NordenBladet —Eesti Teadusagentuur (ETAG) ootab kandideerima üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Konkursi preemiafond on sel aastal 98 677,79 eurot.
Töid hinnatakse kolmes kategoorias: rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Igal tasemel antakse välja kolm riiklikku preemiat. Lisaks ootavad osalejaid eripreemiad Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt ja riigiõiguse sihtkapitalilt, Välisministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Riigikogu Kantseleilt, Muinsuskaitseametilt, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt ning Pere Sihtkapitalilt. Esmakordselt annavad sel aastal preemiaid ka Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium.
Osalema oodatakse kõiki üliõpilasi, kes tunnevad, et nende uurimistöös võib olla potentsiaali preemiaks. Töid oodatakse loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajanduse ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.
Üliõpilaste poolt esitatud töid hindab konkursikomisjon, mille esimees on Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang: “Ootame sädeme ja südamega tehtud töid, mis on teaduslikult tugevad, mis avavad uusi suundi või ideid või siis pakuvad mingile olemasolevale probleemile hea lahenduse.”
Täpsemalt on preemiad ja jagamisele minevad summad toodud välja konkursi kodulehel.
Kandideerimise lõpptähtaeg on 15. september. Tutvu kindlasti osalemise tingimustega ja tea, et töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursside keskkonnas https://konkursid.etag.ee. Oluline on meeles pidada, et töid võib esitada nii eesti kui võõrkeeles ja võõrkeelsel tööl peab kaasas olema eestikeelne kokkuvõte.
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub juba 21. korda, seda korraldavad ETAG ning Haridus- ja Teadusministeerium.
NordenBladet — Soomes hakkavad pangad maksma investoritele tagasi Venemaa fondidesse jäänud raha. Seda tahetakse teha septembri lõpuks. OP, Danske ja Nordea sulgesid Venemaa fondid kevade ja suve jooksul. OP info kohaselt olid inimesed teadlikud Venemaaga seotud riskidest, vahendab MTV.
Suuremad pangad tahavad maksta raha tagasi septembri lõpuks. Mitmed kümned tuhanded soomlased ootavad aga jätkuvalt oma investeeringute saatust.
Danske Bank ja Nordea teatasid Vene fondide sulgemisest aprillikuus. OP grupp järgnes juunikuus. Kõik need olid lõpetanud tehingud fondides juba veebruari lõpuks pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat.
Fondidel oli nende sulgemise ajal ligi 30 000 omanikku, kellest enamus olid soomlased. Fondide koguväärtus oli veebruari lõpus ligi 380 miljonit eurot.
Pärast fondide sulgemist makstakse raha välja. Pärast laenude tagasimakseid on kavas vara omanike vahel laiali jagada. Pole aga teada, kuidas seda on võimalik sanktsioonide tõttu teha. Oma majanduse kaitseks keelati Venemaal kevadel välismaalastel kohapealsete börsiettevõtete osalusi müüa.
Praegu makstakse välja see raha, mis on fondides alles. Muu vara saab jagada välja siis, kui kauplemine Vene börsil välismaalaste jaoks uuesti avaneb ning kui sanktsioonid ja valuutavahetuspiirangud ei takista vara müüki. Olukord venib tõenäoliselt sama pikalt nagu jätkub sõda.
Kolmest fondist oli enamus investoreid OP-l, mis reklaamib end kui Soome suurimat pangagruppi. OP fondis oli selle sulgemise ajal ligi 16 000 osakuomanikku. Danske fondis oli investoreid ligi 4800, kellest enamus olid soomlased. Nordeal oli investoreid ligi 10 000, kellest umbes pooled soomlased.
Danske andmetel olid investeeritud summad kümnetest eurodest mitmesaja tuhande euroni. Kõrgema riskiga investeeringud on olnud tavaliselt osa suuremast investeerimisportfellist.
