Neljapäev, jaanuar 1, 2026

Monthly Archives: august 2022

Eesti: Keskkonnakomisjon arutas erakorralisel istungil Umbusi jõe ulatuslikku reostust

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil (15. august) käsitleti koos Keskkonnaameti esindajaga ulatuslikku reostust Põltsamaa vallas Umbusi jõel.

Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et komisjonis toimunud arutelu käigus analüüsisime, kuidas sai selline olukord Umbusi jõel tekkida ja missugused sammud on astutud reostuse likvideerimiseks. „Ulatuslik keskkonnakahju ning selle põhjustanud olukord on äärmiselt kahetsusväärne. Kujunenud olukord andis tugeva signaali, mis nõuab otsustavat tegutsemist, et edaspidi selliseid olukordi vältida,“ ütles Metsoja.

Metsoja rõhutas, et kujunenud olukorras on vaja tähelepanelikult jälgida edaspidi ümbruskonnas nii veekogude kui ka põhjavee olukorda, et vältida reostuse kahjulikku mõju keskkonnale.

Keskkonnaameti kinnituste kohaselt ei ohusta reostus kohalike elanike kaevu- ja kraanivett.  Samas hoiatatakse, et jõkke ja paisjärve ujuma ei ole soovitatav minna enne, kui ametiasutused on andnud kinnituse, et jõe vesi on ujumiseks täiesti ohutu. Jõevee seisundit jälgib Keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsuse ja Terviseametiga pidevalt.

Ulatuslikust reostusest andis märku vees hukkunud kaladele enneolematult suur arv, mis sundis reostuse põhjusi kiiresti välja selgitama.

Keskkonnaameti uurimise käigus selgitati välja, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl sadeveekanalisatsiooni, kuna hoidla kogumisrennid olid ummistunud. Kanalisatsiooni kaudu jõudis silomahl mööda kraavi Umbusi jõkke. Reostusallikas sai lokaliseeritud ja reostuse levik lõpetatud 31. juuli õhtuks.

Keskkonnaameti teabe kohaselt on praeguse seisuga reostus jões juba taandumas. Kuni Lustivere paisjärveni on vesi jões juba lõhnatu ja läbipaistev, samuti ei ole reostust tuvastatud Umbusi külast allavoolu. Küll aga ei ole reostuse mõju jõeveele kadunud.

Reostuse mõju on praegu kõige suurem Lustivere paisjärves ja selle taga olevates tiikides, kus läbivool on väga aeglane. Kindlasti on reostuse tõttu kahjustunud Lustivere paisjärve põhjaloomastik, mõistagi on oluliselt kahjustatud jõe kalastikku.

Keskkonnaamet selgitas, et tekkinud keskkonnakahju täpsustatakse väärteomenetluse käigus, mis on reostuse põhjustanud ettevõtte suhtes juba alustatud. Jätkatakse reostuse põhjustanud juhtumi uurimist ning võetakse kasutusele abinõud edasise reostuse välistamiseks.

Keskkonnameti sõnul vaadatakse põhjalikult üle reostuse põhjustanud ettevõtte silohoidlate kogumiskaevud ja sadeveesüsteem, et selgitada välja, kuidas selline olukord üldse juhtuda sai. Keskkonnaamet määrab reostuse põhjustanud AS Pajusi ABF-ile karistuse pärast seda, kui kõik asjaolud on välja selgitatud ehk pärast väärteomenetluse lõppu.

Metsoja sõnul on vaja põhjalikult analüüsida tekkinud olukorda ja teha järeldused, kas probleem on õigusruumis, järelevalve tõhustamises või koguni milleski muus, näiteks on seotud ettevõtte lohakusega. Teema jääb päevakorda.

Keskkonnakomisjoni istungil andis selgitusi Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.

 

Eesti: Haridus- ja Noorteamet kutsub kandideerima haridusasutuse keelevaldkonna nõustajaks

NordenBladet — Haridus- ja Noorteamet on kuulutanud välja konkursi, et värvata keelevaldkonna nõustajad aastateks 2022-2025. Nõustamisteenus on mõeldud koolimeeskondadele haridusasutustes, kus õpivad eesti keelest erineva kodukeelega õppijad. 

Nõustaja tegevused:

Nõustab õpetajaid, koolimeeskondi ja juhtkondi eesti keelest erineva kodukeelega laste/õpilaste õpetamisel
On abiks haridusasutusele keelevaldkonna ja lõimingute väljakutsete sõnastamisel ning nõustamise eesmärgistamisel
Valmistab ette ja viib läbi koolimeeskonna liikmete individuaalnõustamise või koolimeeskonna rühmanõustamise
Annab asutusele arengut toetava tagasiside
Täidab nõustamisega seotud dokumentatsiooni
Peab kinni andmekaitse põhimõtetest
Nõustamine toimub haridusasutustes (lasteaiad, üldharidus- ja kutsekoolid) üle Eesti.

Pakume:

Nõustajat arendavaid ja toetavaid baaskoolitusi
Supervisiooni, et toetada nõustajat
Töötamist käsunduslepingu alusel

Ootame kandideerima:

Sul on vähemalt 5-aastane kogemus eesti keelest erineva kodukeelega lapse/õpilase õpetamisel;
Omad haridusalast/filoloogilist magistrikraadi või sellega võrdsustatud taset
Väga heal tasemel eesti keel (emakeel või keeletase C1)
led läbinud erinevaid keeleõppe koolitusi (nt LAK-õppe teemalisi, keelekümblus, muu emakeelse lapse õpetamine vm)
oled läbinud nõustamisteemalised koolitused
Kasuks tulevad varasem nõustamiskogemus, mentorluse, coachingu alased teadmised ja oskused
Tegutsed proaktiiviselt, võtad vastutuse, oled toetav ja lahenduste leidmisele suunatud

Küsimuste korral vastavad:

Anne Roos (Harno koolituskeskus) anne.roos@harno.ee,
Svetlana Tsarjova (HTM üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkond) Svetlana.Tsarjova@hm.ee

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid:

kandideerimisavaldus, motivatsioonikiri (kuni 600 sõna), CV ja juhipoolne kooskõlastus saata hiljemalt 23. augustiks 2022. Dokumentide esitamine toimub konkursiveeb.edu.ee keskkonnas, valida “Haridusasutuste keelevaldkonna nõustajate konkurss”.

 

 

Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 18. septembrini vastu taotlusi õpinguteks Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal

NordenBladet — 2022. aastal jaguneb Henn Jõksi fondi stipendiumideks eraldatud 10 000 eurot järgmiselt:

  1. Kolm 2000 euro suurust stipendiumi antakse Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilastele, kes on läbinud vähemalt bakalaureuseõppe kahe esimese aasta õppekava ning jätkavad õigusteaduse õpinguid;
  2. Üks 1500 euro suurune stipendium antakse Tartu Ülikooli õigusteaduse üliõpilaste osalemiseks Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akadeemia kursusel, mis toimub 2023. aasta suvel. Eelnimetatud 1500 eurot kantakse Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsile, mis koostöös Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga otsustab stipendiumi kasutamise omal äranägemisel (vajadusel korraldades konkursi stipendiumisumma jaotamiseks üliõpilaste vahel);
  3. Üks 2000 euro suurune stipendium antakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna võistkonna toetamiseks osalemist Euroopa Liidu õiguse harjutuskohtu võistlusel https://www.europeanlawmootcourt.eu/. Stipendium kantakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, kes otsustab stipendiumi kasutamise;
  4. Lisaks toetab Henn Jõksi fond 500 euro suuruse stipendiumiga Eesti Harjutuskohtu võistluse läbiviimist. Nimetatud 500 eurot kantakse Eesti Harjutuskohtu Seltsile, kes otsustab stipendiumi kasutamise.

Punktis 1 nimetatud stipendiumi taotlus tuleb esitada sihtasutuse E-Ankeedi keskkonnas ja see peab sisaldama järgmisi lisadokumente:

  • dokument, tõendamaks õigusteaduse eriala õpinguid Tartu Ülikoolis;
  • senise õppetöö tulemusi kajastav dokument;
  • motivatsioonikiri (maksimaalne pikkus 2 lk), milles taotleja kirjeldab lühidalt oma senist professionaalset ja akadeemilist tegevust ja tulevikueesmärke (näiteks oma eesmärke Eesti õiguse uurimisse panustamisel); selgitab, millised õigusvaldkonnad talle enim huvi pakuvad ning toob välja, milleks plaanib stipendiumit kasutada.

Taotluste esitamise tähtaeg on 18. september kell 24.00
Taotlused koos lisadega esitatakse läbivaatamiseks Henn Jõksi fondi halduskogule.
Halduskogu jätab endale õiguse stipendiume mitte välja anda, kui ei laeku piisavalt nõuetekohaseid ja/või põhjendatud taotlusi.
Henn Jõksi fondi halduskogu on 3-liikmeline: Carri Ginter- Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Euroopa õiguse kaasprofessor; Villu Kõve- Riigikohtu esimees; Karolyn Krillo, Advokaadibüroo Walless nõunik.

Henn Jõksi fondi esimesed stipendiaadid kuulutatakse välja Tartus Eesti õigusteadlaste päevadel.

 

 

 

Eesti: Täna tõuseb elektri hind Eestis 4000 euro peale MWh eest

NordenBladet — Täna, kolmapäeval, 17. augustil hüppab elektri hind Eestis koguni 4000 euro peale MWh eest. See on uskumatu tase. Elektri hind kerkib 4000 euro peale MWh vahemikus kell 17-18. See on nii uskumatult kõrge hind, et sel ajal on mõistlik elekter üldse välja lülitada neil, kes börsihinnaga elektrit kasutavad.

Võrdluseks, Soomes on sel ajal hind 305 eurot MWh eest.

Eestis on täna keskmine elektri börsihind 682 eurot MWh eest, mis on samuti väga kõrge. Võrdluseks, aasta tagasi oli hind 74 eurot MWh eest ehk 9 korda madalam.

Lätis ja Leedus on täna elektri hind suisa pöörane – keskmine on Nord Pooli andmetel 824 eurot. Soomes on keskmine hind mitu korda madalam, 200 eurot MWh eest.

Igapäevast ning igatunnist elektri hinda saate jälgida NordenBladet´i elektrihinna spikriga, mille leiate SIIT

 

Soome: Välisministeerium piirab Venemaal broneeritavate viisataotluste väljaandmist poole võrra

NordenBladet — Soome välisministeerium andis teada, et piirab igapäevaselt Venemaal broneeritavate viisataotluste arvu poole võrra. Valitsus arutas 16. augustil 2022 Venemaalt tuleva turismi piiramist ja kinnitas vastava poliitika.

Praegu võetakse Venemaal vastu keskmiselt tuhat avaldust päevas. Septembri algusest piiratakse nende arvu 500-ni päevas. Lisaks määrab välisministeerium viisataotluste esitamise aegade kvoodid. 20 protsenti kõigist aegadest on reserveeritud turistidele ja 80 protsenti inimestele, kes reisivad muul põhjusel kui turism. Muud põhjused on näiteks perekondlikud sidemed, töö ja õpingud.

Seega on septembri algusest turismiviisa taotlejatele avatud keskmiselt 100 korda päevas, mis on 10 protsenti praegusest. Keskmiselt on avatud 400 korda päevas neile, kes taotlevad viisat muul põhjusel. Süsteemi toimimise tagamiseks ja kuritarvituste vältimiseks muudetakse vajadusel kvoote.
Soome taotleb ELi ühist poliitikat

Lisaks toetab Soome ELi ühise poliitika saavutamiseks Venemaa viisapiirangute osas. Soome toetab EL-i ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu täielikku peatamist, mis tähendab näiteks viisataotlustasu tõusu 35 eurolt 80 eurole.
Valitsus märkis ka, et välisministeerium alustab ettevalmistusi riikliku humanitaarviisa eelnõu ja riiklike sanktsioonide seadusandluse aruande koostamiseks.