NordenBladet — Lätis registreeriti kolmapäeva, 6. oktoobri seisuga 1671 uut koroonajuhtu, mis on pandeemia-aja jooksul suuruselt teine tulemus. Kõige kõrgem number oli Lätis 31. detsembril 2020, mil registreeriti 1861 uut juhtu. Kokku on Lätis tuvastatud alates pandeemia algusest 164 801 juhtu, vahendab lsm.lv.
Positiivsete testide hulk oli Lätis 7,7 protsenti. Viimase 14 päeva nakatumiste hulk 100 000 elaniku kohta on Lätis 680,5. See on samuti peaaegu rekordiline, sellest kõrgem oli number tänavuse aasta 10. jaanuaril – 693,9.
Lätis lisandus 16 koroonasurma, kõik olid üle 50 eluaasta. Kokku on Lätis registreeritud 2773 koroonasurma.
Lätis on haiglaravil 633 koroonapatsienti, kellest 64 on raskes seisus intensiivis.
Eestis lisandus eile 1046 juhtu ja Leedus 2556 juhtu.
NordenBladet — Soomes on 6. oktoobri seisuga saanud 84 protsenti vaktsineerimise sihtrühmast ehk 12-aastastest ja vanematest vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 72 protsenti on saanud kaks vaktsiinidoosi. Praeguste hinnangute kohaselt on oktoobri lõpuks võimalik saavutada vaktsineerimise ulatus 80 protsenti eeldusel, et vaktsineerituse kasv ei aeglustu.
Kõigis vanuserühmades üle 60 aasta on üle 87 protsendi juba saanud kaks vaktsiinidoosi. Kaks doosi on saanud 83 protsenti 50–59-aastastest ja 76 protsenti 40–49-aastastest. Viimase nädala jooksul on esimese vaktsiinidoosiga kaetus kasvanud kõige enam 12-15-aastaste vanuserühmas (1 protsendipunkt, 68 protsendilt 69 protsendile). Teise doosiga kaetus on nädala jooksul enim kasvanud vanuserühmades 12-15 ja 16-19 (kummaski 8 protsendipunkti, nüüd 12-15-aastastel 15 protsenti ja 16-19-aastastel 47 protsenti), edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.
Viimase kahe nädala jooksul on vaktsineerimata 12–79-aastased inimesed koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud 14 korda sagedamini kui need, kes on samas vanuserühmas kahe doosiga vaktsineeritud. Haiglaravi koormus suureneb mitmes ravipiirkonnas.
Kõige tähtsam on teha kõik endast olenev, et tagada võimalikult suur vaktsineeritus ja ohutusmeetmed piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Lisaks võib piirkondlik ja kohalik epideemia olukord nõuda eraldi teabejuhiste andmist ja piirangute otsuste langetamist omavalitsuste või piirkondade kaupa.
Septembris koroonaga haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata
Koroonaviirusega patsientide iganädalane haiglasse sattumiste arv on viimase kuue nädala jooksul varieerunud 60–81 vahel. Eelmisel nädalal lisandus haiglatesse 69 uut koroonaviiruse patsienti ja intensiivravi osakondadesse 22 uut patsienti. Eelmise, 39. nädala lõpus oli haiglaravil kokku 105 koroonaviiruse patsienti, kellest 33 olid intensiivravi osakondades. Nädal varem olid vastavad näitajad 56 patsienti haiglaravil ja 25 intensiivravi osakonnas.
Haiglasse sattumise oht on olnud kõige suurem vaktsineerimata isikutel vanuses 50-79 aastat ja see on 18 korda suurem kui samas vanuserühmas kaks korda vaktsineeritute puhul. Septembris haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata. Tõsiste juhtumite ärahoidmine ja haiglaravi vajaduse vähendamine nõuab nii vaktsineerituse suurendamist kui ka juhtumite arvu selget vähendamist.
Koroonaga nakatumiste arv pööras kasvule Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on muutunud murettekitavaks, seda just vaktsineerimata elanikkonna hulgas. Viimase kahe nädala jooksul (20. septembrist 3. oktoobrini) esines uusi nakatumisi 123 saja tuhande elaniku kohta, mida on 15 protsenti rohkem kui kahel eelneval nädalal, mil nakatumisi esines 107 saja tuhande elaniku kohta. Uute koroonajuhtumite arv nädalas on võrreldes eelneva nädalaga suurenenud rohkem kui 800 juhtumi võrra: 39. nädalal diagnoositi kokku 3826 uut juhtumit, võrreldes eelneva nädala 3008 nakatumisega. Haiguse tagajärjel oli 6. oktoobri seisuga teatatud nakkushaiguste registrile kokku 1089 inimese surmast.
Muudetud juhiste tõttu on testide arv veelgi vähenenud ja 39. nädalal oli tehtud teste umbes 10 protsenti vähem kui eelneval nädalal. Testimise arvu vähenemine ja täpsem suunamine väljendub positiivsete proovide osakaalu suurenemises. Eelmisel nädalal testitud proovidest olid positiivsed 4,9 protsenti. Number on võrreldes eelneva nädalaga tõusnud, kui see oli 3,5 protsenti. Positiivsete testitulemuste osakaalu selge suurenemine tähendab, et elanikkonnas suureneb haigestumine.
Epidemioloogilise olukorra kohta edastatakse ülevaade kord nädalas. Seirearuanne avaldatakse neljapäeva pärastlõunal terviseameti veebisaidil.
