NordenBladet – Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016 Toomas Hendrik Ilves näeb Google’i ja Facebooki kuldaja hääbumist, mis saab tema hinnangul alguse just Euroopast.
Palju on räägitud vajadusest Google’it ja Facebooki mingit moodi maksustada, et kohalikke kirjastajaid kaitsta.
“Eestis tekitab see muret, aga suurtes riikides on mure veel suurem. Saksamaal on 82 miljonit inimest ning Google ja Facebook teenivad seal meeletut kasumit, ent maksavad makse hoopis Iirimaal. Tegu on juba Euroopa Liidus piisavalt suure probleemiga ning võime eeldada, et järgnevatel aastatel toimub mingi muutus. Praegu näeme selliste digihiiglaste nagu Google ja Facebook kuldset aega hääbumas,” ĂĽtles Ilves.
Loe täispikka intervjuud Toomas Hendrik Ilvesega Äripäevast.
Avafoto: Toomas Henrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv)
NordenBladet —Youtube teatas, et eemaldab tuhanded neonatslikud ja muud äärmuslikke vaateid propageerivad videod ning kanalid, et vähendada vihakõnet ja ekstremismi. Ettevõtte uus poliitika keelustab kõik videod, mis propageerivad diskrimineerimist ja tõrjumist, teatas ettevõte blogipostituses.
Keeld puudutab ka videoid, mis ei tunnista päriselt aset leidnud sündmusi nagu massitulistamised ja muu säärane. Youtube ei maininud konkreetseid videoid ja kanaleid, mis ära keelatakse.
Youtube kavatseb selle sammuga vähendada veebis levivat viha, ahistamist, tõrjutust ja vägivalda. Kuu aega tagasi keelustas Facebook 7 vastuolulist kasutajat, nende seas konspiratsiooniteoreetik Alex Jones. Twitter keelustas Jonesi eelmisel aastal.
USA veebikanalid on sattunud kriitika alla, et nad aitavad levitada vihkamist. Samas on USA president Donald Trump kritiseerinud kanaleid selles, et nad tsenseerivad parempoolseid vaateid.
NordenBladet —Soome politsei ja toll said õiguse automaatseks näotuvastuseks rahvamassis, aga praegu pole selle kasutamiseks veel vajalikku tarkvara. Piirivalvel on selline õigus olnud juba alates 2005. aastast. Ametivõimud saavad seega õiguse võrrelda isikute välimust andmebaasis olevate piltidega, vahendab Yle.
Seaduse järgi tohib näotuvastust kasutada vaid kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks või uurimiseks. Näotuvastust võidakse kasutada tagaotsitavate isikute leidmiseks.
Asja halvem pool on see, et kuigi luba on olemas, siis vastavaid seadmeid veel pole. Näiteks pole politseil ja tollil ühtegi näotuvastuseks kõlbulikku valvekaamerate süsteemi. Valvekaamerate pilti jälgivad endiselt inimesed, mitte arvuti või tehismõistus.
Kaamerad küll on, aga ükski neist ei tuvasta automaatselt isikut. Kaamerates pole näotuvastuseks vajalikku tehnikat.
Seadusemuudatus tuli nii ruttu, et ka toll pole suutnud veel hankida vajalikke seadmeid. Kaameraid uuendatakse, et biomeetriline jälgimine oleks võimalik.
Piirivalvel on juba aastaid olnud võimalus kasutada näotuvastust, aga praktikas on seda vähe kasutatud. Piirivalve kasutab seda võimalust vastavalt tehnoloogia arengule. Seda, milliseid seadmeid kasutatakse, piirivalve ei avalikusta.
Politsei on juba aastaid soovinud luba automaatseks näotuvastuseks. Vastavat tehnoloogiat testiti eelmisel aastal. Eesmärk on hõlbustada kuritegude uurimist. Toll on olnud sama meelt.
