Neljapäev, jaanuar 1, 2026

Monthly Archives: august 2022

Soome: Miinijahtija Pyhäranta sõitis karile

NordenBladet — Miinijahtija Pyhäranta sõitis täna, 24. augustil 2022 kell 18.30 Öröst läänes seoses rannalaevastiku laskeharjutusega karile. Olukorraga ei ole kaasnenud isiku- ega keskkonnakahju. Laeva vööris on konstruktsioonide kahjustused, mistõttu tekkisid väikesed veelekked laeva vööriruumi. Nendega tegeles laevapersonal ning laeva seisukord on stabiilne. Laevast pole naftat merre lekkinud. Laeva personali evakueerida pole vaja.

Mereväe tuukrid kontrollivad õhtu jooksul laeva väliseid vee-aluseid osi, misjärel valmistub laev põhjakontaktist lahti murdma. Piirkonnas on ka teisi mereväe laevu. Lisaks on sündmuskohale tulemas rannalaevastiku naftatõrjelaev Halli ja piirivalve patrull-laev Tursas, mis vajadusel toetavad lahtimurdmist ja tagavad abi keskkonnakahjude korral.

Rannalaevastik on mereväe üksus, mis tegeleb territoriaalse terviklikkuse tagamisega merel. Miinijahtija Pyhäranta on üks kolmest Pansio klassi miinijahtijast. Miinijahtija osales koos mitme teise rannalaevastiku laevaga sel nädalal Örös toimunud laskeharjutusel. Laev oli tõstmas merest laskmistega seotud ujuvmärki. Teistele laevadele olukord ohtu ei tekitanud.

Rohkem infot juhtunu kohta antakse neljapäeva hommikul.

Miinalautta Pyhäranta on ajanut karille Rannikkolaivaston ampumaharjoituksen yhteydessä. Tapahtuneesta ei ole aiheutunut henkilö- tai ympäristövahinkoja. Lue lisää: https://t.co/2u1eNZuKn3 pic.twitter.com/3FkAqYepST
— Rannikkolaivasto (@rlaivasto) August 24, 2022

 

Norra: Kolme meetri kõrgune ründetäht Erling Haalandi kuju on jäljetult kadunud

Nordenbladet – Lõuna-Norras Stavangerist paarikümne kilomeetri kaugusel Bryne’is katusel seisnud kolme meetri kõrguse jalgpallitähe Erling Braut Haalandi puukuju on varastatud, vahendab nrk.no Jærbladet´it.

Puidust skulptuuri valmistas kunstnik Kjetil Barane. Kuju seisis mõnda aega Bryne’i ringteel ent hiljem viidi see lähedalasuva ettevõtte katusele. Nüüd on kuju kadunud.

Kuju omanik Tore Sivertsen räägib ajalehele, et isik, kes arvatavasti kuju võttis, helistas talle. Ta pidas seda koledaks.

“Mul pole õrna aimugi, kus see asub,” lisab Sivertsen.

___________________
Erling Braut Håland (sündinud 21. juulil 2000 Leedsis, Inglismaal) on Norra jalgpallur, kes mängis ründajana Saksamaa Bundesliga klubis Dortmundi Borussia ja Norra jalgpallikoondises. Ta liitus 1. juulil 2022 Inglismaa kõrgliiga klubiga Manchester City.

2020. aastal pälvis ta Euroopa parimale noorjalgpallurile antava auhinna Golden Boy.

Håland alustas oma karjääri aastal 2016 kodulinna meeskonnas Bryne FK ning siirdus 2017. aastal kaheks aastaks Moldesse. Jaanuaris 2019 sõlmis ta Salzburgi Red Bulliga 5-aastase lepingu. 2019.–2020. aasta hooajal sai temast Meistrite Liiga ajaloo esimene teismeline, kes on värava löönud viies järjestikuses kohtumises.

Hooajal 2020–21 oli Håland Meistrite Liigas suurim väravakütt (10 väravat). Samal hooajal lõi ta Saksamaa kõrgliigas 27 väravat ning oli sellega paremuselt kolmas väravakütt. Hooajal 2020–21 valiti Håland lisaks Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks.

Muljetavaldavad etteasted 2019. aasta U-20 MM-il teenisid Håland sama aasta septembris esimese kutse A-koondisesse. Koondisedebüüdi tegi ta 5. septembril 2019 EM-i valikmängus Malta vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma kolmandas koondisemängus 4. oktoobril 2019 UEFA Rahvuste Liiga mängus Austria vastu.

 

 

Norra: Politsei palub inimestel lõpetada video jagamine noorest väärkoheldud poisist

NordenBladet – Snapchatis jagatakse videot poisist, keda rünnati. Dagbladet kirjutab, et videol on näha, kuidas noort poissi lüüakse pikali ning ta palub teisel teda ründaval alaealisel lõpetada. Politsei palub video saajatel seda rohkem mitte jagada.

