Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: juuni 2019

Strateegia „Eesti 2035“ reformid selguvad novembriks

NordenBladet — Valitsus kiitis 06.juuni kabinetinõupidamisel heaks riigi strateegia „Eesti 2035“ loomise edasise ajakava, mille kohaselt selguvad vajalikud reformid selle aasta novembriks. Strateegia ise valmib pärast läbirääkimisi huvirühmade ja partneritega 2020. aasta aprilliks.

„Strateegia „Eesti 2035“ koostamine võtab üha selgemaid piirjooni ning suvekuudel, pärast läbirääkimisi kõikide tulevikule mõtlejate, ekspertide ja partneritega saavad selgemini paika meie riigi ning ühiskonna pikaajalised sihid,“ tõdes peaminister Jüri Ratas.

„Peame üheskoos langetama otsuse, kuhu suunas järgmise 15 ja enama aasta arengus soovime liikuda. Kas fookuses on hoitud loodus, paindlik majandus, inimeste vajadusi arvestav taristu, innovatsioon või hoopis midagi viiendat,“ märkis peaminister. Ühisele arusaamisele jõudmiseks toimuvad seminarid veel lähinädalatel Eesti erinevates linnades.

„Strateegia loojatele on andnud oma tulevikuootused teada 14 000 eestimaalast, kes soovivad enim, et riik keskenduks inimeste turvalisusele, vabadusele ning loodushoiule,” lisas peaminister Ratas. Arvamuskorje kestis selle aasta 22. aprillist kuni 10.maini ning selles rääkisid kaasa erineva elukoha, hariduse, vanusega inimesed.

Sihtide seadmise aluseks on lisaks äsja lõppenud arvamuskorjele ekspertide koondatud globaalsed muutujad nagu kliimasoojenemine, muutused rahvastikus, tehnoloogia areng ning ka huvirühmade ja partneritega koondatud olulisemad Eesti riigi arenguvajadused.

2019. aasta keskel jätkub eelneva töö tulemuste alusel Eesti strateegiliste sihtide kokkuleppimine, nende saavutamiseks vajalike reformide ja rahastamisallikate väljaselgitamine. “Novembriks on eesmärk jõuda arusaamisele, milliseid reforme Eesti vajab ning milline on meie võimekus neid ellu viia,” rääkis peaminister.

Pikaajaline strateegia koostatakse aastani 2035 ning see hõlmab kõiki valdkondi ning suuremaid reforme ja investeeringuid, sealhulgas eurotoetuste uue perioodi rahakasutust. Strateegia „Eesti 2035“ valmib 2020. aasta alguses ning selle koostamist veavad riigikantselei ja rahandusministeerium.

“Eesti 2035” loomises osalevad erinevad organisatsioonid, liidud, ühendused, kogukonnad, ettevõtjate esindaja, eksperdid ning kõik huvilised üle Eesti. Koostamine algatati valitsuskabineti otsusega 8. märtsil 2018. Loodava strateegia eesmärk on anda pikaajaline, kestlik suund Eesti arengule.

Strateegiat puudutav info: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome politseijuhid karistasid politseinik Kari Lintilä´t, et poliitikute teod kinni mätsida, kohus mõistis politseiniku õigeks

NordenBladet — Soome kohtus on käimas praegu huvitav protsess, kus kohtupingis on politseinik, keda süüdistati kõrgete poliitikute vastu tegutsemises. Politsenik püüdis uurida Soome juhtivate poliitikute lõbumaja-afääre. Selle peale vabastati ta ametist.

Kohus andis politseinikule õiguse, mille peale on politseijuhid tõusnud tagajalgadele. Kohus tühistas kõik ametist vabastatud politseiniku Kari Lintilä ja tema kolleegi vastu esitatud süüdistused, vahendab Suomen Kuvalehti.

Kohus tegi otsuse maikuu lõpus. See tähendab, et politseiniku ametist vabastamine oli ebaseaduslik. Prokuröril on nüüd kolm nädalat aega, et otsus edasi kaevata. Politseinikku süüdistati ühe poliitiku kupeldamise-asja eraviisilises uurimises. Lisaks süüdistati teda info edastamises ajakirjandusele.

Politseinik on olnud ametist kõrvaldatud poolteist aastat. Sel ajal on ta saanud kätte vaid poole ametipalgast.

Lintilä ütles, et tema ametist kõrvaldamisel polnud mingit seaduslikku alust. Aluseks oli seesama süüdistus, mille kohus nüüd ümber lükkas.

Varem on Soome ajakirjanduses avaldatud politseiallikatele tuginev info, et koonderakonna endine peasekretär Harri Jaskari kupeldas prostituute muu hulgas keskerakonna endisele esimehele Matti Vanhanenile ja endisele koonderakonna juhile Sauli Niinistöle. Poliitikud on kõik sellised väited ümber lükanud. Politsei uuris asja 2006. aastal, aga hiljem uurimine summutati.

Kohtus selgus huvitav tõsiasi, et kui prokurör väitis, et kõik kupeldamise asjad olid politseis salastatud, siis politseijuht väitis, et nii see ei olnud. Ühtlasi tuli kohtus välja, et politseijuhid olid uurimise ajal ühenduses koonderakonna endise juhi Jyrki Kaitaineniga. Ühtlasi selgus, et politsei uurimistoimikust on mõned dokumendid kadunud.

