikov Boris Tamme nimelise stipendiumi.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Olukorras, kus üha enam avaliku- ja erasektori teenuseid digitaliseerub, muutuvad ka digitaalse tuvastamise ja autentimise võimalused kodanike jaoks järjest olulisemaks. Üks digiautentimise vorme on e-residentsus, millega antakse juurdepääs digitaalsetele teenustele ilma vajaduseta otseselt riigis resideerumiseks.

TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professori Anu Masso e-residentsuse uurimisrühm avaldas hiljuti artikli “Transnational Digital Identity as an Instrument for Global Digital Citizenship: The Case of Estonia’s E-Residency”, kus analüüsitakse e-residentsuse digitaalsete võimaluste ja digitaalse ebavõrdsusega seotud aspekte ning seoseid taotlejate motivatsioonide ja nende päritoluriikide e-valitsuste arengutasemete vahel.

Uurimisrühma liige ja artikli esimene autor, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Piia Tammpuu: “Meie analüüsis kasutatud Eesti e-residentsuse 2014-2017 aasta taotlusandmed näitavad, et ehkki e-residentsuse programm saavutas globaalse haarde juba esimeste aastate jooksul, on taotlejate taust kodakondsusjärgse päritoluriigi osas geograafiliselt väga ebaühtlane“.

Uuringu peamine panus oli autorite sõnul mitmetasandilist analüüsimeetodit kasutades selgitada taotlejate motivatsioone, võttes arvesse nii nende sotsiaal-demograafilist tausta (nt kodakondsust) kui ka nende päritoluriikide digitaalseid ja majanduslikke erinevusi. Analüüs näitaski, et e-residentsuse taotlemise motivatsioone selgemalt eristavaks tunnuseks oli EL kodanikuks olemine/ mitte-olemine ja päritoluriigi e-valitsuse arengutase. Digitaalselt enam arenenud riikide kodanikud taotlevad e-residentsust tõenäolisemalt üldise huvi tõttu, määratledes end kui “e-residentsuse fänne”. See-eest digitaalselt suhteliselt vähem arenenud riikide kodanikud soovivad programmiga liituda sagedamini instrumentaalsetel ehk e-residentsuse kasutusvõimalustega seotud põhjustel – näiteks soovides juurdepääsu Eesti e-teenustele.

Uuringust selgus, et 90% taotlejate puhul oli tegemist selliste riikide kodanikega, kelle e-valitsuse arengutase on ÜRO e-valitsuse arengutaseme indeksi (E-Government Development Index ehk EGDI) järgi kas väga kõrge või kõrge. Vaid kümnendik e-residentsuse taotlejaid oli pärit riikidest, mille e-valitsuse arengutase on indeksi järgi keskmine või madal. Nii on e-residentsuse programmist potentsiaalselt kasusaajate seas valdavalt nende riikide kodanikud, kes on globaalses mõttes oma riigi pakutavate digitaalsete võimaluste poolest juba suhteliselt paremas seisus. Ehk teisisõnu on Eesti riigi pakutav lahendus vaatamata e-residentsuse programmi globaalsele levikule enam kättesaadav nn digitaalselt võimekamatele ning peegeldab seega olemasolevaid riikide- ja regioonidevahelisi digitaalseid lõhesid.

Piia Tammpuu selgitab, et Eesti e-residentsuse kui riiklikult toetatud ja globaalselt kasutatava digitaalse identiteedi puhul rõhutatakse selle eelist nende riikide kodanike jaoks, kelle riikide e-areng on madalam. Seetõttu sooviti analüüsida, kas ja kuidas e-residentsuse programm aitab kompenseerida teatud digivõimaluste puudumist just digitaalselt vähem arenenud riikide kodanike puhul. Analüüs aga näitas pigem vastupidist, kuna põhiosa taotlejatest on digitaalselt kõrgelt arenenud riikidest. Samas –  digitaalselt vähem arenenud riikidest taotleti e-residentsust eelkõige tulenevalt praktiliselt huvist kasutada teatud e-teenuseid ja digitaalseid lahendusi. Ehk siis sellist kompensatsiooni-efekti on siiski kaudselt näha.

„Kokkuvõttes juhime oma analüüsiga Eesti e-residentsuse programmi ja selle pakutavate hüvede puhul tähelepanu digitaalse ebavõrdsusega seotud aspektidele ning tõstatame küsimuse, kuivõrd e-residentsuse taoline algatus aitab pikemas perspektiivis vähendada või pigem taasluua globaalset digitaalset ebavõrdsust erinevate riikide kodanike vahel“, lisab Anu Masso.
Masso sõnul võib tuginedes läbiviidud uuringule eeldada, et nimetatud ebavõrdsused võivad avalduda ka konkreetsetes viisides, kuidas e-residendi ID kaarti kasutatakse: kuivõrd on tagatud juurdepääs erinevatele teenustele, milline on teadlikkus võimalikest e-residentsuse käigus loodud andmetest, arvamused seoses võimalike riskide ja võimalustega. Nimetatud teemad vajavad aga täiendavat kvalitatiivset uuringut, leidmaks parimad viisid digitaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.

Professor Masso uurimisrühm viib hetkel läbi täiendavaid süvaintervjuusid e-residentide hulgas, et selgitada lähemalt nende arusaamasid enda kui globaalsete digitaalsete kodanike õigustest ja kohustustest ning oma digitaalsete jalajälgedega seotud võimalustest ja riskidest.

Information Systems Frontiers “Transnational Digital Identity as an Instrument for Global Digital Citizenship: The Case of Estonia’s E-Residency” https://doi.org/10.1007/s10796-019-09908-y
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT