NordenBladet — Soomes hakati eestlaste parkimistrahve välja nõudma, sest 15 000 viimase paari aasta jooksul välja kirjutatud trahvist on tasumata üle 90 protsendi. Helsingi piirkonnas parkimise valveteenust pakkuv firma Parkkipate on kirjutanud eestlastele aastatel 2019-2020 välja trahve 800 000 euro eest, aga neist on ära makstud vähem kui 10 protsenti, vahendab Helsingin Uutiset.
Olukorra põhjuseks on Eesti seadusandlus, mis pole võimaldanud parkimise valveteenuse pakkujatel Eesti autode kasutajate andmeid välja nõuda, märkis Parkkipate juht Christian Metsäranta.
Nüüd on aga Parkkipate jõudnud kokkuleppele Eesti transpordiametiga ning alates juunikuust on eestlastele välja kirjutatud parkimistrahvid antud inkassofirmale välja nõudmiseks.
Nüüd loodetakse, et valesti parkimised hakkavad vähenema, kui trahve välismaalastelt välja nõutakse. Soome tavalise autojuhi jaoks tähendab see, et vabu parkimiskohti peaks juurde tulema.
Parkkipate andmetel on valesti parkimine Soomes üsna tavaline. Iga viies trahv kirjutatakse välja valesti parkimise eest.
Valesti parkimine põhjustab eriti peavalu majaühistutele ja ettevõtetele, mille elanikele või klientidele ei jagu parkimiskohti. Nõnda kannatab valesti parkimise tõttu ka majandus, kui kliendid ei saa parkida ettevõtete juurde.
NordenBladet — Valitsus otsustas 2022. aasta riigieelarves tõsta üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole. Lisaks tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14%, asendushoolduse töötajate palgafond kuni 10% ning riigi toel luuakse perelepitussüsteem, et võimaldada lahus elavatel lapsevanematel sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid lapse heaolust lähtuvalt. Valitsus kinnitas ka püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks, et jätkata kogukonnapsühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise esmatasandi teenustega suuremas mahus ka järgmisel aastal.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on väga positiivne, et valitsus otsustas leevendada kevadist kokkuhoiu kokkulepet, mis tähendab, et kokkuhoidu ei tule teha sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuste arvelt. „On hea meel, et järgmise aasta eelarve võimaldab tõsta nii eesliinil olevate sotsiaalhoolekande töötajate palkasid kui toetada üksi elavaid vanaduspensioni ealisi neile mõeldud toetuse märkimisväärse tõstmisega,“ tõdes Riisalo. „Ka perelepituse süsteemi loomine ning vaimse tervise teenuste rahastuse jätkumine aitab luua võimalused vajaliku toe õigeaegseks pakkumiseks.“
Üksi elava pensioniäri toetus tõuseb seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktroobis neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot, mis on 1,2 kordne statistikaameti avaldatava Eesti keskmise vanaduspensioni suurus 2021. aastal. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid. 2022. aastal kasvavad pensionid indekseerimise tulemusel ca 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks eeldatavasti 591 eurot. Otsustatud on ka keskmise pensioni erakorraline tõus ning tulumaksuvabastus 1. jaanuarist 2023, mis jätab vanaduspensioni ealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte.
Riiklik perelepitussüsteem, millele valitsus eelmisel nädalal heakskiidu andis, võimaldab lahku minevatel lapsevanematel sõlmida kokkuleppeid kohtuväliselt ja lapse heaolust lähtuvalt. Niisamuti lihtsustab uus süsteem protsessi asjaajamislikku kulgu ja muudab selle valutumaks kõigi osapoolte jaoks. Teenuse käivitamisega saavad lapsevanemad edaspidi minna riiklikult koordineeritud, välja õppinud ja kvaliteedikontrolli läbinud perelepitajate tasuta teenusele, mille sisulise toimimise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. Perelepitusteenuse 2024. aasta eesmärk on osutada teenust minimaalselt 3000 lapsevanemate paarile aastas. Perelepitusteenust hakatakse pakkuma 1. septembrist 2022. aastal ning esimese aasta eelarve on 0,52 mln eurot.
2022. aastal kasvab töölepinguseadusega paindlikuks muutuvate vanemapuhkuste kulu riigieelarves ca 2 miljonit. Laste ja perede valdkonnas toetatakse ka Eesti Lasterikaste Perede Liitu. Lisaks kohalike omavalitsuste kohustusele laste huviharidust toetada, aitab ka riik omalt poolt kaasa, et Eesti lasterikaste perede lapsed saaksid huvihariduses osaleda.
Sotsiaalhoolekande töötajate palgad olid 2020 võrreldes Eesti keskmisest brutopalgast 27% väiksemad. Arvestades, et sotsiaalteenuste osutajatel on haridusnõuded ja töötingimused, sealhulgas tööaeg õendustöötajatega sarnased, peab teenuse kvaliteedi tagamiseks sarnane olema ka töötasu. Palk peab olema seega tööle vääriline ning piisavalt motiveeriv olemasolevate töötajate hoidmiseks ning valdkonna atraktiivsuse tõstmiseks uute potentsiaalsete süsteemi sisenejate jaoks. 2022. aastal tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgafond kuni 14%. Võrreldes Eesti keskmise palgaga on ka asendushooldusteenuse töötajate palk väiksem. Asendushooldusteenuse töötajate palgafond kasvab järgmisel aastal kuni 10%.