NordenBladet — Soome peatab tänasest, 7. oktoobrist Moderna koroonavaktsiini andmise alla 30-aastastele meestele ja poistele. Neile antakse selle asemel Pfizeri-BioNTechi vaktsiini, seda ka siis, kui esimene doos on olnud Moderna, teatas täna Soome terviseamet.
Rootsi ja Taani tegid vastava otsuse eile kolmapäeval. Kasutamise peatamine tuleb vaktsiiniga seotud kahjulikest kõrvaltoimetest, milleks on südamelihase ja südamevatsakese põletikud, vahendab Iltalehti.
Moderna vaktsiini on Soome toodud 1,35 miljonit doosi ja seda on antud ligi miljon doosi. Vaktsiini on jagatud üle terve Soome, välja arvatud Ahvenamaa.
Terviseameti andmetel on Soomes olnud Moderna vaktsiiniga seotud südamelihase ja südamevatsakese põletikke vähe.
NordenBladet — Taani ja Rootsi on otsustanud peatada Moderna koroonavaktsiini andmise noortele inimestele. Soome teeb vastava otsuse homme neljapäeval. Rootsi peatab Moderna koroonavaktsiini andmise 1991. aastal ja hiljem sündinutele (alla 30-aastastele), Taani alla 18-aastastele. Põhjuseks on vaktsiiniga kaasnenud südamelihase ja südamevatsakese põletikuga, vahendab MTV.
Soome teeb asja kohta otsuse homme neljapäeval, 7. oktoobril. Soomes antakse praegu Moderna koroonavaktsiini alates 12. eluaastast.
Rootsi terviseameti info kohaselt on seos südamehäirete ja vaktsiini vahel selge, seda eriti pärast teist vaktsiinidoosi. Oht on nelja nädala jooksul pärast vaktsineerimist ja kõige suurem kahe nädala jooksul.
Rootsi riigi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et muretsemiseks pole põhjust, sest oht on väike. Samas on hea teada, et peab olema väga tähelepanelik.
Südamelihase ja südamevatsa põletik kaovad iseenesest, aga arst peaks patsiendi üle vaatama. Põletikud on tavalisemad noortel meestel ja seda eriti viiruste nagu koroonaviirusega seoses.
Rootsis soovitatakse noortele Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini. Otsus on jõus kuni detsembri lõpuni.
Taani tegi vastava otsuse alla 18-aastaste kohta. Moderna asemel pakutakse Taanis noortele Pfizeri vaktsiini.
NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas kinnitas tänasel kohtumisel Soome valitsusjuhi Sanna Mariniga, et Soome ja Eesti on lähedased sõbrad, seda eriti majandus- ja digikoostöös. Peaministrid arutasid kohtumisel kahepoolseid suhteid, rääkisid välis-, kliima- ja energiapoliitikast ning avasid värskelt renoveeritud Eesti suursaatkonna Helsingis.
Kallas tõi pidulikul avamistseremoonial esile, et saatkonna ajaloos peegelduvad Eesti ajaloo käänakud ja dramaatilised hetked. Nii ei olnud näiteks noorel vabariigil esialgu raha krundil oleva vana maja remontimiseks ega uue ehitamiseks ning praegune funktsionalistlikus stiilis hoone valmis alles 1934. aastal. „Eesti okupeerimisel nõukogude võimu poolt pitseeriti saatkonna uksed ning tollane saadik andis võtmed üle Soome välisministeeriumile. Ta palus neid hoida hoolega, sest ühel päeval võib neid taas vaja minna. Ja meil läkski,“ ütles Kallas kõnes.
Peaministri sõnul on Eesti ja Soome koostöö läbi aastate olnud väga hea ning samm-sammult süvenenud. „Meie riikide geograafiline lähedus ja ajaloolised-kultuurilised sidemed loovad kõik eeldused tihedaks ja loomulikuks suhtluseks,“ sõnas ta.
Kallas märkis, et Eesti ja Soome on olnud esirinnas andmevahetusprojektide elluviimisel, mis aitavad pakkuda paremaid teenuseid piiriülestele kodanikele ja ettevõtjatele ning hoida kokku aega ja raha. „Oleme sellega eeskujuks mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas. Loodan, et tulevikus saame näiteks rohetehnoloogiate osas samuti ühist sihti näidata,“ ütles peaminister.
Kaja Kallase sõnul aitab kahe riigi koostöö uuele tasemele viia Eesti-Soome tulevikukoostöö kolmas raport, mis valmib järgmise aasta alguses. Selle eesmärgiks on pakkuda visiooni ja uusi ideid kahepoolsete suhete süvendamiseks. „Maailm on silmitsi suurte muutustega energia, kliima, julgeoleku ja ühenduvuse poliitika vallas. See kõik nõuab koostöövaimu ja sihikindlust. Kõige mõistlikum on neile otsida lahendusi koos,“ lausus ta.
Peaministrid peatusid veel olukorral Valgevenes ja arutasid kliimaneutraalsuse saavutamise plaane. Lisaks kõneldi koostööst tuuleenergeetika arendamisel, arutati Rail Balticu projekti kulgu ning Tallinna digitippkohtumise järelmeid ja usaldusväärse ühenduvuse (trusted connectivity) loomise olulisust.
Peaminister Kallas kohtus Helsingis veel Soome ärijuhtidega ning külastas Espoos EMMA kunstimuuseumis Konrad Mägi personaalnäitust „Maalikunsti müstika“.
