Eesti: Haridus- ja Teadusministeerium ja Harno kutsuvad üles märkama ja tunnustama noortevaldkonna tegijaid

By

-

oktoober 7, 2021

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium ning Harno kutsuvad üles esitama kandidaate iga-aastasele noortevaldkonna tunnustuskonkursile, et tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning mõjukaid algatusi nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et noortega töötavate inimeste panust viimase poolteise aasta pidevalt muutuvates oludes on raske üle hinnata. „Olen tänulik kõigile noortevaldkonna pühendunud ja suure südamega tegijatele,“ ütles Kersna. „Kutsun üles neid inimesi märkama ja tunnustama, sest suurepärane töö väärib esiletõstmist.“

Tunnustuskonkursile saavad kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud kolmeteistkümnes kategoorias:

Aasta noorsootöötaja
Aasta tegija huvihariduses või -tegevuses
Pikaajaline panus noortevaldkonda
Aasta noore tegu
Aasta noortesõbralik kohalik omavalitsus
Aasta noortekeskus
Aasta huvihariduse või –tegevuse pakkuja
Aasta noorteühendus
Aasta noorte osaluskogu või õpilasesindus
Aasta noortemalev või –laager
Aasta noortesõbralik tegu
Aasta nutikas tegu
Aasta noortevaldkonna sõber

Kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Harno Konkursiveebis, kuhu saab kandidaate esitada registreerudes ja sisse logides ID-kaardi, HarID või Mobiil-ID-ga. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. november 2021.

Lõpliku ettepaneku kandidaatide riiklikuks tunnustamiseks teeb haridus- ja teadusministrile Haridus- ja Noorteameti poolt moodustatud tunnustuskomisjon, kuhu kuuluvad nii noortevaldkonna esindajad kui ka noored.

Laureaadid kuulutatakse välja 2. veebruaril 2022 noortevaldkonna galal “Noorte Heaks Tänu”.

2021. aastal pälvisid aasta noorsootöötaja tiitli Krista Dreger ja Alexander Arabkin. Aasta huvikooliks valiti Shaté Tantsukool, mis toimib ka omanäolise noortekeskusena. Pikaajalise panuse kategoorias tunnustati valdkonna kolme staažikat eestvedajat – Haridus- ja Noorteameti ühe eelkäija, endise Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) pikaajalist juhti Edgar Schlümmerit ja asedirektorit Kaur Kötsit ning Haridus- ja Teadusministeeriumi endist noorteosakonna juhatajat Reelika Ojakivi.

Tunnustamise kord ja lisainfo: hm.ee/noortevaldkonnatunnustamine

Ministri videopöördumise leiab ministeeriumi YouTube’i kanalist.

Eesti: Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab tõhustusdoosi üle 65-aastastele ja hooldekodude elanikele

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 7, 2021

NordenBladet — 5. oktoobril kogunes riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et arutada COVID-19 vaktsiini tõhustusdooside pakkumisega seotud küsimusi. Ekspertide hinnangul tuleb raskete COVID-19 haigusjuhtude ja seeläbi tervishoiusüsteemi ülekoormuse ennetamiseks keskenduda jätkuvalt veel vaktsineerimata inimeste vaktsineerimisele. Tõhustusdoosi soovitavad eksperdid üle 65-aastastele ja kõigile üle 18-aastastele hooldekodude elanikele mitte varem kui kuus kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist.

Ülejäänud elanikkonnale alates 18. eluaastast võib komisjoni hinnangul pakkuda tõhustusdoosi mitte varem kui kaheksa kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Sõltumata sellest, millist vaktsiini on inimesele varem manustatud soovitab komisjon teha tõhustusdoosi Pfizer/BioNTech vaktsiiniga.

„Ekspertide hinnangul tuleks praegu jätkuvalt keskenduda ennekõike veel vaktsineerimata inimeste, nende hulgas eriti vanemaealiste vaktsineerimisele. Need on inimesed, kes kõige suurema tõenäosusega võivad nakatumisel haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi,“ ütles immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp. „Tõhustusdoose soovitab komisjon üle 65-aastastele ja hooldekodude elanikele alates 18. eluaastast mitte varem kui kuue kuu möödumisel esmase kuuri läbimisest. Samadele sihtrühmadele pakub riik ka tasuta gripivastast vaktsineerimist ja ekspertide hinnangul võib need kaks vaktsiini teha ükskõik millise intervalliga, ka samal päeval.“

Üle 65-aastastele inimestele hakkavad COVID-19 vaktsiini tõhustusdoose pakkuma eeskätt perearstikeskused, hooldekodude elanikele ka õendusteenuse osutajad.

Nn kolmandate dooside puhul soovitab komisjon eristada lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoose vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt elundsiirdamisega haiged või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes on immuunsupresseerival ravil. Tõhustusdoosi võivad vajada immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud ajaperioodi möödudes kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

Esmaspäeval, 4. oktoobril kogunenud Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee hindas vaktsiinitootja Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini Comirnaty tõhustusdoosi müügiloataotlust. Komitee otsustas, et tõhustusdoosi manustamist võib kaaluda vähemalt kuus kuud pärast teist vaktsiinidoosi 18 aastastel ja vanematel inimestel.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee ja riigi infotelefonilt 1247.

Riigikohus: maksuvõlg tuleb tasuda enne dividendide väljamaksmist

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 7, 2021

NordenBladet — Samas haldusasjas puudutas Riigikohus ka küsimust, kas maksuhaldur peaks finantseerima äriühingu pankrotimenetlust selle raugemise vältimiseks. Kohus leidis, et see on eelkõige MTA kaalutlusotsus.

Riigikohtus arutusel olnud asjas käis vaidlus selle üle, kas juhatuse liige peab isiklikult vastutama pankrotistunud äriühingu maksuvõla eest. Seadus võimaldab Maksu- ja Tolliametil (MTA) pöörata maksuvõla juhatuse liikme vastu juhul, kui ta rikkus oma kohustusi, on võla tekkimises süüdi ja ettevõttel endal pole võla tasumiseks vara.

MTA tegi 2019. aastal OÜ FCC Betoonitööd endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse, millega teda kohustati tasuma äriühingu maksuvõlga, mis ulatus koos viivisega ligi 130 000 euroni. Maksuhaldur selgitas, et FCC Betoonitööde pankrotimenetlus lõppes raugemisega, sest osaühingul puudus vara, mistõttu polnud võimalik võlga sisse nõuda äriühingu vara arvel. Juhatuse liige oli aga esitanud MTA-le valeandmeid ja korrektsete deklaratsioonide esitamise hetkeks oli äriühing muudetud varatuks. Täpsemalt oli juhatuse liige võõrandanud enamuse äriühingu sõidukeid turuhinnast odavamalt oma lähikondsetele ning allesjäänud vara viidi osaühingust dividendidena välja. Viimane suurendas maksuvõlga veelgi.

Kohtuasja põhiline vaidlusküsimus oli selles, kas MTA saab panna juhatuse liikme vastutama äriühingu maksuvõla eest, kui ta täitis osanike korraldusi. Nimelt tegid dividendide maksmise otsused osanikud, mitte juhatuse liige. Osanikelt aga MTA seaduse järgi äriühingu maksuvõlga vastutusotsusega sisse nõuda ei saa.

Riigikohus: pankrotimenetluses osalemine on MTA otsustada

Riigikohtu halduskolleegium jättis täna FCC Betoonitööde endise juhatuse liikme kaebuse rahuldamata. Kolleegium rõhutas, et äriühingu juhatuse liige vastutab ettevõtte maksuvõla eest oma isikliku varaga, kui ta rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ning maksuvõlg tekkis selle tagajärjel.

Juhatuse liige ei tohi astuda teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks, kui selle tulemusel jääb maksukohustus täitmata. Muu hulgas ei või juhatuse liige osanike otsuse alusel dividende välja maksta, kui äriühingul on ajatamata maksuvõlg, mille tasumiseks olemasolevast varast ei jätku.

Kohtuasja arutamisel tekkis ka küsimus, kui suuri pingutusi peab MTA tegema äriühingu pankrotimenetluses, et nõuda äriühingust välja viidud vara maksuvõla katteks tagasi äriühingult endalt. Näiteks kas ja kuivõrd peaks riik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetlusi finantseerima?

Riigikohus selgitas, et kehtiv õigus ei pane maksuhaldurile kohustust vältida pankrotimenetluse raugemist ja MTA peab ise hindama pankrotimenetluses deposiidi tasumise otstarbekust. Kohtul tuleb ainult kontrollida, et MTA ei toimiks ilmselgelt meelevaldselt, eelistades juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamist pankrotimenetluses osalemisele. Selle asja materjalidest ei nähtu, et MTA oleks teinud ilmselge kaalutlusvea.

Otsusega saab tutvuda siin.

Eesti: Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni avaldus kiire hinnatõusu peatamiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 7, 2021

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb majandus- ja taristuministrile ning keskkonnaministrile ettepaneku kiirendatud korras viia Vabariigi Valitsuse istungile ning töötada ühiselt välja leevendusmeetmed elektri- ja gaasihinna tõusu osas. Energiakulud on meie perekondadele ja ettevõtetele vältimatud – inimesed ei saa loobuda pesu pesemisest, toidu valmistamisest ja hoonete kütmisest. Leiame, et suurenenud rohe-eesmärkide saavutamine ei tohi toimuda tavatarbijate arvelt.

Eestis ja Euroopa liidus tervikuna on viimasel ajal toimunud järsk energiakandjate hinnatõus. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab selles olukorras vajalikuks kiiret valitsuse-poolset sekkumist ning teeb järgmised ettepanekud:

1. Kompenseerida tarbijatele riigieelarvest hinnatõusu mõjud järgnevalt:
1.1 eraldada elektrihinna tõusu kompenseerimiseks vähemalt 30 miljonit eurot;
1.2 töötada välja kompensatsioonimeede gaasihinna tõusu leevendamiseks tarbijatele.
2. Majandus- ja taristuministril ning keskkonnaministril esitada Euroopa Liidu Komisjonile nõudmine viivitamatult kehtestada suurte tööstus- ja energeetikaettevõtete kasvuhoonegaaside heitekoguste maksimaalseks piirhinnaks 25 eurot ühiku kohta, mis oli järsu hinnatõusu eelne kvoodiühiku maksumus.

Samuti peab Keskerakonna fraktsioon oluliseks, et Vabariigi Valitsus arvestaks energiasektoris toimunud muutustega läbirääkimistel Euroopa Liidu Komisjoniga kliimapaketi (Eesmärk 55) üle. Leiame, et suurenenud rohe-eesmärkide saavutamine ei tohi toimuda tavatarbijate arvelt ja vähendada järsult inimeste toimetulekut. Vabariigi Valitsus peab oma seisukohtade kujundamisel arvestama nii Eestimaa elanike kui ka meie ettevõtete toimetulekuga.

Protsessi kiirendamiseks ja sobivate lahenduste väljatöötamiseks kutsub Keskfraktsioon kiiremas korras kokku asjatundjate nõukoja, kuhu palume erasektori esindajaid, teadlasi ning valdkonna spetsialiste, et kiirele hinnatõusule jätkusuutlikke lahendusi leida.

Eesti Vabariigi teaduspreemiad

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 7, 2021

NordenBladet — Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus– ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja
TEADUSPREEMIATE KONKURSI
2022. aastal järgmistes valdkondades:

Üks preemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal–majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus– ja arendustöö eest (50 000 eurot).
Preemiakandidaadi(–kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:
• motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal eesti ja inglise keeles;
• curriculum vitae (kuni 3 lk).

Kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus– ja arendustöö eest (á 40 000 eurot).
Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:
• motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
• curriculum vitae (kuni 3 lk);
• teaduspublikatsioonide nimekiri;
• 10 olulisemat publikatsiooni ja eraldi nende loetelu.

Kaheksa aastapreemiat (á 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks järgmistes teadus– ja arendustegevuse valdkondades:
täppisteadused; geo– ja bioteadused;
keemia ja molekulaarbioloogia; põllumajandusteadused;
tehnikateadused; sotsiaalteadused;
arstiteadus; humanitaarteadused.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest. Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Aastapreemia kandidaadi või teaduskollektiivi ülesseadmiseks esitada:
• motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või
tsükli pealkiri; teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik
panus;
• kandidaadi või kollektiivi liikmete curriculum vitae (kuni 3 lk);
• tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2018–2021) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus– ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus–tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2021. a elektrooniliselt teaduste akadeemia konkursside e–keskkonnas. Ettepanekuid saab esitada alates 1. novembrist 2021.