NordenBladet — QS-i rankinguagentuur avaldas 2019. aasta maailma ülikoolide valdkondliku pingerea. Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) reformid on aidanud ülikooli juba viies teadusvaldkonnas jõuda maailma 2%parimate hulka.
TalTech jõudis mainekasse QS World University Rankings by Subject (QS) maailma ülikoolide pingeritta kolme uue valdkonnaga, milleks on infotehnoloogia (551-500), ärikorraldus (451-450) ning majandusanalüüs (401-450). Alates 2018. aastast on TalTech esindatud ka elektroenergeetika ja elektroonika valdkonnas (351-400) ning on viimases kahes ka Eestis juhtival positsioonil.
„Majandusteaduskonnas on areng olnud tormiline. Oleme Eesti kõige rahvusvahelisem kõrgharidusüksus, kuid nüüdsest väljendub meie tase ka rankingutes,“ sõnas TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra. „Maailma parimate hulka kuuluvad QS-i ja THE World University Rankingu järgi kolm majandusteaduskonna põhivaldkonda – avalik haldus, majandusteadus ja ökonomeetria ning ärindus ja juhtimine. Jätkuv tudengite tung meie juurde ainult kinnitab välismaist hinnangut,“ selgitas ta.
QS on üks usaldusväärseimaid ning maailmas enim kasutatavaid ülikoolide pingeridasid. Seda jälgivad nii koostööpartnerid kui tudengid saamaks indikatsiooni ülikoolide olemuse ja võimekuse kohta.
QS reastab kokku 48 erinevas valdkonnas 500 ülikooli ja pingeritta pääsemiseks on vaja vastavas valdkonnas kuuluda maailma 2% parimate hulka.
Valdkondlike pingeridade koostamise aluseks on võetud akadeemiline maine teiste maailma ülikoolide ja tööandjate seas, tsiteeringute arv valdkondlike artiklite hulgas ning vastav H-indeks.
NordenBladet —Täna avab maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool uue puidutehnoloogia labori, mis võimaldab tudengitel õppe- ja teadustööd tehes omandada teadmisi kogu puidutöötlemise protsessist, alustades ümarmaterjali töötlemisest, lõpetades toodete valmistamisega. Labori väljaarendamine läks maksma ligi miljon eurot.
Labor on varustatud seadmetega, millega saagida kuni meetrise diameetriga palki ja kuivatada kuni 4,7 meetri pikkust saematerjali. Materjalitehnoloogia alase uurimistöö seisukohalt on üks olulisemaid seadmeid termotöötlusahi, millel on teadur Linnar Pärna sõnul ka suur teaduspotentsiaal. „Näiteks võimaldab nimetatud seade uurida, kuidas töödelda puitu selliselt, et säiliksid soovitud füüsikalised ja mehaanilised omadused ning paraneks vastupanu keskkonna mõjudele ja kahjuritele,“ rääkis Pärn. Olenevalt töötlusastmest suureneb termotöötlusahjus puidu pinnakõvadus ja muutub värvus. Lisaks suureneb puidu mädanikukindlus ning vähenevad niiskusest tingitud deformatsioonid, mis on Pärna sõnul oluline nii sise- kui välisviimistluses.
Äsja soetatud masinate hulka kuulub 60 tonnine kuumutatavate plaatidega press, mille eesmärk on erinevate puitplaatide, sealhulgas vineeri ja teiste komposiitplaatide väljatöötamine ning katsetamine. Vaakummembraanpress võimaldab aga erinevate pinnakattematerjalidega, sh spooniga katta ka kumeraid detaile. Viimane lihv antakse laboris puidule kalibreerimismasinaga, lisas Pärn.
Igapäevaselt saab labor olema pinnaks praktilisele õppetööle, puidutehnoloogia alasele teadustööle, aga ka koostööle erinevate puidutöötlemise ettevõtetega.
