Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2020

Eesti: Maaeluminister Arvo Aller tunnustas parimaid maamajanduslike erialade lõpetajaid – 15 lõpetajat said ministri tänukirja

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maaeluminister Arvo Aller saatis tänukirjad kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajanduslike erialade parimatele lõpetajatele. Kokku tunnustati 15 lõpetajat.

„Maaelu valdkond vajab arenemiseks teadlikke valikuid ja parimaid eksperte, mistõttu on ootused värsketele lõpetajatele suured. Suur tänu lõpetajatele valdkonda panustamast. Soovin kõigile kõrgeid sihte, töökust ning jätkuvat õppimistahet,“ sõnas minister Aller.

Ministri tunnustuse pälvisid lõpetajad põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, toiduainete tehnoloogia, tootmistehnika, maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise, tehnotroonika, metsamajanduse, põllumajandustöötaja, hobuhooldaja, metsuri, aedniku, toidutehnoloogia ja -arenduse ning rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekavadelt.

Enamik värsketest lõpetajatest plaanivad asuda tööle erialasele ametikohale või jätkata õpinguid.

Ministri tänukirjad heade õpitulemuste eest said järgmised lõpetajad.

  • Agnes Sepaste, Eesti MaaĂĽlikool, metsamajandus (magistriõpe)
  • Arje Dudrovenski, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
  • Elise Roodla, Eesti MaaĂĽlikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (bakalaureuseõpe)
  • Gertrud Kask, Eesti MaaĂĽlikool, toiduainete tehnoloogia (magistriõpe)
  • Gunnar Mändmets, Eesti MaaĂĽlikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe)
  • Hanna Reti Tõnisson, Tallinna TehnikaĂĽlikool, rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia (bakalaureuseõpe)
  • Hannes Kurgpõld, Eesti MaaĂĽlikool, tootmistehnika (magistriõpe)
  • Mariette Sakkool, Eesti MaaĂĽlikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe)
  • Priit Kaasik, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
  • Ralf Menne, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja õppekava
  • Risto Kiisk, Luua Metsanduskool, metsuri õppekava
  • Robin Randaru, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
  • Shannon-Keiti Kork, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja õppekava
  • Sten-Robin Käos, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
  • Ă•nnela Luhila, Tallinna TehnikaĂĽlikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe)

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NATO Brunssumi väejuhatuse ülem: Balti riigid ja Poola on Kirde-Euroopa kaitse keskses rollis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna külastas Eestit NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Jörg Vollmer, kes kohtus Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga ja kinnitas, et Balti riigid ja Poola on Kirde-Euroopa kaitsmisel keskses rollis.

„Balti riigid ja Poola on Kirde-Euroopa kaitse seisukohast oluline ja keskne piirkond, minu esimeseks välisvisiidiks oli see loomulik valik,“ ütles kindral Vollmer.

Kohtumisel kindralmajor Heremiga sai kindral Vollmer ülevaate Eesti kaitseväe tegevusest ja hetkeseisust ning arutas kaitseväe juhatajaga regionaalse julgeolekuga seotud küsimusi.

„Meie arusaamad Euroopa kirdeosa ohtudest ja vajadustest on ühesugused, näeme mõlemad meie piirkonna julgeolekut ühtse tervikuna. Riikide võimekuste arendamisel ja tugevdamisel peame regionaalse julgeolekuga arvestama,“ ütles kindralmajor Herem.

„Eesti reservteenistuse süsteem koos viimastel aastatel korraldatud välkõppustega on muljetavaldav ja tõhus ning kinnitab, et Eesti on valmis end kaitsma kui ka panustama kollektiivkaitsesse. Tänan Eesti kaitseväge nende olulise panuse eest NATO lahingugrupi toetamisel, samuti panuse eest NATO kiirreageerimisjõududesse, õhuturbesse ning Afganistani Resolute Support operatsiooni. See kõik demonstreerib kollektiivkaitse valmidust, mis on üheks NATO alustalaks,“ ütles kindral Vollmer.