“Saame palju teateid Snapchati video kohta, kus noort poissi väärkoheldakse. Mõistame, et see film tekitab palju emotsioone. Asjaosalised on teada ja politsei jälgib neid. Kannatanul läheb asjaolusid arves pidades hästi ja ta ei ole füüsiliselt raskelt vigastatud, teatas Oslo politsei oma Facebooki lehel.

Nüüd palub politsei video jagamise lõpetada. “Julgustame filmi saajaid seda kustutama ja mitte edasi jagama ning kõiki vanemaid sellest oma lastega rääkima.”

Rootsi teadlased kulutavad Norra korallidele miljoneid

NordenBladet – Rootsi teadlased kulutavad Norra korallidele miljoneid, kuid Norra võimud ei saa seda endale lubada. Korallide uurimine toimub Tjärnö merelaboris, mis asub Strömstadi vallas mere ääres ja on osa Göteborgi ülikoolist. “Just siit pärit teadlased avastasid 1990. aastatel Hvaleris korallrifi,” räägib Tjärnö labori projektijuht Ann Larsson.

Teadlane Susanne Strömberg töötab täiskohaga Tislerrevetist leitud korallide uurimisega. Kolm korda nädalas toidab ta Lophelia pertusa isendid vedela vähiseguga.

Teadlased uurivad, kuidas korallid paljunevad, sest soovitakse taastada surnud korallriffe Rootsi poolel.

Rootsi teadlastel on lubatud koguda viis kilo koralli aastas Tislerrevetist, mis asub Kirkøy ja Skjærhaldeni lähedal Hvaleri vallas. Seal on suures koguses elavaid koralle, aga ka palju surnuid.

Larsson selgitab, et nad on saanud korallide uurimiseks abi EU Life’i programmist ja Rootsi ookeani- ja veeametilt 30 miljonit Rootsi krooni ning Norra poolel kulutatakse aastas umbes miljon.

Allikas: Nrk.no

Eestisse jõudis 1400 doosi ahvirõugete vaktsiini Jynneos

Nordenbladet – Eestisse jõudis 1400 doosi ahvirõugete vaktsiini Jynneos, mis on mõeldud nakatunute lähikontaktsete immuniseerimiseks. Vaktsiinidest 800 doosi jagatakse haiglatele, kus on tagatud vajalikud säilitustingimused, ning 600 doosi jääb terviseameti lattu, kus neid vastavalt vajadusele väljastatakse, teatas amet.

Eestis vaktsineeritakse üksnes ahvirõugetesse nakatunute lähikontaktseid ehk neid, kes elavad nakatunutega ühe katuse all, on kokku puutunud haige inimese naha, limaskesta ja saastunud esemetega, näiteks riiete, voodiriiete või WC-ga või puutunud kokku nakkusohtliku materjaliga näiteks laboris.

Pärast lähikontakti haige inimesega peaks vaktsiinisüsti tegema nelja päeva jooksul. Kui vaktsiini manustada nelja kuni 14 päeva jooksul pärast lähikontakti, võib see vähendada haiguse sümptomeid, kuid ei pruugi seda ära hoida.

Lähikontaktseteks ei loeta tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes kasutasid proovide käitlemisel nõuetekohaseid kaitsevahendid. Reeglina ei loeta lähikontaktseks ka haigestunute töökaaslasi või reisikaaslasi, sest neil puudub nakatunuga lähedane kokkupuude.

Nakkusohtlik periood algab ahvirõugete puhul kaks päeva enne haigussümptomite teket ja kestab, kuni lööve on koorikutega kattunud ning koorikud eemaldunud.

Kolmapäevase seisuga on Eestis ahvirõuged diagnoositud kümnel inimesel. Haigestunud on mehed vanuses 21- 45 aastat, kes olid kõik riskeeriva seksikäitumisega. Haigestunutel tuvastati lööve genitaalide ja kubeme piirkonnas, palavik, lümfisõlmede turse ja lihasvalu. Enamik haigestunutest oli eelnevalt viibinud välisreisil või puututi kokku välismaalt tulnud isikuga.

Euroopas on praeguseks tuvastatud ligikaudu 17 000 haigusjuhtumit ja nende arv kasvab.

Valdaval osal alla 40-aastastest Eesti inimestest ei ole rõugete vastu immuunkaitset ja vaktsineerimine aitab piirata haiguse edasist levikut.

Vaktsineerimisi viiakse läbi Lääne-Tallinna keskhaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis, Pärnu haiglas või Ida-Viru keskhaiglas.

Jynneos on kolmanda generatsiooni nõrgestatud elusvaktsiin, mis sisaldab viiruse elusat modifitseeritud vormi “vaccinia Ankara”. Euroopa ravimiameti inimravimite komitee andis soovituse Jynneos vaktsiini ahvirõugete vastu kasutada selle aasta 22. juulil.

Euroopa Komisjon annetab vaktsiini põhimõttel, et suuremas koguses vaktsiine saavad esmalt riigid, kus haigestumine on kõrgem.

Avafoto: Vaktsiin Jynneos (Terviseamet)