Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: juuni 2019

Eesti: Erikomisjon arutab riigi tegevust toidu ohutuse tagamisel

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon analüüsib tänasel avalikul istungil Riigikontrolli aruannet riigi tegevusest toidu ohutuse tagamisel.

„Riigikontrolli hinnangul on Veterinaar- ja Toiduamet oma toiduohutuse kontrollides keskendunud kodumaise toidu kvaliteedi kinnitamisele, samas on tarbija suurem mure imporditud toidukauba ohutus,“ märkis erikomisjoni esimees Jürgen Ligi. „Erikomisjon püüab selgust saada, kas kontrollija eelistus on kooskõlas tarbija huvidega ja mil määral on põhjendus ekspordi tagamises,“ märkis esimees.

Riigikontrolli aruandes „Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel“ seisab, et auditi käigus analüüsiti, kas toiduga seotud riskid on välja selgitatud, toitu analüüsivad laborid on tasemel, toidutootjate üle tehakse järelevalvet ning tarbijaid teavitatakse toiduga seotud ohtudest. Auditi keskmes olid taimekaitsevahendite jääkidest tulenevad ohud taimses toidus. Audit täiendab 2009. aastal valminud Riigikontrolli auditit „Riigi tegevus taimse toidu ohutuse tagamisel“.

Aruandes on kirjas, et Riigikontrolli hinnangul ei tohiks Maaeluministeerium ning Veterinaar- ja Toiduamet väita, et kogu Eestis müüdav toit on ohutu, sest toidu-uuringute ja laborianalüüside hulk ei ole piisav ning järelevalves on puudusi. Aruandes on välja toodud, et samad asutused ei teavita inimesi piisavalt toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest. Riigikontrolli hinnangul jäetakse tarbijale ekslik mulje, et toit muutub järjest puhtamaks.

Istungile on kutsutud maaeluminister Mart Järvik, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste, Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts ning Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

6 TEGEVUST, millega saad oma krediidiajaloo rikkuda ja nullida enda võimaluse laenu saada

NordenBladet – Laenu taotledes vaadatakse inimese krediidiajalugu. Kui oled alati käitunud korrektselt, on ajalugu puhas. Paraku aga võivad selle rikkuda läbimõtlemata otsused või olukorrad, mida oleks saanud vältida. Mis on need tegevused, millega rikud oma krediidiajaloo ja mis garanteerivad, et laenuandja annab Sinu laenutaotlusele negatiivse vastuse?

1. Jätad arved õigeaegselt tasumata
Üks kindel viis oma krediidiajalugu rikkuda on jätta arved õigeaegselt tasumata. Näiteks maksta alles pärast maksetähtaja kukkumist eri teenuste (nt kommunaalteenuste, interneti, elektri) eest või teha hilinemisega laenu tagasimakseid. On selge, et millegi eest võlgu olles tekib uue laenu saamisel raskusi.

Laenuandja arvestab taotlust hinnates varasemate võlgnevuste ja sellega, kui regulaarselt oled maksetega hiljaks jäänud. Selleks vaadatakse näiteks Creditinfo hallatavat maksehäireregistrit, kuhu kantakse need võlgnikud, kes on olnud võlgu üle 45 päeva. Maksehäireregistrisse kantud info eraisiku kohta säilib kolm aastat pärast võlgnevuse tasumist. Kui aga maksehäire on süsteemi sisestanud mõni krediidiasutus, jääb see pankadele nähtavaks koguni viieks aastaks.

Kui sissetuleku vähenemise või töö kaotamise tõttu tekib laenu tagasimaksmisel ajutisi raskusi, tuleks pöörduda laenuandja poole juba enne, kui tekib võlgnevus.

2. Võtad ohtralt kiirlaene ja mängid hasartmänge
Krediidiajalugu võib negatiivselt mõjutada ka kiirlaenude väärkasutamine. Üks kiirlaen ei muuda veel midagi, kuid kui pikendada mitu korda laenu tähtaega või võtta järgmine laen eelmist tagasi maksmata, võib see olla laenuandja jaoks hoiatav märk. Lisaks võib ohutule põlema panna see, kui klient mängib aktiivselt hasartmänge.

3. Elad palgapäevast palgapäevani
Ka säästupuhvri puudumine võib osutuda probleemiks. Säästmine on märk sellest, et inimene suudab oma rahaasju hästi plaanida ja on ootamatuste korral rohkem kaitstud. Kui aga elatakse palgapäevast palgapäevani, võib suurem rahaline kohustus tekitada olukorra, kus on vaja kiirelt võtta laenu, mis ei pruugi olla läbimõeldud ja mille tagasimaksmine võib tulevikus tekitada raskusi.

4. Jätad laenu maksekuupäeva muutmata
Kui näiteks töökohavahetuse tõttu muutub Sinu palga laekumise kuupäev ja sellest tulenevalt jääb laenumakse õigel päeval tasumata, mõjutab ka see negatiivselt krediidiajalugu. Võid küll mõelda, et mis see paar päeva hilinemist ikka teeb, kuid laenuandjale on see ohumärgiks.

5. Sa ei kindlusta oma finantskohustusi
Eri kindlustused aitavad tasuda laenu kuumakseid juhul, kui inimene kaotab töö või jääb pikalt haiguslehele. Kuna haigused tabavad meid ootamatult, tasub suurema laenukohustuse võtmisel mõelda ka kindlustusele.