Tolli jaoks on oluline huvipakkuvad isikud massist kätte saada. Nüüd, kui luba käes, hakatakse tehnoloogiat hankima ja uuendama. Sadamates, tänavatel ja piiriületuskohtades on üleval sadu kaameraid. Kõige varem kolme aasta pärast on politseil olemas võimekus inimesi rahvamassist tuvastada.
Soome on aga väga kaugel Hiinast ja Venemaast, kus näotuvastuse tehnoloogiat on juba pikalt kasutatud. Hiinas arvatakse olevat üle poole miljardi valvekaamera. Teadlaste arvates kujutab see ohtu, kui inimest on võimalik igal pool jälitada. Soomes aga ollakse sellisest nn vanema venna jälitamisest veel väga kaugel.
NordenBladet — Lõuna-Rootsis Ystadis on tulnud välja erakordne juhtum, kus rutiinse kontrolli käigus avastati lapsed, kes olid täielikult ühiskonnast isoleeritud. Asi tuli välja, kui kohaliku omavalitsuse haridusspetsialist Dennis Hjelmström tõstis 2018. aasta augustis mahajäetuna näiva maja juures prügikasti kaant. Ta oli tulnud uurima, kas lapsed täidavad õppekohustust. Mehe tööülesannete juurde ei kuulu nuhkimine, aga ta tuli ometi vaatama, mis elu majas elatakse, vahendab Aftonbladet.
Kõrge aia ja niitmata rohuga majas ei tundunud elavat mitte kedagi. Kõik uksed olid lukus ja akendel kardinad ees, aga prügikastis olid värsked jäätmed. Kui mees rääkis naabritega, sai ta teada, et majast kostab vahel laste hääli, aga väljas mitte kedagi näha pole.
Haridusspetsialisti tegevusest hakkas hargnema sündmuste jada, millest nüüd räägib terve Rootsi. Keset põhjamaist heaoluühiskonda on elanud pere, kus on suudetud 4-18-aastased lapsed aastate jooksul täielikult ühiskonnast eraldada.
Eelmise, 2018. aasta 21. augustil avastas asja uurima hakanud Dennis Hjelmström, et omavalitsuse territooriumil elab neli kooliealist 10-18-aastast last, kes pole kunagi Rootsis koolis käinud. Pere, kus oli ka üks eelkooliealine laps elas Ystadis alates 2000. aastast.
Vanim laps oli 2007. aastal kooli kirja pandud, aga kooli ta kunagi ei ilmunud. Pärast seda teatasid vanemad, et laste harimisega tegeleb interneti teel USA Laurel Springsi erakool.
Omavalitsuse haridusinspektorid sellega ei nõustunud, vaid soovisid, et kaks vanemat last hakkaks 2009. aasta sügisest koolis käima. Vanemad aga teatasid, et lapsed on haigestunud ning saatsid kooli puudumistõendeid. Siis korraldati vanematega kohtumine, mille käigus selgus, et lapsed veedavad suure osa ajast välismaal ning ei allu seega Rootsi koolisüsteemile.
Pärast seda põhjendasid vanemad laste koolist ärajätmist sellega, et pere reisib palju välismaal ja lapsed ei saa koolis käia. Mingeid tõendeid vanemad selle kohta ametivõimudele ei esitanud.
Hjelmströmil kulus vaid mõni tund, et saada USA koolist info, et pere lapsed pole kunagi selles koolis õppinud. Kahtlused suurenesid pärast maja juures käimist. Hjelmström võttis ühendust sotsiaalametnikega.
Maksuametnikud tuvastasid juba 2018. aasta maikuus, et asjad pole korras. Ametnikud tuvastasid, et isa oli juba 10 aastat haiguslehel ja ema olnud haiguslehel alates 2015. aastast. Samal ajal deklareerisid vanemad, et maksid igal aastal tuhandeid eurosid USA koolile.
Maksuametnikud tuvastasid, et lastel polnud pärast 2014. aastat Rootsi passe ja neist polnud Rootsis mingit muud elumärki. Lõpuks eemaldas maksuamet lapsed Rootsi elanike registrist ja tegi teate lastekaitsele. Ystadi sotsiaalametnikud aga jõudsid pereni alles 2018. aasta augustis pärast haridusspetsialisti teadet.