Kohus tõi otsuses välja, et kõrgemate poliitikute tegevuse suhtes on olemas õigustatud huvi, mistõttu polnud politseinikule esitatud süüdistus õigustatud. Kogu selle asja juures oli üllatav, kui lihtsalt põhjendasid kõrged politseijuhid politseitöötaja vastu alustatud kriminaaluurimist asjaoluga, et kõrgetest poliitikutest võidakse ajakirjanduses kirjutada. Ehk teisisõnu: politseijuhid aitasid kõrgete poliitikute võimalikke süütegusid kinni mätsida.

 

Facebook võtab kasutusele oma raha: kasutajad saavad teineteisele raha saata, veebipoodides šopata

NordenBladet — Facebook teeb suure tõenäosusega 18. juunil teatavaks uudise, et võtab 2020. aastal kasutusele oma raha, mida kasutajad saavad teineteisele saata ning mille abil saab veebipoodides šopata.

Raha, mille esialgne nimi oli GlobalCoin kannab nime Libra ning on seotud mitmete maailma valuutadega, vahendab Daily Mail.

Sidumine teiste valuutadega aitab ära hoida kursi kõikumisi, mis on toimunud paljude kübervaluutadega.

Esialgu saab Facebooki küberraha kasutada 2020. algul tosinas riigis. Lisaks arvatakse, et võetakse kasutusele mingi vahend, millega saab Libra tavalises sularaha automaadis rahaks vahetada.

Kõlakad oma rahast hakkasid liikuma siis, kui Facebook värbas hiljuti endise PayPali juhi David Marcuse juhtima oma plokiahela divisjoni. Facebooki raha on erinevalt teistest küberrahadest seotud ka tavaliste valuutade külge, et vältida kursi kõikumisi.

Facebooki raha võimaldab saata raha ühelt kasutajalt teisele, samuti sooritada ostusid Facebookis, Instagramis ja WhatsAppis.

Soome kalleim filmiprojekt läks vett vedama, produtsent Pekka Pirttiniemi sai vanglakaristuse

NordenBladet — Soome kalleim filmiprojekt läks vett vedama ja selle produtsent mõisteti käesoleval nädalal kohtus vangi raskete majanduskuritegude eest. India eeposel Mahabharata põhinev animafilm Kuningas Nali legend pidi jutu järgi olema üle 11 miljoni eurose eelarvega Soome kalleim filmiprojekt. Projekti jäi uskuma ka Soome filmi sihtasutus, mis eraldas 2007., 2008. ja 2011. aastal filmi jaoks kokku 800 000 eurot. Seda oli palju, kui arvestada, et Soome filmilegend Aki Kaurismäki sai 2010. aastal oma Le Havre’i filmi jaoks 750 000 eurot.

Filmi produtsent oli Pekka Pirttiniemi. Teda intervjueeriti 2012. aastal ja tema kontori seinal oli Aivazovski ja Picasso maalid.

Film pidi valmis saama 2013. aastal, aga ei saanud. Filmi vastu hakkas Soome filmi sihtasutus huvi tundma 2013. aastal. Samal aastal selgus, et Pirttiniemi oli uurimise all seoses kunstiteoste võltsimisega. 2014. aastal taotles filmi sihtasutus tagasi raha 600 000 eurot. Varsti pärast seda läks filmi tootjafirma Osmo Production Oy paktrotti. Põhjuseks oli maksmata pensionikindlustus.

Möödunud aasta oktoobris mõisteti Pirttiniemi kaheks ja pooleks aastaks vangi seoses Soome suurima kunstivõltsimise looga. Pirttiniemi oli võltsinguid müünud ja vahendanud, samuti kasutanud võltsinguid oma filmiprojektis tagatisena. Arvatav kahju ulatus miljonitesse eurodesse. Valitsusele pidi mees maksma 600 000 eurot.

Möödunud nädala esmaspäeval mõisteti mehele teine, aasta pikkune vanglakaristus seoses raamatupidamiskuritegudega kahes firmas, millest üks oli filmi tootjafirma Osmo Production Oy. Lisaks määrati mehele 5 aasta pikkune ärikeeld. Otsus pole veel jõustunud.

Soome filmi sihtasutus tahab 610 000 eurot tagasi. Film ei valmi ilmselt mitte kunagi.

Siin on filmi tutvustav video:

Laevafirma Tallink juhatuse liige Kadri Land on kindel: Tallinna-Helsingi tunnelit ei tule!

NordenBladet — Laevafirma Tallink juhatuse liige Kadri Land ütleb, et Tallinna Helsingi tunnelit ei tule. „Tunnelit ei tule! Olen selles absoluutselt veendunud. See ei ole ratsionaalne, maksab liiga palju,” kommenteerib Land soomlase Peter Vesterbacka kava kahe linna vahele tunnel ehitada.

Tunneli ehituse plaan on Tallinkile väga halvasti mõjunud – ettevõtte väärtus on langenud samale tasemel, mis see oli 6 aastat tagasi, vahendab Postimees.