NordenBladet Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse, luua tingimused elanike eeldatava ja tervena elatud eluea tõusuks, ennetada ja vähendada ebasoovitavaid tervisemõjusid ja ebavõrdsust elanike terviseseisundis ning saavutada seeläbi positiivseid muutusi rahvastiku tervises.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et eelnõuga asendatakse seni kehtiv rahvatervise seadus ning seda on põhjalikult ette valmistatud juba ligi 10 aastat. „Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi ning sellega ajakohastatakse eri asutuste rolli ja ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel,“ sõnas ta.

Kotka selgitas, et eelnõu käsitleb laia valdkonda tervist mõjutavatest teguritest, alates näiteks vibratsioonist ja mürast, lõpetades koolitoiduga. „Eelnõu koostamisel selgus, et kõik kehtivad normid ei täida praegusel kujul oma eesmärki. Näiteks on praegu sätestatud, et koolis pakutav toiduvalik peab soodustama tervislikku toitumist, kuid sellest hoolimata pakutakse koolides müügiks maiustusi ja limonaade, mis ei soodusta kuidagi mitmekesist toitumist. Seega otsustati eelnõuga pakkuda lahendus ka sellele probleemile ning edaspidi kehtestab koolidirektor riiklikku juhist järgides müügiks pakutavale toidule nõuded ja piirangud. Eelkõige peab toit olema eakohane, regulaarne ja toitlustatava inimese terviseseisundile vastav,“ rääkis ta.

Kotka lisas, et ehkki tervis on igaühe enda asi, tuleb sellele läheneda ka riigi huve arvestades ning töövõimelisest elanikkonnast sõltub suuresti meie kõigi majanduslik heaolu. „Seda seadust ongi lühidalt kokku võttes vaja selleks, et rahva tervise seisundit sihikindlalt parandada ning ebavõrdsust tervises ennetada ja vähendada ning sellega kogu ühiskonna edukust tagada,“ ütles Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et muudatused on hädavajalikud, et paremini tagada inimeste tervisekaitse ja luua tingimused eeldatava ja tervena elatud eluea tõusuks ning ennetada ja vähendada ebasoovitavad tervisemõjusid ja ebavõrdsust. „On küsimusi, mis on jäänud praeguses seaduses reguleerimata – näiteks ei ole praegu tervishoiuteenustena võimalik käsitleda narkomaaniast tingitud kahjude vähendamise teenuseid ning nende teenuste rahastamisel puudub praegu üldsegi selge õiguslik alus. Uue seadusega aga luuakse senisest selgem alus kahjude vähendamise teenuste arendamisele ja osutamisele,“ rääkis Kütt.

Veel lausus Kütt, et on väga oluline, et seaduse eelnõus on selgemini lahti kirjutatud kohalike omavalitsuste ülesanded, mis seni olid üldsõnalised ja selle tõttu varieerus tegevuste sisu ja kvaliteet Eesti eri piirkondades oluliselt. „Kahtlemata on hea, et kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mitte pole järjekordne seaduse muutmise muutmise seadus,“ lisas Kütt.

Eelnõu tutvustas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu (486 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele järgmise aasta 12. jaanuaril.