6. PĂĽĂĽad saada tulu mitteametlikul teel
Sellest, et pangakontole laekub iga kuu mingi summa, ei piisa. Hea krediidiajaloo seisukohalt on tähtis, et tulu ei oleks mitte ainult regulaarne, vaid ka ametlik.

Allikas: Swedbanki rahaasjade teabekeskus

Taani justiitsminister Søren Pape Poulsen: Kriminaalsed migrandid on meie riigi jaoks suur probleem

NordenBladet – Hiljuti võeti Taanis vastu seadus, mis lihtsustab illegaalsete immigrantide väljasaatmist riigist. Taani justiitsministri Søren Pape Poulseni (Konservatiivne Rahvapartei) sõnul on kriminaalsed migrandid riigi jaoks tõsine probleem. Erinevalt paljudest teistes Lääne-Euroopa riikidest on aga Taani poliitikud otsustanud seda probleemi mitte ilustada ja varjata.

Taani ajaleht B.T. vahendab, et hiljuti avaldatud andmete kohaselt on kõige kriminaalsemaks grupiks Somaaliast pärit immigrandid. 2014-2018 aasta jooksul mõisteti süüdi 916 somaallast, mida on 3,6 korda rohkem kui samas vanuses ja sissetulekuga Taani päritolu meeste puhul. Somaallastele järgnevad iraaklased ja türklased.

„Andmed näitavad selgelt, et kriminaalsed immigrandid on toonud kaasa suure probleemi, mida meie ühiskonnas olema ei peaks,“ ütles justiitsminister Taani valitsuse migratsioonipoliitikat selgitades.

Parlamendiliige Peter Kofod parempoolsest Taani Rahvaparteist kommenteeris statistikat järgmiselt: „Tegemist on päris karmide numbritega ja need kinnitavad seda, millele Taani Rahvapartei on juhtinud tähelepanu juba aastaid – Taani seisab silmitsi tõsise väljakutsega, mille on kaasa toonud immigratsioon mitmetest Aafrika ja Lähis-Ida riikidest. Asi on traagiline ja me peame sellega tegelema. Me peame saatma need inimesed tagasi nende kodumaale ja me ei tohi võtta vastu uusi. Olgu see meile õppetunniks pärast liiga paljusid aastaid, mil Taani ja teised Lääne-Euroopa riigid on võtnud vastu liiga palju immigrante teatud piirkondadest.“

2018. aastal pöördus Taani migratsiooniminister Inger Støjberg immigrantide, eriti somaallaste, poole, kutsudes neid üles naasma oma kodumaale: „Kui te ei vaja enam meie kaitset ja teie elu ning tervis ei ole kodumaal, pean eriti silmas Somaaliat, enam ohus, siis peate te, loomulikult, naasma oma koju ja ehitama üles seda riiki, kust te olete tulnud.“

„Probleem on aga selles, et on riike, kuhu me ei saa inimesi deporteerida. Nende hulgas ka näiteks Somaalia ja Süüria,“ rääkis Lotte Rod, Taani Sotsiaalliberaalsest parteist, ehkki ka liberaalid nõustuvad põhimõtteliselt kriminaalide väljasaatmisega.

Taani statistikaameti andmetel on 2019. aasta seisuga ligi 13% Taani kogu rahvastikust (5,8 miljonist 800 000) immigrandid ja nende järeltulijad. Neist 800 000-st on mitte-lääne päritolu 500 000.

Täna toimub Rahvarõiva kooli “Särgist Sõbani” lõputööde esitlus Tallinnas

NordenBladet – Koolitusel valminud rõivakomplekte tutvustavad ja kĂĽsimustele vastavad autorid, õpetajad ja rahvarõivameistrid!

Asukoht: Eesti Vabaõhumuuseum Setu talu ,
Aeg: 9. juuni 2019 (13:00 – 15:30)

Üritusele pääseb muuseumi piletiga.

Lõpetajad:

Kristi Kallip PĂĽhalepa kihelkonna naine, 19.saj. II pool
Moonika Roogna Saarde naine ja mees, 19.saj II pool
Ursula Muddi Rannu kihelkonna naine
Mirjam Jaanivald Rõngu kihelkonna mees
Tiina Mõttus Jüri kihelkonna pruut
Ene Koppelmann Juuru kihelkonna naine
Jane Jekimov-Kull Pärnu kihelkonna naine
Helena Elme Jõelähtme kihelkonna naine
Liina Hergauk Vastseliina kihelkonna naine
Kersti Klaan Paistu kihelkonna naine
Lia Bergmann kaapotkleit, Ambla kihelkonna mees
Triina Preden Paistu kihelkonna naine, 19.saj I pool
Gaida Mägi Koeru kihelkonna naine
Hilja Kukk Paistu kihelkonna naine, 18. saj
Kaie Põial Jõhvikihelkonna naine
Kaja Arpo Harju-Madise kihelkonna naine
Kaari Klesment PĂĽha kihelkonna naine
Kadi Vingisaar TĂĽri kihelkonna naine
Esme Liive Viru-Nigula kihelkonna naine

Näitus Olustvere olemised Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis

NordenBladet – 29. 05 – 17. 06 on võimalus kĂĽlastada Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis näitust Olustvere olemised.

Näitusega tähistatakse Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiili eriala kümnendat sünnipäeva. Lisaks õpilaste töödele tutvustatakse käsitöö valdkonna õppimisvõimalusi masinkuduja, kangakuduja, tekstiilkäsitöö, keraamika või klaasipuhuja assistendi erialadel.

Galerii avatud
E-L 10.00 – 18.00, P 10.00 – 17.00
Pikk tn 22 Tallinn