NordenBladet — Soome peatab tänasest, 7. oktoobrist Moderna koroonavaktsiini andmise alla 30-aastastele meestele ja poistele. Neile antakse selle asemel Pfizeri-BioNTechi vaktsiini, seda ka siis, kui esimene doos on olnud Moderna, teatas täna Soome terviseamet.
Rootsi ja Taani tegid vastava otsuse eile kolmapäeval. Kasutamise peatamine tuleb vaktsiiniga seotud kahjulikest kõrvaltoimetest, milleks on südamelihase ja südamevatsakese põletikud, vahendab Iltalehti.
Moderna vaktsiini on Soome toodud 1,35 miljonit doosi ja seda on antud ligi miljon doosi. Vaktsiini on jagatud üle terve Soome, välja arvatud Ahvenamaa.
Terviseameti andmetel on Soomes olnud Moderna vaktsiiniga seotud südamelihase ja südamevatsakese põletikke vähe.
NordenBladet — Taani ja Rootsi on otsustanud peatada Moderna koroonavaktsiini andmise noortele inimestele. Soome teeb vastava otsuse homme neljapäeval. Rootsi peatab Moderna koroonavaktsiini andmise 1991. aastal ja hiljem sündinutele (alla 30-aastastele), Taani alla 18-aastastele. Põhjuseks on vaktsiiniga kaasnenud südamelihase ja südamevatsakese põletikuga, vahendab MTV.
Soome teeb asja kohta otsuse homme neljapäeval, 7. oktoobril. Soomes antakse praegu Moderna koroonavaktsiini alates 12. eluaastast.
Rootsi terviseameti info kohaselt on seos südamehäirete ja vaktsiini vahel selge, seda eriti pärast teist vaktsiinidoosi. Oht on nelja nädala jooksul pärast vaktsineerimist ja kõige suurem kahe nädala jooksul.
Rootsi riigi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et muretsemiseks pole põhjust, sest oht on väike. Samas on hea teada, et peab olema väga tähelepanelik.
Südamelihase ja südamevatsa põletik kaovad iseenesest, aga arst peaks patsiendi üle vaatama. Põletikud on tavalisemad noortel meestel ja seda eriti viiruste nagu koroonaviirusega seoses.
Rootsis soovitatakse noortele Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini. Otsus on jõus kuni detsembri lõpuni.
Taani tegi vastava otsuse alla 18-aastaste kohta. Moderna asemel pakutakse Taanis noortele Pfizeri vaktsiini.
NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas kinnitas tänasel kohtumisel Soome valitsusjuhi Sanna Mariniga, et Soome ja Eesti on lähedased sõbrad, seda eriti majandus- ja digikoostöös. Peaministrid arutasid kohtumisel kahepoolseid suhteid, rääkisid välis-, kliima- ja energiapoliitikast ning avasid värskelt renoveeritud Eesti suursaatkonna Helsingis.
Kallas tõi pidulikul avamistseremoonial esile, et saatkonna ajaloos peegelduvad Eesti ajaloo käänakud ja dramaatilised hetked. Nii ei olnud näiteks noorel vabariigil esialgu raha krundil oleva vana maja remontimiseks ega uue ehitamiseks ning praegune funktsionalistlikus stiilis hoone valmis alles 1934. aastal. „Eesti okupeerimisel nõukogude võimu poolt pitseeriti saatkonna uksed ning tollane saadik andis võtmed üle Soome välisministeeriumile. Ta palus neid hoida hoolega, sest ühel päeval võib neid taas vaja minna. Ja meil läkski,“ ütles Kallas kõnes.
Peaministri sõnul on Eesti ja Soome koostöö läbi aastate olnud väga hea ning samm-sammult süvenenud. „Meie riikide geograafiline lähedus ja ajaloolised-kultuurilised sidemed loovad kõik eeldused tihedaks ja loomulikuks suhtluseks,“ sõnas ta.
