NordenBladet — Vene peaminister Dmitri Medvedjev saabub Helsingisse visiidile kolmapäeval, 26. septembril peaminister Juha Sipilä kutsel. Peaministrite kohtumisel arutatakse kahe maa omavahelisi suhteid ning piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi.
See on peaministrite neljas kohtumine. Eelmisel korral kohtusid peaministrid Sipilä ja Medvedjev 2017. aasta septembris Peterburis. Enne seda käis Medvedjev 2016. aasta detsembris Oulus.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes välgutavad kiiruskaamerad ligi miljon korda aastas. Neist 600 000 puhul saadetakse välja kirjad. Neist kirjadest omakorda pooled on ainult hoiatused. Hoiatus ei tähenda liiklejatele maksunõuet, küll aga kaasnevad sellega kulud, vahendab Ilta-Sanomat.
Politseikomissar Dennis Pastersteini väitel maksab ühe hoiatuskirja väljasaatmine ligi 10 eurot. Summa sisaldab personalikulusid, kaamerat ja selle ülalpidamiskulu, samuti arvutiprogramme ja postikulu.
Kui ühe hoiatuskirja saatmine maksab 10 eurot, siis tuleb maksumaksjal seoses hoiatustega aastas maksta ligi 3 miljonit eurot.
Kui kiiruse ületamine on 3-6 km/h, siis järgneb sellele kodusele aadressile saadetav hoiatuskiri, aga mitte trahv.
Avafoto: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi uues kliimaprogrammis on ette nähtud mitmed piirangud, nende seas teemaksud tipptundide ajal ning parkimistasude tõstmine. Läbi eri meetmete tahetakse autode heitgaaside kogust oluliselt 2035. aastaks vähendada, vahendab Ilta-Sanomat.
Liikluse vähendamiseks nähakse kõige mõjusamat meetodit hinnaga reguleerimises. See puudutab eelkõige teemaksusid ja parkimistasude tõstmist.
Helsingi linn hakkab nüüd uurima võimaluse teemaksude kehtestamiseks. Parkimistasusid tõstetakse igal aastal järk-järgult, samuti laiendatakse tasulise parkimise alasid. Parkimise puhul on kavas maksustada rohkem tavalisi eraomanduses autosid ja vähem ühiskasutuses olevaid autosid.
Avafoto: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu Isamaa fraktsiooni algatusel oli täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele“. Ettekandjad märkisid, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, kuid võtab aega.
Isamaa fraktsiooni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on selge, et Eesti liigub ühtse eestikeelse haridussüsteemi suunas, kuid oluline on vältida vastandumist. Ta osutas, et nii eesti kui ka vene keeles kõnelejad tahavad anda oma lastele hea hariduse, kuid kardavad emakeele säilimise pärast. „Eesti venelastele tuleb anda kindlustunne, et isegi eesti koolis ei kaota laps oma identiteeti, ei võõrandu oma emast või isast ja oma esivanemate juurtest,“ rõhutas ta. Saadik osutas ka probleemile, et praeguse süsteemigi jaoks ei jagu õpetajaid, mistõttu toonitas ta, et haridussüsteemile tuleb anda juurde õpetajaid. „Ning peamine: eestlastele tuleb anda kindlustunnet, et eesti keel säilib läbi aegade,“ lisas ta.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ütles oma ettekandes, et hariduskeskuses õppivast 2350 õpilasest 207 õpib eesti, ülejäänud vene keeles, ning 180 õpetajast 140 annavad tunde vene, ülejäänud suudavad seda teha kahes keeles. Direktori sõnul on kahes keeles õpetavatest erialaõpetajatest suur puudus ja nende leidmiseks tuleb neid koolitada juba praegu. Mets rääkis, et olukorra muutumiseks peaks õppija õppima asudes eesti keelest aru saama ja olema motiveeritud eesti keeles õppima, samuti peaks eesti keele vajadus Ida-Virumaal kasvama. Metsa hinnangul võtab see protsess aega 10–20 aastat.