NordenBladet — Sügiseks valmiva uuringu eesmärgiks on huntide arvukuse hindamine enne ja pärast küttimishooaega. Keskkonnaagentuuri tellimusel analüüsivad tehnikaülikooli geeniteadlased kütitud huntide koeproove, väljaheiteid ning huntide murtud lammastelt saadud süljeproove.
Analüüsitakse sadu üle Eesti kogutud proove. Kvaliteetsetest proovidest saab kindlaks teha eri isendid ja need siis kokku lugeda. „Kõige rohkem on proovide hulgas väljaheiteid, millest DNA kättesaamine on aga ka kõige keerukam – välitingimustes ja ebasoodsate ilmaolude tõttu võib DNA olla proovis lagunenud,“ ütles uuringu juht professor Erkki Truve. Koerte ja huntide hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.
Analüüs on üks osa Keskkonnaagentuuri projektist ELME („Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“), mida kaasrahastavad Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaameti andmetel kütiti lõppenud jahihooajal lubatud 65 hundist Eestis 60, lisaks eriloa alusel seitse hunti. 2013 valiti hunt Eesti aasta loomaks ja 2018 Eesti rahvusloomaks.
NordenBladet — Esmakordselt koostati Eesti ja Läti jaoks lämmastikubilanss ning hinnati olulisemad lämmastikuvood, allikad ja liikumisteed, sh Läänemerre jõudva lämmastiku kogused ja päritolu.
Suurimad pinna- ja rannikuvette jõudvad lämmastikuvood pärinevad põllumajandusest, loodusmaastikelt, atmosfäärist ja reoveekäitlusest. Projekti eesmärk, mille nimel Eesti ja Läti teadlased koostööd teevad, on Liivi lahte jõudva ja veekvaliteedi halvenemist põhjustava lämmastiku koguse vähendamine.
Liigne toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, koormus soodustab pinnaveekogude ja Läänemere veekvaliteedi halvenemist. Lämmastikuühendid suurendavad keskkonna hapestumist, mõjutavad osooni sisaldust atmosfääris ning looduslike ökosüsteemide tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust. Ka panustavad lämmastiku heitmed (N2O) kliimamuutusesse.
Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased Euroopa Liidu Interreg Eesti-Läti programmist rahastatud teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja teadusasutusega Lätist välja selgitamas lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere rannikualadelt.Seetõttu on Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased Euroopa Liidu teadusprojekti GURINIMAS raames ja koostöös Keskkonnaministeeriumi ning nelja teadusasutusega Lätist välja selgitamas lämmastikukoormuse vähendamise võimalusi Läänemere rannikualadelt.
Selleks hinnati kvantitatiivselt nii looduslikke kui inimtekkelisi bioloogiliselt omastatava lämmastiku (Nr) allikaid ja olulisemaid (>100 tonni) voogusid 2014. aastal olulisemate majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus), inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel Eestis ja Lätis ning lämmastiku piiriülest transporti. 2014. aasta valiti uuringiks põhjusel, et projekti alguseks 2017. aasta kevadel oleks olemas usaldusväärsed statistilised ja muud algandmed, mille kogumine võib olla ajamahukas.
Kokku ringleb Eesti majandussektorite, inimtarbimise ja looduskeskkonna vahel umbes 550 000 tonni lämmastikku aastas. Kogu Eesti lämmastiku bilanss (sisend miinus väljund) oli 2014. aastal positiivne (+53 000 tonni). Selle põhjuseks on eelkõige lämmastiku emissioonid atmosfääri ning põllumajanduse, jäätmekäitluse ja energiasektorite ning kodumajapidamiste positiivne lämmastiku bilanss.
Lämmastiku koormusest siseveekogudele moodustab 92% põllumajandusest ja loodusmaastikelt tulev paljudest kindla asukohata allikatest pärinev hajukoormus, sellest omakorda 2/3 põllumajandusest. Umbes 5% lämmastikust sadestub atmosfäärist. Seega pärineb 97% kogu siseveekogude lämmastiku koormusest hajuallikatest ja 3% punktallikatest. 75% pinnaveekogumitesse sisenenud lämmastikust kantakse jõgedega merre ja ligi 25% lendub atmosfääri veekogude isepuhastuse tulemusena. Läti eristub Eestist sellega, et ligikaudu pool siseveekogude lämmastikukoormusest pärineb Daugava jõe valglast Venemaalt ja Valgevenest.