Viie lapse elu muutus täielikult pärast 2018. aasta 29. augustit, mil pere elukohta saabusid sotsiaalametnikud koos politseiga. Esialgu võtsid sotsiaalametnikud neli nooremat last enda hoole alla. Vanim laps saab jääda vanemate juurde, kuna ta on täisealine. Lapsed olid elanud läga ja katkise mööbli keskel.
Lastel puudusid igasugused sotsiaalsed ja käitumisoskused. Lapsed ei osanud end pesta ja neile õpetati duši all käimist. Osa lapsi ei osanud käia tualetis, ei tundnud kella ja ei osanud siduda kingapaelu. Üks lastest ei osanud koorida banaani ja 18-aastane ei tundnud raha. Laste tasakaalu ja jalgade arengus on puudusi, kuna nad pole piisavalt liikunud.
Pere emakeel on rootsi keel, aga vanemad õpetasid neile inglise keelt. Sotsiaalametnike väitel oli laste keeleoskuses tõsiseid puudusi.
Isegi sugulased polnud teadlikud pere olukorrast, kuna vanemad on katkestanud nendega suhted juba aastaid tagasi ja andnud mõista, et on kolinud USA-sse.
Vanemad ei näe aga laste äravõtmiseks põhjust ja võitlevad kohtus laste eest. Nende väitel on lapsed kogu aeg käinud koolis, aga teinud seda kodus. Kohus aga pole vanemate juttu uskuma jäänud.
Vaatamata sellele, et lapsed pole kuhugi välja saanud, on pere vanemad käinud ringi ja seda isegi välismaal. Vanematel on modellifirma, kus mees on fotograaf ja naine tema assistent. Kliendid on modellikarjäärist huvituvad noored, kellest üks kiitis neid kui pühendunud inimesi.
Pere isa ja ema on õppinud ülikoolis usuteadust, aga jätnud õpingud pooleli. Isa on kohaliku koguduse liige ning osalenud mitmetel jumalateenistustel ning rääkinud usust ja kiriku tegevusest.
Üks naabritest rääkis, et oli juba 5-6 aastat tagasi teatanud lastega seotud kahtlustest politseile, aga politsei vaid küsis, kas ta on näinud kuritegu või on need ainult kahtlused. Mees ütles selle peale, et tal on vaid tunne. Naaber kahetseb, et ei teinud tookord teadet sotsiaalametnikele.
Teine naaber rääkis, et perest on omavahel räägitud, samuti sellest, et lapsed ei käi koolis. Ent naabrid ei tahtnud end liigselt teiste asjadesse segada. Pere polnud kedagi häirinud. Politsei info kohaselt polnud politseil pere olukorra kohta teavet. Ühtegi menetlust vanemate tegevuse suhtes pole alustatud ega ühtegi süüdistust esitatud. Küll on asja arutatud Rootsi parlamendis ja küsitud haridusministrilt, kuidas selliseid asju tulevikus vältida.
NordenBladet — Võrdleva mütoloogia uurijad osalevad Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsil.
Eesti-uuringute Tippkeskuse 8. aastakonverents toimub 10.-14. juunini 2019 koostöös Rahvusvahelise Võrdleva Mütoloogia Assostsiatsiooniga Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42).
Teadussündmus toob Tartusse mitme põlvkonna tuntud uurijad kõigilt mandritelt, sh Michael Witzeli, Juri Berezkini, Kazuo Matsumura, Joseph Harris jpt. Müüdid kui ajatu ja uuenev inimvaimu väljendus on vaatluse all erinevate perioodide ja levilate näitel.
Tavakohase teisi tippkeskusi esindava loengu „Kosmilised müüdid“ peab 10. juunil tippkeskuse Tume universum vanemteadur Antti Tamm.
Konverentsi korraldavad Rahvusvaheline Võrdleva Mütoloogia Assotsiatsioon, Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühm ja IUT 22-5.
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Kultuurkapitali toel.