Kallas märkis, et Eesti ja Soome on olnud esirinnas andmevahetusprojektide elluviimisel, mis aitavad pakkuda paremaid teenuseid piiriülestele kodanikele ja ettevõtjatele ning hoida kokku aega ja raha. „Oleme sellega eeskujuks mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas. Loodan, et tulevikus saame näiteks rohetehnoloogiate osas samuti ühist sihti näidata,“ ütles peaminister.
Kaja Kallase sõnul aitab kahe riigi koostöö uuele tasemele viia Eesti-Soome tulevikukoostöö kolmas raport, mis valmib järgmise aasta alguses. Selle eesmärgiks on pakkuda visiooni ja uusi ideid kahepoolsete suhete süvendamiseks. „Maailm on silmitsi suurte muutustega energia, kliima, julgeoleku ja ühenduvuse poliitika vallas. See kõik nõuab koostöövaimu ja sihikindlust. Kõige mõistlikum on neile otsida lahendusi koos,“ lausus ta.
Peaministrid peatusid veel olukorral Valgevenes ja arutasid kliimaneutraalsuse saavutamise plaane. Lisaks kõneldi koostööst tuuleenergeetika arendamisel, arutati Rail Balticu projekti kulgu ning Tallinna digitippkohtumise järelmeid ja usaldusväärse ühenduvuse (trusted connectivity) loomise olulisust.
Peaminister Kallas kohtus Helsingis veel Soome ärijuhtidega ning külastas Espoos EMMA kunstimuuseumis Konrad Mägi personaalnäitust „Maalikunsti müstika“.
NordenBladet — Soomes hakati eestlaste parkimistrahve välja nõudma, sest 15 000 viimase paari aasta jooksul välja kirjutatud trahvist on tasumata üle 90 protsendi. Helsingi piirkonnas parkimise valveteenust pakkuv firma Parkkipate on kirjutanud eestlastele aastatel 2019-2020 välja trahve 800 000 euro eest, aga neist on ära makstud vähem kui 10 protsenti, vahendab Helsingin Uutiset.
Olukorra põhjuseks on Eesti seadusandlus, mis pole võimaldanud parkimise valveteenuse pakkujatel Eesti autode kasutajate andmeid välja nõuda, märkis Parkkipate juht Christian Metsäranta.
Nüüd on aga Parkkipate jõudnud kokkuleppele Eesti transpordiametiga ning alates juunikuust on eestlastele välja kirjutatud parkimistrahvid antud inkassofirmale välja nõudmiseks.
Nüüd loodetakse, et valesti parkimised hakkavad vähenema, kui trahve välismaalastelt välja nõutakse. Soome tavalise autojuhi jaoks tähendab see, et vabu parkimiskohti peaks juurde tulema.
Parkkipate andmetel on valesti parkimine Soomes üsna tavaline. Iga viies trahv kirjutatakse välja valesti parkimise eest.
Valesti parkimine põhjustab eriti peavalu majaühistutele ja ettevõtetele, mille elanikele või klientidele ei jagu parkimiskohti. Nõnda kannatab valesti parkimise tõttu ka majandus, kui kliendid ei saa parkida ettevõtete juurde.