Kindral Vollmeri sõnul ei vähendanud koroonaviirusest tingitud piirangud mõju piirkonna julgeolekule. „Me võime oma sõdurite üle uhked olla. Pandeemia ajal abistasid nad meie ühiskondi ning mis veel tähtsam – nad säilitasid kohalolu, jätkasid õppustega, küll vähendatud mahus, aga lahingugruppide rotatsioonid jätkusid, õhuturbemissioon jätkus ning viimase paari nädala jooksul nägime suurt mereväeõppust Baltops. Euroopa kaitse ei olnud viiruse leviku ajal kordagi ohus.“

Kindral Vollmer asus NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema ametikohale selle aasta 22. aprillil. Sel nädalal Balti riikide ja Poola külastamine oli tema esimene ametlik välisvisiit väejuhatuse ülemana liitlasriikidesse.

Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kolmest NATO operatiivtasandi staabist, mis koordineerib NATO operatsioone Põhja-Euroopas, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas asuvate liitlaste lahingugruppide ja Balti õhuturbemissiooni tegevust ning vastutab kollektiivkaitse eest. Brunssumi ühendväejuhatusele allub NATO kirdekorpus. Lisaks vastutab väejuhatus NATO Afganistani (Resolute Support mission) operatsiooni juhtimise eest.

 

Avafoto: Kindral Vollmeri visiit.26.06.2020  (Foto: mil.ee)
Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Järgmise kümnendi metsanduse arengukava juhtkogu enamus oli senise protsessi jätkamise poolt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna kogunenud järgmise kümnendi metsanduse arengukava (MAK2030) juhtkogu ees on keerulised valikud. Praeguseks on selge, et arengukava mõjude hindaja puudumise tõttu on protsess pikemaks veninud ja selle õigeaegne vastuvõtmine on ebatõenäoline.

Tänase kohtumise esimene pool möödus arutades, milline on juhtkogu ettepanek keskkonnaministrile protsessi jätkamiseks. Läbi räägiti järgnevate võimaluste vahel:
• Alustada keskkonnamõjude strateegilise hindamisega hilissügisel
• Metsanduse arengukava asemel käsitleda metsanduse valdkonda keskkonnavaldkonna arengukava dokumendi (KEVAD) raames
• Pikendada kehtivat arengukava (esitades sügisel pikendamise eelnõu Riigikogule)
• Koostada arengukava pikemaks perioodiks kui kümneks aastaks

Kuigi ükski variantidest täielikku üksmeelt ei leidnud, siis enim pooldati esimest punkti, mis tähendab uue hanke välja kuulutamist MAK2030 eelnõu mõju hindamise programmi koostaja leidmiseks. Vähem pooldati metsanduse arengu käsitlemist KEVAD-es, mis on samuti Riigikogu poolt kinnitatav arengukava. Tegemist oli ettepanekuga, mis järgi metsandusele eraldi arengukava ei koostata. Kuigi riigi üldine suund on arengukavu vähendada, siis vastuoluna tõid juhtkogu liikmed välja ebaselguse, kuidas sellisel juhul saavutada MAK2030 koostamise protsessi eesmärki – saavutada ühiskondlik kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks. Aastani 2020 kehtiva metsanduse arengukava pikendamine leidis mitmeid poolehoidjaid, ent sarnaselt teistelegi ettepanekutele, olid mõned juhtkogu liikmed pikendamise vastu.  Lisaks tegi üks juhtkogu liige ettepaneku üleminekuperioodil lahendada kriitilisemad metsanduse probleemid keskkonnaministrile nõu andvas metsandusnõukogus ning teine juhtkogu liige soovis kogu protsessi peatada alustades uuesti puhtalt lehelt. Kumbki ettepanekutest juhtkogus laiemat poolehoidu ei leidnud.

Peale selle arutas juhtkogu ka jätkamist MAK2030 eelnõu sisulise poolega. Enamik liikmetest pooldas nii arengukava sisuga üldisemaks minemist kui ka selleks aastaks planeeritud ajakava. Viimase kohaselt on järgmisel poolaastal plaanis läbi arutada alaeesmärgid, mõõdikud ja alustada mõistete töörühma tegevust, samuti on planeeritud rida juhtkogu kohtumisi.

MAK2030 juhtkogu on keskkonnaministri käskkirjaga kokku kutsutud huvirühmade, ülikoolide ja ministeeriumite esindajatest koosnev töörühm, kelle peamine ülesanne on esitada keskkonnaministrile MAK2030 eelnõu ja selle vastuvõtmisel jälgida ka selle elluviimist.

