Teisipäev, juuni 17, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

Riigikohus: maksuvõlg tuleb tasuda enne dividendide väljamaksmist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Samas haldusasjas puudutas Riigikohus ka küsimust, kas maksuhaldur peaks finantseerima äriühingu pankrotimenetlust selle raugemise vältimiseks. Kohus leidis, et see on eelkõige MTA kaalutlusotsus.

Riigikohtus arutusel olnud asjas käis vaidlus selle üle, kas juhatuse liige peab isiklikult vastutama pankrotistunud äriühingu maksuvõla eest. Seadus võimaldab Maksu- ja Tolliametil (MTA) pöörata maksuvõla juhatuse liikme vastu juhul, kui ta rikkus oma kohustusi, on võla tekkimises süüdi ja ettevõttel endal pole võla tasumiseks vara.

MTA tegi 2019. aastal OÜ FCC Betoonitööd endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse, millega teda kohustati tasuma äriühingu maksuvõlga, mis ulatus koos viivisega ligi 130 000 euroni. Maksuhaldur selgitas, et FCC Betoonitööde pankrotimenetlus lõppes raugemisega, sest osaühingul puudus vara, mistõttu polnud võimalik võlga sisse nõuda äriühingu vara arvel.  Juhatuse liige oli aga esitanud MTA-le valeandmeid ja korrektsete deklaratsioonide esitamise hetkeks oli äriühing muudetud varatuks. Täpsemalt oli juhatuse liige võõrandanud enamuse äriühingu sõidukeid turuhinnast odavamalt oma lähikondsetele ning allesjäänud vara viidi osaühingust dividendidena välja. Viimane suurendas maksuvõlga veelgi.

Kohtuasja põhiline vaidlusküsimus oli selles, kas MTA saab panna juhatuse liikme vastutama äriühingu maksuvõla eest, kui ta täitis osanike korraldusi. Nimelt tegid dividendide maksmise otsused osanikud, mitte juhatuse liige. Osanikelt aga MTA seaduse järgi äriühingu maksuvõlga vastutusotsusega sisse nõuda ei saa.

Riigikohus: pankrotimenetluses osalemine on MTA otsustada

Riigikohtu halduskolleegium jättis täna FCC Betoonitööde endise juhatuse liikme kaebuse rahuldamata. Kolleegium rõhutas, et äriühingu juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest oma isikliku varaga, kui ta rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning maksuvõlg tekkis selle tagajärjel.

Juhatuse liige ei tohi astuda teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks, kui selle tulemusel jääb maksukohustus täitmata. Muu hulgas ei või juhatuse liige osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.

Kohtuasja arutamisel tekkis ka küsimus, kui suuri pingutusi peab MTA tegema äriühingu pankrotimenetluses, et nõuda äriühingust välja viidud vara maksuvõla katteks tagasi äriühingult endalt. Näiteks kas ja kuivõrd peaks riik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetlusi finantseerima?

Riigikohus selgitas, et kehtiv õigus ei pane maksuhaldurile kohustust vältida pankrotimenetluse raugemist ja MTA peab ise hindama pankrotimenetluses deposiidi tasumise otstarbekust. Kohtul tuleb ainult kontrollida, et MTA ei toimiks ilmselgelt meelevaldselt, eelistades juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamist pankrotimenetluses osalemisele. Selle asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks teinud ilmselge kaalutlusvea.

Otsusega saab tutvuda siin.

 

Eesti: Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni avaldus kiire hinnatõusu peatamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb majandus- ja taristuministrile ning keskkonnaministrile ettepaneku kiirendatud korras viia Vabariigi Valitsuse istungile ning töötada ühiselt välja leevendusmeetmed elektri- ja gaasihinna tõusu osas. Energiakulud on meie perekondadele ja ettevõtetele vältimatud – inimesed ei saa loobuda pesu pesemisest, toidu valmistamisest ja hoonete kütmisest. Leiame, et suurenenud rohe-eesmärkide saavutamine ei tohi toimuda tavatarbijate arvelt.