Kokkuvõttes on aga investeeringud Vene fondidesse olnud tagasihoidlikud, kuna investorid on teadvustranud riske. Venemaa fondide omanike arv oli languses juba enne kui sõda veebruaris laienes. Selle põhjuseks oli üldine rahutus turgudel.
Venemaa fondide kõrval on pangad investeeringud Venemaale ka Ida-Euroopa ja arenevate turgude fondide kaudu. Nordea Ida-Euroopa fond koosnes aasta algul kahe kolmandiku ulatuses Venemaa aktsiatest. Fond enam Venemaale ei investeeri, põhirõhk on Poolal, Tšehhil ja Türgil. Fondi osakuomanikest pooled on soomlased. Kuivõrd Vene väärtpaberid on hinnatud fondis sisuliselt nulli, siis soovitatakse inimestel fondist raha väljavõtmisega oodata.
Osa Soome pankadest vähendas Venemaa investeeringuid juba varem. Näiteks Säästöpankki liitis Venemaa fondi Ida-Euroopa fondiga juba eelmise, 2021. aasta novembris. Põhjuseks tõi pank vähese tootluse.
S-Pank loobus aktsia- ja intressifondides pea kõikidest Vene investeeringutest, kui sõja oht kasvas liiga suureks. Pank teatas märtsikuus, et pank kaitses klientide vara Vene turu kokkukukkumise eest. Investeeringuid Venemaale sai teha teiste pankade kaudu.
NordenBladet — 22. augustil kell 15.00 avatakse Rõuge rahvamajas fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“, mis kajastab Pärnumaa avaliku sektori töötajate Põhjala õppereisidelt kogutud muljeid ja kogemusi. Näitusel jäädvustatud õppereisid toimusid kuue projekti raames, mis said aastatel 2010-2021 toetust Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud avaliku halduse mobiilsusprogrammist.
Näituse autori, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö spetsialisti Kersti Liiva sõnul on projektide käigus uuritud nii planeerimist, ühistransporti, kaasavat haridust kui ka teisi valdkondi. Kokku on Põhjamaades kogemusi käinud saamas ja jagamas 44 Pärnumaa asutuste juhti ja spetsialisti.
„Vaatamata sellele, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei suuda need üksikud pildid siiski kõike kogetut edasi anda. Oluline on teada, et suurt osa sellest, mida on Põhjala parimatest praktikatest kuuldud, nähtud ja õpitud, on vastavalt võimalustele püütud Pärnumaal igapäevategevustes kasutusele võtta. Teatavasti kuuluvad Põhjala naabrid oma inimarengu näitajate poolest maailma tippriikide hulka. Seepärast on avaliku halduse mobiilsusprogramm olnud väga tänuväärne võimalus enesetäiendamiseks. On, kellelt õppida. Suur tänu!“ sõnas Kersti Liiva.
Fotonäituse avamisel tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärke ja kasutustingimusi. Aivar Nigol Võrumaa Arenduskeskusest räägib oma kogemustest mobiilsusprogrammi kasutajana.
Tänavuses kevadises taotlusvoorus said toetust kaks Võrumaalt esitatud projekti, mille eesmärk on vahetada kogemusi, kuidas muuta tugevamaks koolide orgaanilise toidu võrgustikku ja milline on kohalike omavalitsuste roll kultuuripärandi säilitamisel. Neist projektidest võtab osa kokku 18 Võrumaa avaliku sektori töötajat, projektides osalevad koostööpartnerid Rootsist, Taanist, Soomest ja Norrast. Mobiilsusprogramm on toiminud 12 aastat, kokku on ligi 700 toetust saanud projektis osalenud üle 4000 ametnikku Põhjala ja Balti riikidest.