Eesti keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut lausus, et eestikeelsele õppele üleminek on reaalne ja Eesti riik saab sellega hakkama. Teadlase sõnul on muudatust vaja põhikoolis ja rõhk on vaja panna ka lasteaiale. „Siiani on meil toiminud see asi vastupidi,“ osutas Rannut. Kiirema variandina soovitas ta eestikeelsele õppele üle minna korraga kõigis kooliastmetes, samuti lasteaedades. Rannut lisas, et vaja on ka ettevalmistavat aastat. Ida-Virumaad tuleks teadlase sõnul vaadelda eraldi, kuna seal tuleb esmalt luua kunstlik keelekeskkond, kuid 90 protsendi ulatuses saab eestikeelsele õppele ülemineku kohe ära lahendada. „Kui tahame, teeme selle asja ära, ja teeme lausa nelja aastaga!“
Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist, Priit Sibul ja Sven Sester Isamaa fraktsioonist, Jürgen Ligi ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.
NordenBladet — Soome leevendas aasta algusest alkoholiseadust, lubades kangemad õlled ja longerod müügile tavalistesse toidupoodidesse. Kardeti, et see tõstab alkoholi müüki, aga tegelikkuses müük hoopis kukkus. Ka Eestist tuuakse palju vähem alkoholi.
Soome sotsiaal- ja terviseameti Valvira andmetel kukkus alkoholi müük Soomes esimese poole aasta jooksul võrreldes eelmise aastaga 0,7 protsenti. See tähendab, et alkoholi tarbimine on languses ja seda vaatamata varasemast leebemale alkoholiseadusele.
Suvel tõenäoliselt alkoholi müük kasvas, kuna Soomes oli rekordsoe suvi ja see pani inimesed rohkem õlut jooma.
Kui eri jooke arvestada, siis tegi kõige suurema tõusu aasta algul longero, mille müük kasvas 38 protsenti. Õlle, siidri, punase veini ja kange alkoholi müük aga kukkus. See tähendab, et õlle ja siidri asemel on hakatud rohkem tarvitama longerot.
Longero edu on seletatav asjaoluga, et seadusemuudatusega kaotas Alko üle 4,7-protsendilise longero ainumüügiõiguse. Kliendid ostavad nüüd longerot tavalisest toidupoest, kuigi hind on sama mis oli Alkos.
Seadusemuudatusega kardeti ka seda, et lahja õlle asemel hakatakse tarvimata rohkem kanget õlut, mille müük lubati aasta algusest tavalistes toidupoodides. Ent kartused ei osutunud tõeks. Lahja õlle osakaal müügis on jätkuvalt ligi 90 protsenti ja kangel õllel vaid alla 10 protsendi.
Alkoholivaba õlle osakaal on ka kasvanud, aga kogused on jätkuvalt väiksed. Soomlased eelistavad jätkuvalt lahjemat õlut, sest selle aktsiis on madalam ja tänu sellele on õlu odavam. Enamikule klientidest on hind alkoholi puhul määrav tegur.
Eestist toodavad alkoholi kogused on oluliselt vähenenud. Soomlased tõid Eestist 2017. aasta septembrist kuni 2018. aasta augustini kokku 32 miljonit liitrit alkoholi, kui kaks aastat tagasi oli see kogus 39 miljonit liitrit.
Kõige rohkem vähenes Eestist õlle toomine, kuigi seda veeti jätkuvalt kõige rohkem – 13,6 miljonit liitrit. Kaks aastat varem toodi õlut Eestist Soome 19,1 miljonit liitrit.
Siidri toomine Eestist vähenes kahe aasta taguselt 5,9 miljonilt liitrilt 3,4 miljoni liitrini. Long drinke toodi 7 miljonit liitrit, kaks aastat tagasi 6,6 miljonit liitrit.
Veine ja kanget alkoholi toodi Eestist varasemast veidi rohkem – veine 4,9 miljonit liitrit ja kangeid jooke 2,6 miljonit liitrit.
Tulemused on saadud Uuringu- ja analüüsikeskuse TAK Oy uuringust, mille käigus küsitleti kokku 1926 soomlasest laevareisijat 2017. aasta septembri ja 2018. aasta augusti vahelisel ajal.