 

Norra tõstab teadlikkust kliimasoojenemise osas: kroonprints Haakon avas Oslos uue Kliima Maja

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Norra kroonprints Haakon avas Oslos täiesti uue näitusemaja, mis keskendub kliimasoojenemisele ja selle muutustele. Kliima Maja tööd korraldavad Oslo Ăślikool ja Oslo Loodusloomuuseum.

Avamistseremoonia sümboolse osana istutas kroonprints Haakon lilleseemned potti – sirguvad taimed istutatakse ümber ja neist saavad välisekspositsiooni osa.

Avamisel osalesid lisaks Tema Kuninglikule Kõrgusele ka Oslo linnapea Marianne Borgen ja Oslo Ülikooli rektor Svein Stølen.

Kliima ja selle muutustele keskenduva näitusemaja eesmärk on tõsta teadlikkust eriti laste ja noorte seas. Kliima Maja koosneb nii amfiteatri kui ka näituse osast ja annab ülevaate uusimast teaduspõhisest informatsioonist kliima ja selle muutuste küsimustes. Külastajatele näidatakse, milline on kliima olukord praegu, samuti inimtekkeliste ja looduslike kliima muutuste erinevustest ning nende tagajärgedest tulevikule.

Näitusemaja avamisel sõnas kroonprints Haakon, et inimesed on osa millestki väga suurest ja ilusast ning kliima- ja keskkonnateemad on talle alati südamelähedased olnud. Tema Kuninglik Kõrgus lisas, et kuigi ilus loodus tekitab inimestes kõigepealt emotsiooni, siis faktid ja teadus on olulised võtmesõnad jätkusuutlikkuse diskussiooni arendamisel.

Üks osa ekspositsioonist näitab, mida inimesed saavad ise kliimamuutuste suhtes ette võtta. Eesmärk on inspireerida lapsi ja noori ning kaasata neid kliimamuutuste vastasesse võitlusse. Neile näidatakse, milliseid erinevaid valikuid saab teha ja tutvustatakse mitmeid arvamusi, et lastel ja noortel tekiks antud teemaga isiklik suhe.

Uus Kliima Maja laiub 650 ruutmeetril ja asub Oslo Tøyeni Botaanikaaias.

Varastatud Rootsi kuninglikud aarded on taas nähtaval

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – 2018. aastal varastati Rootsi Strängnäsi katedraalist kuninglikud sĂĽmbolid. Väärtesemete otsimine ja varaste tabamine võttis tĂĽkk aega, kuid 2019. aastal need leiti. Pärast pikka restaureerimist jõuavad esemed lõpuks Strängnäsi katedraali ja 23. juunil, mis on ĂĽhtlasi jaanilaupäev, on kõigil võimalik neid jälle imetlema minna.

Strängnäsi katedraali preestri Christofer Lundgreni sõnul on tore, et kuninglikud sümbolid jõuavad tagasi oma koju – Strängnäsi katedraali. Preestri ütles Rootsi meediale, et kardeti, et võib-olla ei õnnestugi väärtesemeid restaureerida, kuid õnneks läks kõik hästi ja tulemus ületab ootusi.

Osa Strängnäsi katedraali kuninglikest sümbolitest läks kaduma 26. juulil 2018. aastal. Varastatud esemete hulgas olid ka kuningas Karl IX ja kuninganna Kristina kaks krooni ning valitsusmuna. Kuriteo panid toime kaks tundmatut meesterahvast.

Politsei otsis hindamatu väärtusega esemeid korduvalt: 2018. aastal korraldas politsei kaks reidi nende leidmiseks, kuid kuninglikud sümbolid leiti alles 2019. aasta veebruaris. Rootsi meedia andmetel leidis politsei juveelid prügikastist.

2019. aasta veebruaris mõisteti 22-aastane Rootsi mees, Johan Nicklas Bäckström, neljaks ja pooleks aastaks vangi kuninglike sümbolite varastamise eest. Juveelide väärtust hinnatakse ligi 6 miljonile eurole, kuid nende riiklik tähtsus on hindamatu.

Kuigi kurjategija algul eitas oma seotust, siis juveelidelt leitud DNA tõestas vastupidist.

Karl IX oli Rootsi kuningas aastatel 1604 kuni 1611. Ta oli kuningas Gustav I ja tema teise naise noorim poeg. Karl IX oli ka Rootsit ja Poolat valitsenud kuningas Sigismundi onu.

1...345...19Page 4 of 19