Punkt- (eelkõige energeetika, transport, tööstus) ja hajuallikatest (sh. põllumajandus, loodusmaastikud) pärinevad lämmastikuvood atmosfääri on Eestis arvestuslikult kokku 126 000 tonni aastas, sellest 60% panustavad punktkoormusallikad. Suurem osa voost on stabiilne õhulämmastik, mis tekib fossiilkütuste põletamisel, moodustades 48% kogu atmosfääri emiteeritud lämmastikust. Keskkonnakahjulikud lämmastikuühendid (NOx, N2O, NH3) panustavad umbes 42% kogu lämmastiku sisendvoost, mille allikaks on piiriülene sisend (16%), põllumajandus (8%), loodusmaastikud ja transport (mõlemad ca 6%) ning kütuste põletamine energia- ja tööstussektoris ning asulates (kokku 6%).
Põlevkivituhk moodustab 50% kogu jäätmekäitluse sektori lämmastiku sisendvoost. Toiduainetetööstusest ja loomasöödast tekkinud jäätmete osakaal on 12% ning inimtarbimine lisab 15% kogu jäätmekäitluse sektori sisendist (suur osakaal on toidu- ja biojäätmetel).
Piiriülene lämmastikuimport lämmastikuühenditena ning materjalide ja toodetega moodustas 2014. aastal 114 000 tonni ning eksport 106 000 tonni. Impordi-ekspordi vood moodustavad umbes 16% majandussektorite, asulate ja looduskeskkonna vahelisest lämmastiku voost.
Loodusmaastike (metsad, sood) lämmastiku bilanss Eestis on kergelt negatiivne (-6500 tonni) , mis võib viidata lämmastiku väljavoole turba ja metsamaterjali intensiivse kasutamise tõttu. Määramatus loodusmaastike lämmastikuvoo hinnangutes on üsna suur.
Saadud tulemustele tuginedes töötatakse välja uued sobivad meetmed lämmastiku koormuse vähendamiseks Läänemerele.
NordenBladet —Soome laevandusettevõte Eckerö Line on sõlminud eellepingu uue kaubalaeva ostmiseks. Uus laev võtab lisaks kaubale peale ka autoga reisijaid ning alustab liiklemist Tallinna A-terminalist Helsingi Vuosaari sadamasse juba juunikuus.
Vuosaari sadama kasutamine võimaldab kaubaveoklientidel ja autoga reisijatel jõuda soovitud sihtkohta Soomes lihtsamini, vältides Helsingi kesklinna liiklust. Nii Vantaa lennujaam kui ka eestlaste seas populaarne IKEA kaubamaja on Vuosaari sadamale väga lähedal.
Laev on maikuus Eestis dokis ning alustab sõite Tallinn-Helsingi liinil juunis. Uue laeva liinile toomine loob töökohti Tallinna ja Vuosaari sadamates ning ka uuel laeval endal. Uue laeva liinile toomine tähendab umbes 80 uut töökohta Soomes ja Eestis, edastab Ärileht.
Laeva omanik on Eckerö Line’i emaettevõte Rederi Ab Eckerö, kellelt laev renditakse. Alus ehitati 2000. aastal Hispaanias ning viimati sõitis see liinil Liverpool – Dublin. Laev võtab peale 366 reisijat ning autotekil on 2000 liinimeetrit. Laeval on väike kauplus, mugav istumissalong, kohvik ning kajutid.
Uus laev sõidab Tallinnast Helsingisse ja tagasi kaks korda päevas ning sõit kestab kolm tundi. Laeva nimi avaldatakse pärast registreerimist. Uus laev registreeritakse Soome lipu alla. Eckerö Line on ainus Soome lipu all liiklev laevafirma Tallinna-Helsingi liinil.