Fotonäitus “Pärnumaalased Põhjalat uurimas” kajastab järgmisi Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kaasrahastusel ja Pärnumaa eestvedamisel korraldatud kogemuste vahetamise reise aastatest 2010 – 2016 (projektide korraldaja Pärnu Maavalitsus) ning 2019 ja 2021 (Pärnumaa Omavalitsuste Liit):
16.08-20.08.2010 “Regionaalareng- ja planeering: Põhjala äärealade kogemused”
Partnerid: Lääne-Islandi koostööpiirkond – Island (Samtök sveitarfélaga á Vesturlandi), Fääride omavalitsusliit – Fääri saared (Føroya Kommunufelag)
09.09-18.09.2012 “Kogemuste vahetus partneritega perifeersetelt aladelt“
Partnerid: Österbotteni/Pohjanmaa regiooni volikogu – Soome (Österbottens förbund/Pohjanmaan liito), Nordlandi maavolikogu– Norra (Nordland Fylkeskommune), Norbotteni läänivolikogu– Rootsi (Norbottens Läns Landsting), Oulu Ülikool – Soome (Oulun Yliopisto)
03.09-11.09.2014 2014 “Ühistransport ja kiired ühendused tagamaks kohalikku- ja regionaalarengut”
04.-09.09.2016 “Põhjala kogemused haldusreformist, ülesanded kohalikul ja regionaalsel tasandil”
Partnerid: Gotlandi kohalik omavalitsus – Gotland (Region Gotland), Maavolikogu Skåne, Malmö – Rootsi (Regional Council Skåne, Malmö), Oddsheredi kohalik omavalitsus – Taani (Oddshered kommune)
NordenBladet — Ilmunud on eestkeelne raamat, mis kannab peakirja „Soomerootsluse hämarad piirid“. Raamatu esitlus on homme neljapäeval, 18. augustil Tallinnas Solarise keskuses Apollo raamatupoes kell 18.
Tõnis Arnoveri kirjutatud raamat näitab, kuidas Rootsi, rootslased ja rootsi keel on Soome arengut mõjutanud. See mõju on olnud suur, sest oli ju Soome üle 600 aasta Rootsi riigi võrdväärne osa ja isegi kui Soome 1809. aastal läks Rootsi käest Venemaa võimu alla, aitasid rootsi aadlikud Soome suurvürstkonna autonoomia Venemaast suhteliselt sõltumatult üles ehitada ning soome keele positsiooni tugevdada.
Rootsikeelsed andsid arvestatava panuse Soome iseseisvuse saavutamisse ja Teises maailmasõjas selle kaitsmisse. Raamatus vaadeldakse ka kahe keele pikka võitlust oma õiguste eest, arvestades, et soomerootslaste osakaal rahvastikus on langenud viiele protsendile, nende vägevat panust Soome majandusse, kultuuri ja metseenlusse.
NordenBladet — Vastvalminud teaduse tippkeskuste meetme tulemuslikkuse ja mõju uuring toob välja positiivse trendi Eesti teaduses. Tippkeskuste rahastamise toetusprogramm on uuringu tulemuste kohaselt andnud Eesti tippteadusele tõuke, taganud selle arengu stabiilsuse ja soodustanud siinsete teadlaste koostööd.
Tippkeskuste rahastamise hindamise uuringu eesmärk oli vastata küsimustele, mil määral on saavutatud meetme eesmärgid perioodidel 2008–2015 ja 2014–2020 ning milline on olnud selle tulemuslikkus ja mõju Eesti teadusele tervikuna. Lisaks hinnati uuringus tippkeskuste mõju kogu Eesti teaduse arendamisele laiemalt, samuti mõju Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikule arengule ning ühiskondlike probleemide teaduspõhisele lahendamisele. Hindamise tulemusena anti ka soovitused uue perioodi tippkeskuste meetme paremaks kavandamiseks. Arvestades tippkeskuste uuringu põhieesmärki, keskenduti kuuele mõõdikule: tulemuslikkus, mõjusus, tõhusus, kasumlikkus, asjakohasus ja jätkusuutlikkus.