Eestis ja Euroopa liidus tervikuna on viimasel ajal toimunud järsk energiakandjate hinnatõus. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab selles olukorras vajalikuks kiiret valitsuse-poolset sekkumist ning teeb järgmised ettepanekud:

1. Kompenseerida tarbijatele riigieelarvest hinnatõusu mõjud järgnevalt:
1.1 eraldada elektrihinna tõusu kompenseerimiseks vähemalt 30 miljonit eurot;
1.2 töötada välja kompensatsioonimeede gaasihinna tõusu leevendamiseks tarbijatele.
2. Majandus- ja taristuministril ning keskkonnaministril esitada Euroopa Liidu Komisjonile nõudmine viivitamatult kehtestada suurte tööstus- ja energeetikaettevõtete kasvuhoonegaaside heitekoguste maksimaalseks piirhinnaks 25 eurot ühiku kohta, mis oli järsu hinnatõusu eelne kvoodiühiku maksumus.

Samuti peab Keskerakonna fraktsioon oluliseks, et Vabariigi Valitsus arvestaks energiasektoris toimunud muutustega läbirääkimistel Euroopa Liidu Komisjoniga kliimapaketi (Eesmärk 55) üle. Leiame, et suurenenud rohe-eesmärkide saavutamine ei tohi toimuda tavatarbijate arvelt ja vähendada järsult inimeste toimetulekut. Vabariigi Valitsus peab oma seisukohtade kujundamisel arvestama nii Eestimaa elanike kui ka meie ettevõtete toimetulekuga.

Protsessi kiirendamiseks ja sobivate lahenduste väljatöötamiseks kutsub Keskfraktsioon kiiremas korras kokku asjatundjate nõukoja, kuhu palume erasektori esindajaid, teadlasi ning valdkonna spetsialiste, et kiirele hinnatõusule jätkusuutlikke lahendusi leida.

 

 

Eesti Vabariigi teaduspreemiad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus– ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja
TEADUSPREEMIATE KONKURSI
2022. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal–majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus– ja arendustöö eest (50 000 eurot).
Preemiakandidaadi(–kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:
• motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
• curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus– ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).
Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:
• motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
• curriculum vitae (kuni 3 lk);
• teaduspublikatsioonide nimekiri;
• 10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks järgmistes teadus– ja arendustegevuse valdkondades:
täppisteadused; geo– ja bioteadused;
keemia ja molekulaarbioloogia; põllumajandusteadused;
tehnikateadused; sotsiaalteadused;
arstiteadus; humanitaarteadused.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest. Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Aastapreemia kandidaadi või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:
• motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või
tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik
panus;
• kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
• tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2018–2021) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus– ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus–tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2021. a elektrooniliselt teaduste akadeemia konkursside e–keskkonnas. Ettepanekuid saab esitada alates 1. novembrist 2021.

 

 

Lätis lisandus 1671 uut koroonajuhtu, suuruselt teine tulemus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Lätis registreeriti kolmapäeva, 6. oktoobri seisuga 1671 uut koroonajuhtu, mis on pandeemia-aja jooksul suuruselt teine tulemus. Kõige kõrgem number oli Lätis 31. detsembril 2020, mil registreeriti 1861 uut juhtu. Kokku on Lätis tuvastatud alates pandeemia algusest 164 801 juhtu, vahendab lsm.lv.

Positiivsete testide hulk oli Lätis 7,7 protsenti. Viimase 14 päeva nakatumiste hulk 100 000 elaniku kohta on Lätis 680,5. See on samuti peaaegu rekordiline, sellest kõrgem oli number tänavuse aasta 10. jaanuaril – 693,9.

Lätis lisandus 16 koroonasurma, kõik olid üle 50 eluaasta. Kokku on Lätis registreeritud 2773 koroonasurma.

Lätis on haiglaravil 633 koroonapatsienti, kellest 64 on raskes seisus intensiivis.

Eestis lisandus eile 1046 juhtu ja Leedus 2556 juhtu.

 

Soome: Kasvab koroonaga nakatumiste ja haiglapatsientide arv – enamus neist on vaktsineerimata

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on 6. oktoobri seisuga saanud 84 protsenti vaktsineerimise sihtrühmast ehk 12-aastastest ja vanematest vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 72  protsenti on saanud kaks vaktsiinidoosi. Praeguste hinnangute kohaselt on oktoobri lõpuks võimalik saavutada vaktsineerimise ulatus 80 protsenti eeldusel, et vaktsineerituse kasv ei aeglustu.