Lisaks käesoleva aasta toetustele kinnitas valitsus püsirahastuse vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning kogukonnapsühholoogide palgatoetuse jätkatakse ka järgmisel aastal. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks kogukonna tasandil ja esmaste vaimse tervise konsultatsioonide pakkumiseks jätkatakse toetuste maksmist KOVidele kogukonna psühholoogide palgatoetuseks. Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate ehk kogukonnapsühholoogide kutseaastat. Niisamuti jätkatakse üleriigilise vaimse tervise abiliini ja veebinõustamise tegevust. Ka hingehoiu teenuse osutamine hoolekandeasutustes ja laste vaimse tervise keskuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi arendamine jätkuvad järgmistel aastatel. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks on 2022. aastal kavas eraldada lisaraha 3 mln eurot.
NordenBladet — Austraalia riikliku ülikooli teadlased on leiutanud uue viisi vähki ravida. Tegemist on raviga, millel on vähem kahjulikke kõrvaltoimeid ja mis on odav. Teadlased kasutavad selle ravi juures ära inimese immuunsüsteemi mõjutavaid baktereid, teatas ülikool.
Bakteritel põhineva immunoteraapia idee on tegelikult väga lihtne. Kasvajani viiakse kolmest komponendist koosnev lahus, millest vabaneb surnud mükobaktereid. Eesmärk on, et mükobakterite vastu võitlevad immuunrakud hävitavad samal ajal ära ka vähi. Immuunrakud omakorda ringlevad organismis ja hävitavad ära ka vähi poolt tekitatud siirded.
Kliinilistes uuringutes on saadud juba paljulubavaid tulemusi. Teadlased ravivad parasjagu kaheksat vähi viimases staadiumis patsienti. Ravi vähendas kopsude ümber kogunenud vedeliku kogust. Kopsude ümber kogunenud vedelik tekitab sageli õhupuudust ja valu. Ühe patsiendi puhul kasvaja hääbus ravi tulemusel. Selle patsiendi elukvaliteet paranes märgatavalt.
Ravi puhul on hea asi see, et selleks on vaja väga väikseid doose, seda on lihtne manustada ja sel on vähe kahjulikke kõrvaltoimeid. Teadlased on kirjutanud oma avastuse kohta artikli väljaandesse Journal for ImmunoTherapy of Cancer. Kui ravim osutub efektiivseks, saab seda tulevikus kasutada vähiraviks.
NordenBladet — Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tänab vanemaealisi, kes on aktiivselt panustanud kohaliku elu edendamisse ning mänginud kogukonnas positiivset rolli. Kokku pälvivad tunnustuse 50 inimest erinevatest maakondadest üle Eesti.
„Üha rohkem on vanemaealisi, kes oma tavatöö kõrvalt tegelevad kas vabatahtlikult kogukonna elu arendamisega või jätkavad pensionile jäädes aktiivselt tegutsemist, et muuta kohalikes kogukondades paljude inimeste elu paremaks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Vanemaealiste panus igapäevaelus ja ühiskonna arengus saab tänamatult vähe tähelepanu, seega peame oluliseks aktiivsete ja silmapaistvate inimeste tunnustamist ning esile toomist, eriti just tänasel rahvusvahelisel eakate päeval.“
Tunnustuse pälvivad aktiivsed vanemaealised, kelle hulgas on endisi õpetajaid ja koorijuhte, rahvamaja juhatajaid, malevajuhendajaid, aktiivseid kohaliku elu eestvedajad, erivajadusega inimeste hooldajaid, inimesi, kes andsid eakatele kriisi ajal ZOOMi keskkonnas inglise keele tunde, samuti mitmeid vabatahtlikke.
Sotsiaalministeerium korraldab igal aastal augustis traditsioonilise sotsiaalkaitseministri vastuvõtu, et tunnustada silmapaistvaid vanemaealisi. Sel aastal otsustati aga COVID-19 haigestumiste arvu tõusu tõttu tänuüritus ära jätta ning kõigile tunnustuse pälvinutele saadetakse koju kingitus, mis koosneb nii ametlikust ministri tänukirjast kui erinevate Eesti ettevõtjate käsitöömeenetest.
Kutse kandidaatide esitamiseks saadeti kõigile maaomavalitsusliitudele ja omavalitsusliitudele.
NordenBladet — Soome maksuportaalile Taloustaito saabus küsimus maksude juurdemaksete kohta. Inimene kirjutas, et sai kätte 2020. aasta tulumaksu otsuse ja selle kohaselt peab palju raha juurde maksma. Inimene küsib, kas saab taotleda maksepikendust?
Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:
Kui ei suuda tähtajaks tasuda maksude juurdemakset, siis saab maksuametilt taotleda maksegraafikut maksude tasumiseks.
Juurdemaksele saab taotleda maksegraafikut, kui vastav maksuaeg on lõppenud. Maksuaja lõppemise kohta saab infot maksuotsusest või OmaVero portaalist. Tuleb silmas pidada, et maksegraafiku puhul arvestatakse summale lisaks viiviseintress alates maksutagastusele tähtpäevale järgnevast päevast kuni päevani, mil maksusumma on tasutud. Käesoleval, 2021. aastal on viiviseintress 7 protsenti.
Maksegraafikut saab taotleda OmaVerost või telefoni teel maksuameti teenusnumbril +358 29 497 028.
Maksuamet võib võimaldada maksegraafiku, kui:
Makseraskused on ajutised
Oled tasunud varem maksegraafiku järgsed summad
Sul pole täiturile antud maksuvõlgu
Oled edastanud kõik maksuteated
Maksuamet võib keelduda maksegraafikust, kui isikul on mitmeid järjestikuseid maksegraafikuid. Maksegraafiku tegemise tingimusi leevendati koroona tõttu perioodil 21.4.-31.8.2021, aga alates 1. septembrist 2021 menetletakse maksegraafiku taotlusi taas nagu varem.