Maiju Gyran, Soome Aakadeemia teadusalane vanemnõunik, ütles uuringu kohta: „On olnud privileeg jälgida hindamisprotsessi ning jagada teadmisi Eesti ja Soome tippkeskuste programmide sarnasustest ja erinevustest. Lõpparuande peamised soovitused tunduvad jõukohased ning programm astub kindlasti suure sammu edasi.“
Uuring leiab, et meede peab kindlasti jätkuma, et tagada Eesti tippteadusele soodsad arenguvõimalused ja jätkusuutlikkus. Hindajate arvates tuleb meetmega toetada võimalikult kõrgetasemelist teadustööd, sh nii rakendus- kui ka alusteadustes, samuti erinevate valdkondade ja erialade ülest teadustööd.
Oluliste arendustena järgmise meetme kontekstis toodi esile mitmeid aspekte, mis peaks meetme sisulist poolt teadlastele sobilikumaks muutma. Näiteks meede ei peaks sisaldama nõuet teha era- ja avaliku sektoriga koostööd. Koostöö peaks olema toetuse saajatele vabatahtlik ja vastama tippteaduse vajadustele. Samuti soovitati kasutada tippkeskuste hindamises kas ainult väliseksperte või vähendada Eesti ekspertide osakaalu – see tagab tippkeskuste valimise protsessi läbipaistvuse ja põhjendatuse. Oluliseks peeti ka selget kommunikatsiooni, mis omakorda suurendab meetme usaldusväärsust ja legitiimsust, kuid teisalt oldi kriitilised kohustusliku teaduse populariseerimise nõude osas. Kaaluda tuleks teaduse populariseerimise nõude vabatahtlikuks muutmist või luua populariseerimiseks meetme kõrvale lisarahastus või toetada seda täielikult mõne muu meetme kaudu.
Samuti leiti ühe prioriteedina järgmise meetme selgem eesmärgistamine. Meetme eesmärkide täitmise jälgimiseks ja võimalikuks tulevaseks hindamiseks tasub läbi mõelda, millist infot peavad toetust saanud tippkeskused tegelikult aruannetes esitama. Uuringus osalejad soovisid uues tippkeskuste meetmes riigihangetega seotud küsimuste paindlikumat käsitlust ning paljud leidsid, et uus süsteem võiks lubada ka erialade üleseid tippkeskusi.
Tippteaduse jätkusuutlikkuse kasvatamiseks peaks toetama Eesti teadlaskonna välis- ja erarahastuse võimaluste leidmist ja arendada taotlemise pädevust. Seejuures on eriti tähtis soosida oskust kaasata rahastust väljastpoolt Euroopat. Jätkusuutlikkuse tagamisele peaksid senisest rohkem mõtlema ka rahastajad, ülikoolid ja teadusasutused ning uurimisrühmad.
Seniste tippkeskuste meetmete loomisel Eestis on eeskuju võetud Soomest. Tippkeskusi hinnati 2008.–2015. a voorus ühise pingerea alusel, ent 2014.–2020. a voorus valdkondlikult: rahastuse sai iga valdkonna parim lävendi ületanud taotlus ja ülejäänud lävendi ületanud taotlusi rahuldati nende koha alusel üldises pingereas. Perioodil 2014–2020 pöörati suuremat tähelepanu tippkeskuse nähtavuse suurendamisele populariseerimistegevustega ja teadustulemuste avaldamisega. Sellele plaaniti rahastust vähemalt 2% tippkeskuse eelarvest. Lisaks pandi rohkem rõhku tippkeskuse ühiskondlikule mõjule.
Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava RITA programmi raames. Uuringu viis läbi MTÜ Balti Uuringute Instituut.
RITA tegevus 4 uuringu „Teaduse tippkeskuste meetme hindamise“ tulemuste tutvustus toimub 16. augustil kell 14.00-16.00 Tartu Ülikooli kohvikus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine SIIN.