Kõigis vanuserühmades üle 60 aasta on üle 87 protsendi juba saanud kaks vaktsiinidoosi. Kaks doosi on saanud 83 protsenti 50–59-aastastest ja 76 protsenti 40–49-aastastest. Viimase nädala jooksul on esimese vaktsiinidoosiga kaetus kasvanud kõige enam 12-15-aastaste vanuserühmas (1 protsendipunkt, 68 protsendilt 69 protsendile). Teise doosiga kaetus on nädala jooksul enim kasvanud vanuserühmades 12-15 ja 16-19 (kummaski 8 protsendipunkti, nüüd 12-15-aastastel 15 protsenti ja 16-19-aastastel 47 protsenti), edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.

Viimase kahe nädala jooksul on vaktsineerimata 12–79-aastased inimesed koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud 14 korda sagedamini kui need, kes on samas vanuserühmas kahe doosiga vaktsineeritud. Haiglaravi koormus suureneb mitmes ravipiirkonnas.

Kõige tähtsam on teha kõik endast olenev, et tagada võimalikult suur vaktsineeritus ja ohutusmeetmed piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Lisaks võib piirkondlik ja kohalik epideemia olukord nõuda eraldi teabejuhiste andmist ja piirangute otsuste langetamist omavalitsuste või piirkondade kaupa.

Septembris koroonaga haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata
Koroonaviirusega patsientide iganädalane haiglasse sattumiste arv on viimase kuue nädala jooksul varieerunud 60–81 vahel. Eelmisel nädalal lisandus haiglatesse 69 uut koroonaviiruse patsienti ja intensiivravi osakondadesse 22 uut patsienti. Eelmise, 39. nädala lõpus oli haiglaravil kokku 105 koroonaviiruse patsienti, kellest 33 olid intensiivravi osakondades. Nädal varem olid vastavad näitajad 56 patsienti haiglaravil ja 25 intensiivravi osakonnas.

Haiglasse sattumise oht on olnud kõige suurem vaktsineerimata isikutel vanuses 50-79 aastat ja see on 18 korda suurem kui samas vanuserühmas kaks korda vaktsineeritute puhul. Septembris haiglasse sattunutest olid 74 protsenti vaktsineerimata. Tõsiste juhtumite ärahoidmine ja haiglaravi vajaduse vähendamine nõuab nii vaktsineerituse suurendamist kui ka juhtumite arvu selget vähendamist.

Koroonaga nakatumiste arv pööras kasvule
Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on muutunud murettekitavaks, seda just vaktsineerimata elanikkonna hulgas. Viimase kahe nädala jooksul (20. septembrist 3. oktoobrini) esines uusi nakatumisi 123 saja tuhande elaniku kohta, mida on 15 protsenti rohkem kui kahel eelneval nädalal, mil nakatumisi esines 107 saja tuhande elaniku kohta. Uute koroonajuhtumite arv nädalas on võrreldes eelneva nädalaga suurenenud rohkem kui 800 juhtumi võrra: 39. nädalal diagnoositi kokku 3826 uut juhtumit, võrreldes eelneva nädala 3008 nakatumisega. Haiguse tagajärjel oli 6. oktoobri seisuga teatatud nakkushaiguste registrile kokku 1089 inimese surmast.

Muudetud juhiste tõttu on testide arv veelgi vähenenud ja 39. nädalal oli tehtud teste umbes 10 protsenti vähem kui eelneval nädalal. Testimise arvu vähenemine ja täpsem suunamine väljendub positiivsete proovide osakaalu suurenemises. Eelmisel nädalal testitud proovidest olid positiivsed 4,9 protsenti. Number on võrreldes eelneva nädalaga tõusnud, kui see oli 3,5 protsenti. Positiivsete testitulemuste osakaalu selge suurenemine tähendab, et elanikkonnas suureneb haigestumine.

Epidemioloogilise olukorra kohta edastatakse ülevaade kord nädalas. Seirearuanne avaldatakse neljapäeva pärastlõunal terviseameti veebisaidil.

 

 

1...412413414...1,507Page 413 of 1,507