NordenBladet — Valitsus otsustas 2022. aasta riigieelarves tõsta üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole. Lisaks tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14%, asendushoolduse töötajate palgafond kuni 10% ning riigi toel luuakse perelepitussüsteem, et võimaldada lahus elavatel lapsevanematel sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid lapse heaolust lähtuvalt. Valitsus kinnitas ka püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks, et jätkata kogukonnapsühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise esmatasandi teenustega suuremas mahus ka järgmisel aastal.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on väga positiivne, et valitsus otsustas leevendada kevadist kokkuhoiu kokkulepet, mis tähendab, et kokkuhoidu ei tule teha sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuste arvelt. „On hea meel, et järgmise aasta eelarve võimaldab tõsta nii eesliinil olevate sotsiaalhoolekande töötajate palkasid kui toetada üksi elavaid vanaduspensioni ealisi neile mõeldud toetuse märkimisväärse tõstmisega,“ tõdes Riisalo. „Ka perelepituse süsteemi loomine ning vaimse tervise teenuste rahastuse jätkumine aitab luua võimalused vajaliku toe õigeaegseks pakkumiseks.“
Üksi elava pensioniäri toetus tõuseb seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktroobis neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot, mis on 1,2 kordne statistikaameti avaldatava Eesti keskmise vanaduspensioni suurus 2021. aastal. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid. 2022. aastal kasvavad pensionid indekseerimise tulemusel ca 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks eeldatavasti 591 eurot. Otsustatud on ka keskmise pensioni erakorraline tõus ning tulumaksuvabastus 1. jaanuarist 2023, mis jätab vanaduspensioni ealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte.
Riiklik perelepitussüsteem, millele valitsus eelmisel nädalal heakskiidu andis, võimaldab lahku minevatel lapsevanematel sõlmida kokkuleppeid kohtuväliselt ja lapse heaolust lähtuvalt. Niisamuti lihtsustab uus süsteem protsessi asjaajamislikku kulgu ja muudab selle valutumaks kõigi osapoolte jaoks. Teenuse käivitamisega saavad lapsevanemad edaspidi minna riiklikult koordineeritud, välja õppinud ja kvaliteedikontrolli läbinud perelepitajate tasuta teenusele, mille sisulise toimimise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. Perelepitusteenuse 2024. aasta eesmärk on osutada teenust minimaalselt 3000 lapsevanemate paarile aastas. Perelepitusteenust hakatakse pakkuma 1. septembrist 2022. aastal ning esimese aasta eelarve on 0,52 mln eurot.
2022. aastal kasvab töölepinguseadusega paindlikuks muutuvate vanemapuhkuste kulu riigieelarves ca 2 miljonit. Laste ja perede valdkonnas toetatakse ka Eesti Lasterikaste Perede Liitu. Lisaks kohalike omavalitsuste kohustusele laste huviharidust toetada, aitab ka riik omalt poolt kaasa, et Eesti lasterikaste perede lapsed saaksid huvihariduses osaleda.
Sotsiaalhoolekande töötajate palgad olid 2020 võrreldes Eesti keskmisest brutopalgast 27% väiksemad. Arvestades, et sotsiaalteenuste osutajatel on haridusnõuded ja töötingimused, sealhulgas tööaeg õendustöötajatega sarnased, peab teenuse kvaliteedi tagamiseks sarnane olema ka töötasu. Palk peab olema seega tööle vääriline ning piisavalt motiveeriv olemasolevate töötajate hoidmiseks ning valdkonna atraktiivsuse tõstmiseks uute potentsiaalsete süsteemi sisenejate jaoks. 2022. aastal tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14%. Võrreldes Eesti keskmise palgaga on ka asendushooldusteenuse töötajate palk väiksem. Asendushooldusteenuse töötajate palgafond kasvab järgmisel aastal kuni 10%.
Lisaks käesoleva aasta toetustele kinnitas valitsus püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning kogukonnapsühholoogide palgatoetuse jätkatakse ka järgmisel aastal. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks kogukonna tasandil ja esmaste vaimse tervise konsultatsioonide pakkumiseks jätkatakse toetuste maksmist KOVidele kogukonna psühholoogide palgatoetuseks. Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate ehk kogukonnapsühholoogide kutseaastat. Niisamuti jätkatakse üleriigilise vaimse tervise abiliini ja veebinõustamise tegevust. Ka hingehoiu teenuse osutamine hoolekandeasutustes ja laste vaimse tervise keskuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi arendamine jätkuvad järgmistel aastatel. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks on 2022. aastal kavas eraldada lisaraha 3 mln eurot.
